tag:blogger.com,1999:blog-58437460635126834032024-02-19T04:03:01.424+02:00SIHTKOHT: BIRMA, AASTA: 20112010 oktoober. Kaks kuud on möödunud kuisest reisist Kambodžasse. Kisub tagasi Aasiasse. Aga kuhu? Löön atlase lahti – ja pilk jääb pidama maalahmakal India ja Tai vahel.
<br>2011 juuli. Bangkoki–Yangoni lennuki rattad puudutavad maad. Meid ootab vennaraasuga ees kuu aega tundmatust.khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.comBlogger34125tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-51516051152926689572011-10-02T18:29:00.002+03:002011-10-02T18:36:39.294+03:00Tajugem aega, pärimuste kõige julmemat vaenlast, kultuuri kõige hoolsamat aednikku, tajugem kuristikku, mis meid eraldab kõigi nende keeruliste nähtuste selgeveelisest alglättest. Oleme oma rännakul jõudnud majesteetliku jõe suudmesse, kui lubate pateetikasse kalduda, eneseteadliku vooluga suudmesse, mille õlised veed kannavad valgeid ookeanilaevu, hiidtankereid ja toimekaid puksiire, raamiks moodne sadamamaastik ja teraskraanade lärmakas mets. See on meie aeg ja meie vastupeegeldus. Ent äratagem endas hetkeks mõte, et seegi jõgi algab peopesasuurusest allikast kaugete metsade vaikses rüpes. Oleneb meist, kas leiame aega ja tahtmist vastuvoolu kõndides jõuda sahisevate lehtede alla, kus on peidus kõige algus, ja kust järgmine samm <span lang="EN-US">– üksainus juhuslik samm! </span><span lang="EN-US">– viiks meid lätte äärest juba kaugemale, üle põlvekõrguse veelahkme mõne teise suudme ja teise mere poole. </span><br />
<br />
<div style="text-align: right;"><span lang="EN-US"><i>Lennart Meri "Hõbevalge. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest" </i></span></div><div style="text-align: right;"><span lang="EN-US"><i>(Lennart Meri Euroopa Sihtasutus 2008)</i></span></div>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-69753924250708803242011-08-27T08:08:00.000+03:002011-09-30T13:12:32.146+03:00Märksõna on "vähe"<i>2. juuli</i><br />
<i>Yangon</i><br />
<br />
AirAsia Bangkoki<span lang="EN-US">–</span>Yangoni lennukis olijad on vanemad, vaiksed, ja neid on vähe.<br />
<br />
"Vähesus" käib ka Yangoni lennujaama kohta: vähe inimesi, vähe emotsiooni <span lang="EN-US">–</span> kui välja arvata veider parginurgake siseruumides <span lang="EN-US">–</span>, vähe õhku. Piirikontrolli tädid ei tervita, ei naerata, passi tagasi andeski tõstavad vaevu silmad üles.<br />
<br />
Kümme dollarit, ütleb esimene taksopakkuja. Tingimise peale vaid raputab murelikul ilmel pead ja tõmbub eemale. Teine, ja see viimane jääb samuti endale kindlaks, aga selgitab, et kuna dollar on kukkunud, võib muud pakkumised unustada. Okei, kui nii, siis nii.<br />
<br />
Mo võtab koha esipingil juhi kõrval ja asub uurima, kellega tegemist. "Prantsusmaa lähedal? Saksamaa?" Põhja poole triiviva jutu peale uurib ta, kuidas on seis Leeduga. Hm, leedukaid siis kuhjade kaupa liikvel või... Ta kraamib lagedale albumi, kuhu rahulolevad kliendid on midagi oma emakeeles kirjutanud. Lahe idee. Kahju ainult, et kätte saadud haruldustel Eestist pole erajuhi palkamiseks sellist raha <span lang="EN-US">– ja seega muidugi ka võimalust preemiaks kirja kirjutada. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Esmamulje linnast on sama mis Phnom Penhil, ainult et puudu on <i>tuk-tuk</i>'id (valitsus olevat nendega sõitmise linnas keelanud, vastab giid mu pärimise peale), tänavad on laiemad ja mehed on seelikutes. Okei, tegemist on <i>longyi</i>'dega, Birmas sajandeid juurdunud riietusega, mis paistab teadmatuses inimesele kui veider arusaam Šotimaast. Palju räpasust, lagunenud maju. Hämardumise ajal süttivad tänavalambid. Naljakad pisikesed plasttoolid tänavasöögikohtades...</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Hotellis võtavad meid vastu laiade naeratustega kutid. Tunduvad siirad, elavad ausalt väsinud teelistele kaasa. Kallavad laual olevast külmast veest kaks klaasitäit </span><span lang="EN-US">– jumalik. Tuba on lihtne, aknata, telekaga, konditsioneeriga ja tuulikuga. Seinal on eraldi lamp, mille juurde kirjutatud, et seda tuleks kasutada vaid siis, kui on valitsuse elektri katkestus. Silm on väsinud, õhtu noor, öö kaksteist unetundi pikk. On aeg end reisiks välja magada.</span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-69772057098631786802011-08-26T09:08:00.000+03:002011-09-30T13:13:00.664+03:00Tähtis on vaid tasakaal<i>3. juuli</i><br />
<i>Yangon</i><br />
<br />
Kui närviliseks võib täiesti uue rütmiga harjunu muutuda, kui on aeg minna vahetama raha! Sisse tekib närv, kott muutub seljas ühtäkki nii raskeks ja samas ka hinnaliseks ning süveneb veendumus, et kõik tahavad ainult petta. Jõuame Bogyoke turule (ka Scotti turg), kus peaksid tegutsema ausad rahavahetajad. Kuulame esimese pakkuja kursi ära ning kõnnime kahtlustava ilmega mööda keskkoridori edasi. Esimene läheneja ei saa ju olla viimane valik? Saab ikka, ja närveldamisel pole mingit alust <span lang="EN-US">–</span> kui on saadud teada ligikaudne kurss, jõutud õigesse kohta, vahetaja ootab kannatlikult, kui rahatähed on kaks korda üle loetud. Korras. Tehtud.<br />
<br />
Teekond edasi Shwedagoni pagoodi poole ei olegi nii pikk. Laiad kividest teed, vahepeal uudishimulikud pilgud ja muiegi, kui avastatakse, et linnapildis tavapärase vihmavarju alla on peitunud valged.<br />
<br />
Sadakonna aastaga Shway Yoe mammutteose "The Burman: his life and notions" ilmumisest on omajagu muutunud. Astmed pagoodi juurde on kenasti plaatidega kaetud ning meenutus katkendist, kus välismaalased kurdavad, et peavad astudes pidevalt jalge ette vaatama, sest muidu võib jalad murda, on tolmulõhnaline.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9bfsI1iNs9YnlsJ2HrQqSPjio4GYxUnGS_cx55H2yfbMtDnTN-_wEBE154DFfw9_heshCRozPXZGRJ_96Tpj8ocKhzCKHg9NcDbBe6fqScUiKyw0-kgjZ6hw-mc8QnBpzxGy-EGXqSg/s1600/2011-07-03_12-32-44_K_IMG_8676.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9bfsI1iNs9YnlsJ2HrQqSPjio4GYxUnGS_cx55H2yfbMtDnTN-_wEBE154DFfw9_heshCRozPXZGRJ_96Tpj8ocKhzCKHg9NcDbBe6fqScUiKyw0-kgjZ6hw-mc8QnBpzxGy-EGXqSg/s640/2011-07-03_12-32-44_K_IMG_8676.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;"> VAADE SHWEDAGONILE LÕUNAVÄRAVA POOLT</span></div><br />
Kõik on kena, värviline, märg. Ilm on niiskepoolne ja vahepeal tekivad väikesed sajuhood.<br />
<br />
Maha Ganda kella (1779, tõlkes "tugev magus heli") juures teeme pisikese pausi. A. läheb soovide täidemineku kohta uurima ja mina hakkan pildistama.<br />
<br />
India päritolu naine lillas rõivastuses kõnnib mööda kellapagoodi ringi, pikk, pea varvasteni ulatuv palvekee suu liikumise rütmis õõtsumas.<br />
<br />
Noored <i>samanera</i>'d (noviits-mungad ehk poisid, kes saadetakse nädalaks munkade käe all lihtsat elu elama ja budistlikke õpetusi õppima), keda võiks sama vabalt ette kujutada ka vabaajarõivais, astuvad samuti kella juurde ning viskavad uudishimulikke pilke minu poole. Huvitav, kas reeglid on nõrgemaks muutunud või oli Kambodžas asi rangem? Sadakond<span lang="EN-US"> aastat tagasi pidid mungad end lehvikuga varjama, kui juhtusid naisi nägema, eks ikka ahvatluse vältimiseks. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Ema lapsega tuleb astmetest üles, nad panevad kotid maha ja võtavad altari ees üürikese vaikusehetke, kuni põnn hakkab tahtma kella lüüa. Kahekesi nad selle ette võtavadki, sest pisike võiks sirge seljaga kella alt läbi astuda. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkif_XweNJXmhbh_5bUBCyXtsjSLVL6w66bNtWXBeMQlypUwMMpxvIodl5gTy7J4q2y0AbzUCMz454U8Dmx7R2szg1jCMA7gHIM2VQsf7mV1YPnVEsG37v4y8VQv3QdNI6usNcHFFFqw/s1600/2011-07-03_12-46-21_K_IMG_8678.JPG" imageanchor="1"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkif_XweNJXmhbh_5bUBCyXtsjSLVL6w66bNtWXBeMQlypUwMMpxvIodl5gTy7J4q2y0AbzUCMz454U8Dmx7R2szg1jCMA7gHIM2VQsf7mV1YPnVEsG37v4y8VQv3QdNI6usNcHFFFqw/s640/2011-07-03_12-46-21_K_IMG_8678.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">MAHA GANDA KELLA JUURES</span></div><br />
<span lang="EN-US">Nüüd on tasakaalu pool taas jõudnud sellisesse punkti, et närvilisuse pool võtab oma </span><span lang="EN-US">– sooviehitis on ju siinsamas, aga A. pole ikka veel tagasi. Piisav arv hetki hiljem saabub A., aga koos mingi keskealise mehega. Tuleb välja, et tegemist on matemaatikaõpetajaga, kes käib pühapäeviti endale, oma "lastele" (lapsi tal pole, tema lasteks on ta õpilased) ja perekonnale õnnistust palumas. Ning muidugi ka võõrastega rääkimas. Ta õpetab matemaatikat mitmele astmele ning selgitab, et tema koolis on osa aineid ka inglise keeles, </span><span lang="EN-US">progressiivsus ei tundu aga õpilastele endile nii kerge olevat.</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Järgnev tund aega vestlust hõlmab budistlikku maailmakäsitust, õpetamist, perekonna rolli </span><span lang="EN-US">– ühesõnaga elu. Kuigi pool ja harjudes umbes veerand tekstist kipub kaduma minema, on see siiski põnev. Keskmes on tasakaal: nii suhetes perekonnaga (vanim õde on peres alati ema eest, ja tema on seda omal ajal õega suheldes kurjalt ära kasutanud </span><span lang="EN-US">– "sa oled mu vanem õde, tee nüüd midagi!"), tööga (lapsed ajavad tihti meele mustaks, aga peab mõistma, et nad on paratamatult elavamad) ning eelkõige endaga </span><span lang="EN-US">– iga päev kogunevad head ja halvad teod, ning nende tasakaalu jäämine või hea ülekaal on üliolulised, sest otsustavad tuleviku. </span><span lang="EN-US"> </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuidas on aga tasakaaluga nendel, kes on küll budistid, aga valetavad ja petavad? Mu küsimus on inspireeritud eelmisel aastal Bangkokis juhtunust, kui, valetades, et oleme kohal, jäeti meid 40 kilo pagasiga suvalisse kohta keset kesklinna. Vastus on pragmaatiline: kui just midagi suurt ei varastata või mingit erilist mõju avaldavat probleemi ei tekitata, on kõik hiljem templis heastatav. Kehtib ka verevalamisega kuningaks saamise kohta </span><span lang="EN-US">– kui mõelda viimasele kuningale Thibaw'le ja kuningannale Supayalatile. Aga skaalad on siis laiemad, ma pakun. Vaesemad teevad annetuse, varakamad kingivad kella, ülikud lasevad ehitada <i>paya</i> (loe: peia, tempel). </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Meelde saab tuletatud ka "The Burmanist" (ette rutates </span><span lang="EN-US">– see pole viimane kord seda raamatut mainida) loetud sünniga seotud tähe-loomarägastik. Ka praegu koostatakse sündinu kohta kalender, kus on ära märgitud, millisel perioodil elust on ta õnnelik ja millal tekib probleeme. Sõltuvalt sellest, mis nädalapäeval (pühapäev: <i>garuda</i>, planeet Päike; esmaspäev: tiiger, planeet Kuu; teisipäev: lõvi, planeet Marss; kolmapäeva hommik: võhkadega elevant, planeet Merkuur; kolmapäeva õhtu: võhkadeta elevant, planeet Rahu; neljapäev: rott, planeet Jupiter; reede: merisiga, planeet Veenus; laupäev: <i>naga</i>, planeet Saturn) keegi sündinud on, sõltub ka tema edukus elus. Lisaks mõjutavad elu detailselt aastad ja kellaajad. Mina, selgub, olen sündinud esmaspäeval ning õpetaja selgitab lustlikult, et kõik on korras kuni neljakümnendate eluaastateni </span><span lang="EN-US">– aga no sinnani on aega. Hm... Templites on ümber keskse <i>zedi</i> (lihtsalt öeldes keskne stuupa, mis on sageli kullaga kaetud, selle alla on tavaliselt maetud osi pühakute kehast) samuti nädalapäevade altarid paigutatud ning veetseremoonia tehaksegi selle päeva juures, millel sündinud ollakse. Või kui tahta kellelegi teisele head soovida, siis tema sünnipäeva juures.</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Iga päev on seotud sündmusega Buddha elus. Kõige õnnelikum päev on kolmapäeva hommik, millele peaks juba viitama püha looma elevandi sümbol, sest sel päeval sai Buddha valgustatuks. A. on valinud sündimiseks suurepärase päeva. Samamoodi sõltub päevast, millal ollakse sündinud, see, kellega tohitakse abielluda (kindlatel päevadel sündinud ei tohi omavahel abielluda) ning mis nime laps saab. Tundub päris keeruline? :) </span><span lang="EN-US"> </span><br />
<br />
Mingil hetkel astub meie juurde <i>thanaka</i>'ga (loe: t(h)anakhaa, helepruun pasta, mida saadakse vastava puu juurt vähese veega hõõrudes, pakub päikesekaitset ja jahutust) kaetud neiu, kes pöördub esmalt õpetaja ja siis meie poole palvega, kas võib meie vestlusega ühineda. Tema järel tuleb veel viis noort, kes asuvad küsimusi küsima. Kust te pärit olete? Mis teie nimed on? Kas te olete õnnelikud? Tüdruk tundub kõige paremini inglise keelt rääkivat, üks poistest saab samuti nähtavalt hästi aru, kuid aktsent kriibib kõrva. Ehk arusaamismeelt. Eksootilised välismaalased võetakse viimaks ka pildile. Need õpilased on inglise keelt õppinud aasta. Aga intensiivselt, pea iga päev.<br />
<br />
Vestluse lõpusirgel palub õpetaja meil temale / tema jaoks (<i>for</i> ja <i>to</i> on ühtäkki tähendusväljalt määratult kaugel või mis) annetus teha. Ükskõik mis summa. Tundub, et ta saab aru, et valime "tema jaoks" võimaluse, sest ta tuletab meelde, kus on tema päeva altar. See on esmaspäev. <br />
<br />
Läheme vaatame üle ka baanianipuu (bengali viigipuu, <i>Ficus benghalensis L.</i>), budistlikes maades kõige pühama puu, sest selle all sai Buddha valgustatuks. Birmas, nagu hiljem selgub, on see üks väheseid taimi, mida ei kasutata mingil moel enda hüvanguks. Nii need majesteetliku tüve ja võraga puud pakuvadki templite juures päikesevarju ja panevad mõtlema sellele, mis oli. See puu olevat kasvatatud oksast, mille puu all Buddha praeguses Indias valgustatuks sai.<br />
<br />
Teel tagasi õpetaja jaoks annetama tekib meil kerge lühis, kus asub esmaspäev. A. ei mäleta täpselt, mina ei leia Lonely Planetist õiget kohta üles. Lõpuks, kui Kuu selgeks saame, tekib järgmine praktiline mure: kaks annetuskasti on kõrvuti, kumb neist on õige? Kui maa alt ilmub välja vanem mees, kes teeb kohe asjad selgeks (kastidel pole üldse vahet, altarid on tähtsad, seega võib<span lang="EN-US"> annetuse teha kuhu iganes), räägib siis, et laupäeval (nagu tema), esmaspäeval ja kolmapäeval </span><span lang="EN-US">– nagu ka muudel päevadel sündinud, ma arvan </span><span lang="EN-US">– on kõik õnnelikud, sest sellel päeval tegi Buddha enne virgumist seda ja tollel toda. Mälu on teatavasti auklik, nii et jääb kirja panemata, mida millal täpselt. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Seejärel teeb ta õnnistamise ehk veetseremoonia läbi minuga minu päeva all: üks kopsik vett enda, teine töö ja kolmas tervise eest, siis kolm perekonna eest ja siis viimane sümbollooma eest, seejärel tema õnnistus. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Lahke härra on endine professor, kes peaks vanuse tõttu pensioni saama, kuid on võimude hammasrataste vahele jäänud ning püüab seetõttu toime tulla selleta. Ta näeb mõnikord Shwedagonis ka oma kunagisi õpilasi, kuid nood väldivad teda. Esimene selgesti nähtav torge riigi fassaadi. Teeme tema jaoks annetuse. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õhtusöögiks läheme Shani nuudleid sööma ja jätame vist üsna lollaka mulje. Kas süüa suppi lusika või pulkadega? Mida selle imeliku kraamiga teha, mida juurde pakutakse? Asi laabub: pulkadega enne, siis lusikaga, hapukurki meenutavat vürtsikat aedviljamögla ampsuga kõrvale. Toit on hea. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Nüüd siin üksi hotelli nn puhketoas seda kirjutades maandus teisele poole lauda kolmekümnendates ameerika mees, kes hakkas üsna häälekalt birma keelt õppima. Ta on birma keelt USA-s ülikoolis kaks aastat juba tudeerinud ja tuli nüüd seda viieks nädalaks intensiivõppena tegema ka kohaliku õpetaja käe alla. Miks? Sest varem või hiljem kaubandusembargo langeb ja kuna Birma naaber Tai on nii jõuliselt turule jõudnud, on kümmekonna aasta pärast birma keele oskus tõlkijatele, tõlkidele jm otsene võimalus raha teenima hakata. Aga keel on kaval, ei anna end kergesti kätte, ja õpetaja range. Siiani on ta saanud peamiselt vaid piitsa, kuigi kõrvalt kõik kohalikud kiidavad, kui tõhusalt õpingud on arenenud. Vaene mees pole enne Birmasse tulekut suuremat reisinud ja nüüd nii eksootilisel maal olles pole intensiivõppe tõttu Yangonistki välja pääsenud (ja pole ka lootust </span><span lang="EN-US">– eksam läheneb ning nädala lõpus ootab viimaks ees lend koju naise ja lapse juurde) ning keeleõpe "objektil" on keeruline, sest lihtsalt jutustada soovijaid on millegi müüjate ja giiditeenuse pakkujate kõrval ülivähe. Ning kõrvaltänaval väikse õlle võtmine tuleb ka ära unustada, sest üksik valge mees ahvatleb prostituute kui suhkruvatt herilasi. </span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-15512582263718228722011-08-26T08:08:00.003+03:002012-04-03T11:20:27.282+03:00Tunda on India lõhna<i>4. juuli</i><br />
<i>Yangon</i><br />
<br />
Eilne päev on oma töö teinud, sest hommikune ärkamine on vaevaline. 45 minutit rahu ja vaikust pimeduses lubab end siiski viimaks püsti ajada. Kuna selgus, et Sittwesse lennuk esmaspäeval ei lenda, siis tuli leppida teisipäevase lennuga ning sellega, et saab juba alguses Yangonis olla kauem, kui algselt oli planeeritud. Lennupiletid on ostetud, aga hotelli töötajad on ilma suhtes väga skeptiliselt meelestatud ning püüavad meid tulemuseta ümber veenda. No eks me näe. <br />
<br />
Üllatuslikult sülle kukkunud vabal päeval plaanime teha Lonely Planeti paksult turistika "kõndimistuuri", mille sarnastest ma üldiselt hoidunud olen. Lonely Planet lubab kamaluga koloniaalarhitektuuri, India hõngu, rahakotituulutust turgudel ning ennustajaid ja marineeritud madusid. Etteruttavalt võib öelda, et maod jäävad kahjuks ära, sest meid leidis üles üks erakordselt kleepuv munk. Ülejäänu aga <span lang="EN-US">– jaa, ei luisatud!</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Esimene ja niigi plaaniline peatus Sule <i>paya</i>'s (u 2500 aastat vana) on juba tavapärane, kui nii saab öelda. See asub põnevas kohas: suurte teede ristumisel, otse müra keskel, nii et isegi kui sisse astuda, on liiklus kogu aeg kuulda. Kaheksaks jagatud <i>zedi</i> ümbruses, nelja sissepääsu ümber annetusteks lilli, vanikuid, kujusid jms müüvad naised, kõik, kes varjamisi, kes otse, heidavad meile pilke. Tund on ju varajane ja meie ainukesed valged. Altarite ees olevat istumisalad tunduvad kandvat jutustamispaiga ülesannet. Lähemas reas käivad inimesed palvetamas, kaugemas reas ja servadel-treppidel istujad aga jutustavad omavahel, magavad või vaatavad, mida teised teevad. Istume maha ja jälgime, mis ümber toimub. Üks neidis sööb, õpib midagi vahepeal ja sekkub siis kõrval istuvate naiste elavasse vestlusse. Seda kõike umbes 3x5-meetrisel alal, kus on kümmekond inimest!</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Edasi järgime ontlikult juhendit liikuda mööda Mahabandoola tänavat itta, mille peale jäävad koloniaalajastusse kuuluv raekoda, immigratsioonibüroo ja Immanueli baptistlik kirik. Noh, seda kõik oleks raske süvenenult vaadata, sest tänavaid uputab kõige müük. Lisaks astuvad pidevalt ligi peamiselt India päritolu mehed, kes muretsevad selle pärast, et meil ikka raha oleks (hea kursiga) vahetatud. "Tänavatel on palju pahalasi, kes turiste head kurssi pakkudes tegelikult petavad", ja pakuvad tavakursist ligi 60 kyati kõrgemat kurssi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Pansodani tänavale keeramise järel läheb veidi õnnelikumalt. Täheldame siseveekogude transpordi ameti hoone ja riikliku sadamaameti hoone olemasolu. Need on nimelt väga suured. Riigikohtu hoone jääb vist samuti pilti. Hoopis põnevamad on aga kiitsukesed raamatupoed, kus müügil kohalik ilukirjandus ja inglise keele õppe materjalid. Väga vinge kraam. Muidugi saab õppida ka seitsme päevaga tai keelt rääkima, värvida Play-Dohi värviraamatuid, saada aimu, mis loom on Windows Vista, ning teada saada kõigest, mis puudutab Gmaili. Pisitilluke raamat, ligi poolsada lehekülge tihedas kirjas ja rohkete joonistega materjali. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Pressime end läbi permanentse rahvahulga (ma olen kindel, et see ei hõrene ka päikeseloojangu järel) Strandi tänavale, et sealt jõevaadet imetleda. Selle viimase võib lõdvalt ära unustada, sest ees on rohkelt aedu ja sadam. Strandi hotell on aga sama kaunis kui vanadelt piltideltki näha. Kui Shwedagonis on ka kuningad paljajalu ja ISE käima pidanud, siis Strandist on selle tegutsemisaja jooksul läbi astunud kõik koloniaal- ja hilisema aja poliitikud, kes selle riigi kujunemises sõna sekka on öelnud. Samuti Mick Jagger, Oliver Stone, Tonga kuningas ja George Orwell, märgib LP. Öö maksab vähemalt 500 dollarit. Jõhker. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Sadamasse, mis otse Pansodani otsas asub, viib Kambodžast tuttava mudaga tee. Punane, libe, ilge. Näha pole midagi peale varjatud vaate pruunikasbeežile jõeollusele. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Paremale edasi läheb betoonplokkidest "promenaad", mida kasutavad <i>saiq-ka</i>'d (loe: sai-kaa, pärineb inglise keele <i>side car</i>'ist, jalgrattatakso, kus väntaja kõrval nn külgkorvis saab selg vastamisi istuda kaks inimest), kohati veoautod ja muidugi jalakäijad. Kõndinud veidike, vaatab A., et kaugelt kumab <i>zedi</i>. Väike kõrvalepõige ei tee kunagi paha. Kahe kolmandiku tee peal jõuavad tekkida juba kahtlused, kas ikka on mõtet sinna minna, aga läheb õnneks </span><span lang="EN-US">– selja taha jääv maa on piisav argument. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Promenaadil võib jälgida veel ühte levinud nähtust. Beetlinärimist. Punaste verd meenutavate plekkide järgi võib ära määrata, millal ja kui kaua kuskil on seistud: toon läheb nimelt ajaga tumedamaks ning ühel kohal püsimisega koos suureneb ka plärakate hulk. Lõppeks siis asi sellega, aga ei. Närimisega koos käib meestel väga häälekas rögastamine läbi kogu päeva. Huvitav, aga naised saavad liigse süljeerituse tõttu tekkinud olluse ka vaiksemalt väljutada. Naeratused on siinkandis täis tumedaid rante hammaste vahel ja keeled on erkpunased. </span><br />
<br />
Khin Myo Chit on kirjutanud, et 20. sajandi alguses, kui Birmas ei teatud midagi huulepulkadest, kasutasid naised beetlinärimisest tekkivat punakat mahla huulte toonimiseks. Tumedate hammaste, punaste igemete ja huultega kaunitarid...? Ma juba kujutan ette meespooli, kes neile vastu naeratavad. :)<br />
<br />
Beetel mängis vormiliselt tähtsat rolli ka õukonnas. Vormilist just <span lang="EN-US">– sest tähtis polnud mitte närimine, vaid see, milline oli beetlikarp ning kes kellele beetlit kinkis. 19. sajandist pärineb lugu Inglise kaupmehest, kes oli kutsutud õukonda audientsile. Vastutasuks võõramaalase kingitusele avas kuninganna oma ehitud beetlikarbi ja ulatas mehele beetlipakikese. Inglane, teadmata, mida sellega teha, torkas hinnalise kingituse lihtsalt tasku. Õuedaamid hakkasid selle peale sumisema, kuid kuninganna käitus, nagu poleks midagi juhtunud. Sellega ei olnud mehe kannatused aga veel lõppenud. Kõige armastatumatele ja kõrgeimas soosingus olevatele inimestele oli tavaks oma hinnangu märgina anda oma pooleldi näritud beetlit... Õnneks kuninganna seda au robustse käitumisega eurooplasele ei osutanud, kuid too sai seda austusavaldust kõrvalt jälgida. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Botataungi <i>paya</i> juurde jõudes algab tänaval tohutu signaalitamine, mingi auto kihutab mööda ja mehed hakkavad ringi siblima. Jääme veidi nõutuna seisma ja selgub põhjus: jõudsa 10-kilomeetrise tunnikiirusega on risti üle tee tulemas ühe alusega vedur, mis pahvib ägedalt suitsu. Otse <i>paya</i> ukse ees mööda saanuna raugeb ta veidikeseks ja jätkab siis kulgemist kesklinna poole. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOXHd9MPe8pR7MMVMC7rwTqbn1sT5bYLT1foYQ2DBo7KKJEyzbfOQKspo1i8Vs2P4gSyYXt4MMBZwTOL7wzzDuBgW4SwrygnFtu6qwiJgnWsdsCDKbSsb37NW2Go6xmNi7-SLVST2cyw/s1600/2011-07-04_12-21-58_A_IMG_0938.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOXHd9MPe8pR7MMVMC7rwTqbn1sT5bYLT1foYQ2DBo7KKJEyzbfOQKspo1i8Vs2P4gSyYXt4MMBZwTOL7wzzDuBgW4SwrygnFtu6qwiJgnWsdsCDKbSsb37NW2Go6xmNi7-SLVST2cyw/s640/2011-07-04_12-21-58_A_IMG_0938.jpg" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"> <span style="font-size: x-small;">LÄHENEMAS ON RONG</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Botataungi <i>paya</i> (u 2500 aastat vana, tõlkes "tuhat sõjaväelast") ise on suurem kui Sule, väiksem muidugi kui Shwedagon, aga erineb selle poolest, et <i>zedi</i> on seest õõnes, nii et selle sees saab kõndida. See <i>paya</i> "majutab" Buddha juuksekarvu. Omal ajal oli neid seal kaheksa, nüüd on vähem. Ringi tegemine siksakitavas raskete kuldplaatidega kaetud <i>zedi</i>'s on päris põnev, sest mulje ringi suurusest on petlik </span><span lang="EN-US">– sättinud end enda arvates kuhugi kaugele nurka istuma, et kiiskava kulla ja järgmise ruumi kontrasti kinni püüda, tuleb välja, et tegemist on viimase ruumiga. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEil_KbbfQDsE5ad4XBE3nUtAbWuzciBg1OmwUya06I9d1hqaWaqguA2yDMos-e-rABwVy6QTFCqPXYUA36wfAfUfgaHX0E9_qpxSOhN2hT3GAb23slW2wwHiB6xULbr0c4VRhypmtgVVw/s1600/2011-07-04_12-36-30_K_IMG_8693.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEil_KbbfQDsE5ad4XBE3nUtAbWuzciBg1OmwUya06I9d1hqaWaqguA2yDMos-e-rABwVy6QTFCqPXYUA36wfAfUfgaHX0E9_qpxSOhN2hT3GAb23slW2wwHiB6xULbr0c4VRhypmtgVVw/s640/2011-07-04_12-36-30_K_IMG_8693.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"> <span style="font-size: x-small;">KULDPLAADID BOTATAUNGIS</span></span></div><br />
<span lang="EN-US"><i>Zedi</i>'t ümbritsevad madalad pikad hallid nagu tavaliselt, aga ühe pisikese lisaatraktsiooniga. Ühes nurgas on nimelt 1,5x1,5-meetrisele liikuvale alusele ehitatud miniversioonis templi servadesse asetatud kausid, kuhu kokku volditud rahatähti visata. Kaks noort naist sellega parasjagu hasartselt tegelevadki. Kõrval müüb tädi kraami juurde. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Templiala vasakus servas on aga tehisveekogu tehislootoseõite ja päriskilpkonnadega. Kõrval müüakse kandikuid võrsete, plaksumaisi ja mingite torujate oranžide krõbuskitega, millega kilpe toita. Väikse fotosessiooni jaoks pole 300 kyatist kahju. Omal ajal, kui veel kuningad tegutsesid, tabas nii mõndagi pühamut kuival ajal kilpkonna- või kalabasseini kuivamine, mille tagajärjel elukad surid. Kuna tapmine on taunitav tegevus, suremine ka halba õnne toov, siis olid kohalikud ikka murelikud, kui kuiv hakkas pühadele loomadele mõju avaldama. Aga see oli siis. Nüüd, nagu Botataungi põhjal näha, saab vee taset reguleerida vastava jublaka abil. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Väljunud templist, tervitab meid jalatsite jalgatõmbamise ajal kohalik vanem mees, kes teab, mis on Eesti, samuti Läti, ja ütleb, et meid tuleb sellesse riiki vähe ning ta on sügavalt õnnelik, et me oleme siia tee leidnud. Võimas.</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDB1xeq331Zad9hSpM_Kf5QlRaa-rAXK4HwWc4IO-gL25w4RiFVBPiS5mwLPn13pIPhEUkqpE3SgV21wA8wMQnDrbVwmYmNCgVVwuMNO0hKcwoeuIlgM91JMlu5bx029WCaeJClbnzMA/s1600/2011-07-04_13-25-43_A_IMG_0940.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDB1xeq331Zad9hSpM_Kf5QlRaa-rAXK4HwWc4IO-gL25w4RiFVBPiS5mwLPn13pIPhEUkqpE3SgV21wA8wMQnDrbVwmYmNCgVVwuMNO0hKcwoeuIlgM91JMlu5bx029WCaeJClbnzMA/s640/2011-07-04_13-25-43_A_IMG_0940.jpg" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"> <span style="font-size: x-small;">VÄIKE PAI KARMALE LINDUDE VABADUSSE PÄÄSTMISE EEST?</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Strandi tänavat mööda tagasi tulles jääb meil selgelt nägemata kohtumaja ja tollihoone, aga ametiisikute ja väga sõjaväelise välimuse põhjal otsustades jääb ette riigi keskpank. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Ja siis Mahabandoola park. 500 kyati eest saab "uudistada" paika, mille ümbrus mängis verist rolli sel ajal, kui Eesti iseseisvust taotles. Keset parki troonib obeliskjas iseseisvusmonument tähistamaks Birma iseseisvumist Inglismaast 1948. aastal, tagaaias kudrutavad rohtukasvanud pinkidel paarid ja pilku püüavad pilvekesteks pügatud puud. Pargialalt väljas, kuid otse selle kõrval istuvad ennustajad, kellel käekaardid ja muu atribuutika laiali laotatud. Märgata võib ka paari kohalikust klienti. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Sule <i>paya</i> ääres saab taas testida teeületusoskust. Teed tuleb ületada igast küljest ohtu kartes, olla vilgas kui rebane ja teha haake kui jänes. Ning hoida kohalikega samale joonele, sest mass lööb. Üldiselt aga pole juhtidel suurt vahet, kas ette jääb kohalik või võõras. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Mahabandoola teed Sulest läänes palistavad Hiina ja India kvartalid. Kui jääme ühe teemaja ette seisma, et mõelda, kas minna sinna või leida viisakam koht, haarab A. kinni munk </span><span lang="EN-US">–</span><span lang="EN-US"> ma ei tea, kas ta on magnet või mis. Munk on noor, pärit Mrauk U-st või Sittwest, on tulnud siia õppima ja räägib palju. Meie lisame tasakaalu algul rääkimise ja seejärel jah-itamisega. Õnneks ei saa ka tema meist aru. :) Tänu sõnaohtrale mungale jääb meil nägemata Moseah Yeshua sünagoog, Sri Siva hinduistlik tempel ja Theingyi Zei turg marinaadis madudega neljandal korrusel. Munkadega tundub olevat see värk, et põhimõtteliselt kõik lasevad nad läbi, nii et meie liikumine on kui rahvasumma kiirteel. Suudame ta rohke tänamisega Sri Kali hinduistliku templi juures oma teed minema suunata, selgitame välja, et templi lõunapaus saab varsti läbi, teeme paar pilti ja kobime samal tänaval asuvasse India kiirtoidukohta sööma. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kell 15.30 on siin õhtusöögi aeg, näitab teenindaja meile menüüst õige koha kätte. Tellime ja jääme vaatama, mis ümber toimub. Kiirtoidukoha ja restorani vahe on lihtne: restoranis on vaikne. Siin käib tellimuste andmine lauast karjumise teel. Tagaosas asuvast köögist karjutakse vastu, kui toit valmis on. Tellitud praeriis kanag</span><span lang="EN-US">a </span><span lang="EN-US">– ei ole veel julgust tundmatuid nimesid tellida </span><span lang="EN-US">– on mõnus amps, kuigi tundub, et kana on elanud pika ja vaevalise elu. Eriti hea lisand on rohelise tšilli ja punase sibula lõigud eraldi kausis, <i>chutney</i>'t me seal ei näe. Lõpusirge läheb sisse raskelt, sest ports on suur. Ja hind? 2 dollarit!</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBYvLQxSCTRSaiG3VZWaVJS_PMjEHcq4dTfLPTyGbCi9icZtUPkml3JAesS6yuAeeKxvOpKkbM8xKP_IhFyIVH7uRc634ZITDgl_zlp7tYMoMylt_gDciodHv-mtejrOnBY9b0pK97zg/s1600/2011-07-04_14-55-20_K_IMG_8710.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBYvLQxSCTRSaiG3VZWaVJS_PMjEHcq4dTfLPTyGbCi9icZtUPkml3JAesS6yuAeeKxvOpKkbM8xKP_IhFyIVH7uRc634ZITDgl_zlp7tYMoMylt_gDciodHv-mtejrOnBY9b0pK97zg/s640/2011-07-04_14-55-20_K_IMG_8710.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">SRI KALI TEMPEL</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Siis tagasi vahepeal avatud Sri Kali templisse. Häbi-häbi, ka selle templi ees tänaval tuleb juba tallad eemaldada. Sisse astumise järel ei löö meid aga pahviks mitte angkorilikud fassaadid pluss miljon värvi ja kujukest, vaid ... jänesed. Pisikesed, hüppavad, söövad, kaklevad, situvad ning löövad nummimeetri lakke. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJn4DwrDoP6qfplrtviJMWunh9ISUE4U6npVPQi6LCZ7OtQvMHQ-4b1sGgK6jHSb4Wvp7MMkchiuPZOygsBZX1nFDbl35alAJR3exAqKdQHwvU_3OWWwpTAgRGIir4XhLRfCCSxZAVKA/s1600/2011-07-04_15-46-37_K_IMG_8715.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJn4DwrDoP6qfplrtviJMWunh9ISUE4U6npVPQi6LCZ7OtQvMHQ-4b1sGgK6jHSb4Wvp7MMkchiuPZOygsBZX1nFDbl35alAJR3exAqKdQHwvU_3OWWwpTAgRGIir4XhLRfCCSxZAVKA/s640/2011-07-04_15-46-37_K_IMG_8715.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">JÄNESED SRI KALI ÕUEL. ÕUEL KÄIB KA HULK TUVISID, </span></span></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">NII ET SEAL ON TÕELINE "RÕÕM" PALJAJALU OLLA...</span> </span></div><br />
<span lang="EN-US">Ja vaikselt kodu poole. Myanmar Times maksab 1200 kyati ja pakub muu valitsussõbraliku teabe kõrval ka väärtuslikke teadmisi sellest, et algav mangohooaeg (kestvad ovatsioonid!) peaks rikastama toidulauda just selle viljaga. Palju A- ja C-vitamiini, kuhjaga kiudainet ja kombineerimisvõimalusi. Samas peaks sööja olema mõõdukas. Üheks portsuks piisab ka poolest mangost, sest see on kaloraažne. Põletamiseks on lihtsaim ja parim võimalus muidugi jalutamine. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Huvitav, kui meil nuhk taga oleks (või on?), siis peaks tema küll olema saanud kõvasti parema vormi kui enne, sest siiani oleme taksot kasutanud vaid lennujaamast ja Shwedagonist hotelli sõitmiseks. Vaeseke...</span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-48773629824669776962011-08-25T09:08:00.000+03:002011-09-30T13:14:04.339+03:00Samm läände ja ajas tagasi<i>5. juuli</i><br />
<i>Yangon<span lang="EN-US">–Sittwe</span></i><br />
<br />
<span lang="EN-US">Varahommikune Yangon on vaikne. Tänavad on kaubitsejatest tühjad, vähesed autod kulgevad mööda teid ning mungad on alustanud oma hommikust annetuste kogumise ringi. Sõiduteel seejuures. Täna hommikul on esimest korda näha päikest. Pilved lubavad siinsel taeval veidikeseks maa peale paista. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Võib-olla peakski esimesed käigud viima kella kuue peale ning siis alles jõudma tagasi hommikust sööma?</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Lennujaam pole veel lääne "kolleegidest" undki nägema hakanud. <i>Check-in</i> käib ühest lauakesest, mille ümber jookseb hulk asjamehi, kotid laotakse suure kaalu peale ja lohistatakse lennukisse käte jõul. Lint on küll olemas, kuid seda ei kasutata. "Immigratsioon" tähendab joru inimesi, kes seisavad suures nelinurkses suhteliselt tühjas ja kõledas saalis järjekorras. Väravat kui sellist pole, tuleb lihtsalt suures saalis teiste keskel istudes jälgida, kui ühe lennuvälja-poolse ukse ees algab sebimine, hakatakse midagi üürgama ning kutid teevad inimeste vahel pea kohal silte hoides ringe. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Lendamine ATR-iga on omaette elamus. 2+2 istet, ligi 18 rida, tiib pea kohal, õhuvoolud annavad pidevalt tunda. Aga ei midagi dramaatilist, maandumine on sujuv ja mõnus. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhTb8VK_6iA4s4SkXhrzJLna7r0TK5JBa18SZwSAIJajV0oojNHc4ZazoexHeZh0KQIPCw_GhSFU75Qgy8seSpsIAJVqJuJid8RBHEL07bLeqR1JVwZHijIa8yhDOjM5P1hwpAkzprlA/s1600/2011-07-05_11-17-02_K_IMG_8726.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhTb8VK_6iA4s4SkXhrzJLna7r0TK5JBa18SZwSAIJajV0oojNHc4ZazoexHeZh0KQIPCw_GhSFU75Qgy8seSpsIAJVqJuJid8RBHEL07bLeqR1JVwZHijIa8yhDOjM5P1hwpAkzprlA/s640/2011-07-05_11-17-02_K_IMG_8726.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">NATÜÜRMORT LENNUPILETITE, ERITI ILGE VÄLIMUSEGA KYATIDE JA "VAHETUSRAHA" EHK HIINA NÄTSUGA</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Sittwe (loe: sittui) kohta olin ma kuulnud vaid seda </span><span lang="EN-US">– ja paljudest allikatest </span><span lang="EN-US">–, et tegemist on mõttetu linnaga, kus kõik üritavad petta või on muidu ebameeldivad ning hotellid on vastikud ja ülehinnatud. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Lennuväli jätab igatahes võimsa mulje. Pisikene, aga sellise kulla-karrafassaadiga, nagu oleks tegemist templiga. Seespool võtavad meid vastu ainult kohalikud (ehk mõne Aasia riigi kodaniku erandiga), heledad silmad tumedas näos välkumas. Kartsin, et linna küüti pakkujad jooksevad meid maha, kuid ei </span><span lang="EN-US">– tuleb üks, küsib, kuhu minek, me ütleme, et Sittwesse, aga ootame enne oma kodinaid, tema ütleb, et okei, ja jääb kõrvale veidi eemale rahulikult asjade kulgu jälgima. Siis tuleb teine ja sama kordub. Lõpuks tundub, et üks neist domineerib, nii et teised eemalduvad rahulikult, ja meid juhitakse <i>pick-up</i>'i. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US"><i>Pick-up</i> tähendab siinses mõistes pisikese kastiga autot, kuhu mahubki vastamisi istuma enam-vähem kaks ja pool inimest. Lagi on madal, selgub mõningatest aukudest läbi hüppamise järel. Istmed on puust ja kitsad ning pikemat maad kui 1,2 miili (ligi 2 kilomeetrit) linna nendel väga istuda ei taha. Sõit on väga battambangilik </span><span lang="EN-US">– hulgaliselt "rattalisi" ja uudistajaid. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Laseme end maha panna netipunkti ette, andmaks teada, et meiega on kõik korras ning et plaanime leida päeva jooksul võimaluse Mrauk U-sse edasi liikuda. Kuna aga ma ei usalda selles kandis netti ja Mrauk U-s on öisel ajal isegi elektrit puudu, rääkimata netist, mis sinna veel üldse jõudnud pole, siis küpseb plaan ka tagalat kindlustav kõne võtta. Üle mõistuse raske asi, selgub. Üks inimene viipab väga arusaaja näoga ühele poole, teine juhib sadakond meetrit eemal teisale, kolmas uurib, mis mure on, aga ei saa meist aru jne. Ühes ehk-on-siin-telefoni-sest-siin-on-ju-mitu-arvutit-kohas on üks naine, kes seda värki seal vist juhib, keskendunud skaipimisele. Meie mure peale ta naeratab ja viipab tänavat mööda veel edasi. Anname alla. Kardetavasti oleme kohtunud aasialiku viisakusega, et ei julgeta öelda "ei tea". Lõpuks maandume Noble'i hotelli, maksame 4 dollarit minuti eest, ja ma teen koju 1 minuti ja 30 sekundi pikkuse kõne. Valus hind, kuid korras. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Selgub ka teine valus asi. Meie niigi ühe päevaga maas olev plaan saab lisa veel ühe päeva näol, sest täna oleks Mrauk U-sse võimalik minna ainult kalli paadiga, homme aga läheb varahommikul odav, valitsuse doteeritav paat. Kiristame hambaid ja võtame 45-dollarilise hotellitoa. Konkurentsi selles kohas suurt pole, sest kes juba siia on pääsenud </span><span lang="EN-US">– ja siia saab ainult lennukiga, otsa hind 105 dollarit </span><span lang="EN-US">–, see jõuab järelikult maksta ka hotelli eest, millel on täiesti tasakaalust väljas hinna-kvaliteedi suhe. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Aga milline on siis Sittwe? "Kesklinn", kui seda nii saab nimetada, asub umbes 1x0,3-kilomeetrisel alal nn peatänava ümber. Peatänav on paralleelne Bengali lahe suudme ääres paikneva Strandi tänavaga, mille ääres on väike sadam ja kallimad söögikohad. Sisemaa poole mööda neid kaht tänavat kaugemale minnes algab tavapärane maja-aed-pood-hunnik miskit-tänavaäär. Rohkelt on rattarikšasid, moto-<i>pick-up</i>'e ja rattaid. Palju kantakse koonusjaid peakatteid. Palju on lapsi, kes karjuvad "hello", või valivad alternatiivse "bye-bye". Rahvuste poole pealt on asi kirju, näha võib väga erinevaid toone. Rohkem ei oska märkida. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgV6FAs3sj8lTrCv2QIYEhfPIVvkVyyON2ZuYCx46Hw4Raq_EkVIF89TXC8taXoW-igqY32Hga8CoLHJ0tbrrVfAb54H92Fm08pZvxJH5bL63o1nMiaW3X2CK2hj2_w1ns67k6SsREgfQ/s1600/2011-07-05_13-01-00_K_IMG_8729.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgV6FAs3sj8lTrCv2QIYEhfPIVvkVyyON2ZuYCx46Hw4Raq_EkVIF89TXC8taXoW-igqY32Hga8CoLHJ0tbrrVfAb54H92Fm08pZvxJH5bL63o1nMiaW3X2CK2hj2_w1ns67k6SsREgfQ/s640/2011-07-05_13-01-00_K_IMG_8729.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">HOMMIKUL ON VEIDI VIHMA SADANUD</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Tee Mrauk U sadama poole on kohati vee alla mattunud. Alles hommikul oli olnud piisavalt tugev sadu, et Yangoni lennujaama töötaja hoiatas meid lennu võimalikust hilinemisest. Ostetud lehest võis lugeda, et see kant oli paari nädala eest väga karmi vihma alla jäänud. Ööpäevaga 240 millimeetrit sademeid. Thandwes ja Taunggokis oli külasid minema uhutud ning paar inimest elu kaotanud. Võiks öelda, et tavaline mussoonihooaeg. Õõvastav on ikka.</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Tänavatel on siin asfalt suhteline mõiste. Kahe peatee keskosas on seda pragunenud ollust küll, servad aga on mattunud kiviklibusse, savi-mudasegusse või on lihtsalt täidetud "miskiga". Kehtib tugevama õigus, nii et suuremad autod signaalitavad väiksemad liiklejad eest ära. Liiklus on laisapoolne ja sõbralik-suunav. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZcU0jbiCS6lodnjxysE09KFpNIxGwMDXvl0Dm2kkjzK-J6E7cvFxerMoI7K3ZvEhhfQfkxQ7rUO_f7Hkjri8-ba4Bnh-uZYDd1NyrRWyiwGodqnu_AwkHhW1KIlrhxuFVYAFR3H0YDQ/s1600/2011-07-05_13-59-23_K_IMG_8730.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZcU0jbiCS6lodnjxysE09KFpNIxGwMDXvl0Dm2kkjzK-J6E7cvFxerMoI7K3ZvEhhfQfkxQ7rUO_f7Hkjri8-ba4Bnh-uZYDd1NyrRWyiwGodqnu_AwkHhW1KIlrhxuFVYAFR3H0YDQ/s640/2011-07-05_13-59-23_K_IMG_8730.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">ÜLIKOOLI EES PARGIS ÕÕTSUVAD UNISED <i>FRUIT-BAT</i>'ID (<i>PTEROPODIDAE</i>) TUULES KUI KÜPSED ÕUNAD</span></span><br />
<span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">(abiks väike suurendus ladvapiirkonnas ;) </span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Ja siis järgneb toidujaht. Kell 17 on kohalike jaoks juba õhtusöögi aeg lootusetult ümber ja on aeg lahkuda ka teemajadest. Seega võib Yangoni ajaarvestuse siin unustada. Õnneks juhatab üks oskajam onkel meid õigele tänavale, kus laiutab kena inimtühi läänelik mereandide restoran. Vastas on kohaliku toidu pakkujate hüttide rivi. Kallis (vist). Ja odav. Väikse riski võiks ju võtta? Valime koha, mille kõrvalt teisest putkast naine märgib, et seal on pakkuda kana ja kala. Söögikoha pidaja proua, kelle inglise keele oskus on null, on meie huvist väga elevil. Kiikame pottidesse, ma valin tumedas leemes ulpiva kana (kala on kahtlaselt kuivade tükkidena) ning meie lauale ilmub kausikesi kana ja leemega, kurgilaadse hakitud kraami ja lehtedega, vürtsitatud bambusevõrsete, idu-oasalatiga, bataadiga ja tšillikonkoktiga. Ja riis. Ja supp. Ja tee. Püüame selles rohkuses oma leida. Putka juurde kõrvallauda koguneb veel kohalikke meid vaatama. Toit on hea ja seda on nii palju, et lõpuni me ei jõuagi. Eks öö näitab, kas risk oli seda väärt. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhh_pYY6elFooFoteeMTU4POBRYc_7xyi7JdQNOqu4yxV9181BFrNMnX3TqbFtUmy1kbnZRRQQi1TAkiyJOJIRjbwFNruRjcnuNWHvwO78dkkFsNjeUq7HTeHIzHuZHJaG1rFkpxj1wuA/s1600/2011-07-05_17-27-30_K_IMG_8733.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhh_pYY6elFooFoteeMTU4POBRYc_7xyi7JdQNOqu4yxV9181BFrNMnX3TqbFtUmy1kbnZRRQQi1TAkiyJOJIRjbwFNruRjcnuNWHvwO78dkkFsNjeUq7HTeHIzHuZHJaG1rFkpxj1wuA/s640/2011-07-05_17-27-30_K_IMG_8733.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"> <span style="font-size: x-small;">VAAT SELLINE JUMALIK SÖÖGIKOHT. PAREMAL <i>SAIQ-KA</i>. </span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Söömast tagasi tulles kohtame teepervel noort kitsekarjust. Tavapärane "hello" vahetatud, küsib too, kas oleme ameeriklased. Me muidugi ütleme, et ei, ei ole, ja jääme omaette arutama, et nojah, loogiline oletus. Tüüp küsib selle peale: "Estonia?" Me oleme oma päritolu maininud hotellis, paarile <i>pick-up</i>'i-juhile, kes juttu tulid tegema, ja ühele paadimüügiagendile. Nüüd on jutud levinud, et Sittwes on EESTLASED. Sama laialt on ehk teada, et need eestlased jalutasid päeva palavaimal ajal paar kilomeetrit ja sõid kohalikus söögikohas. Huvitav, mis juhtub siis, kui näiteks tagasi tulles veel rattad ka laenaksime...?</span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-72489882804187435512011-08-25T08:08:00.001+03:002012-04-03T11:30:30.300+03:00Tsivilisatsiooni võib unustada<i>6. juuli </i><br />
<i>Sittwe </i><i><span lang="EN-US">– </span>Mrauk U</i><br />
<br />
Eilne rutiin: kell 5.10 üles, hambad puhtaks, asjad kokku, riided selga, vastuvõtus kutt üles ajada, hommikusöögipoisid üles ajada, toit sisse, sõitu. Ja siis kõrvalekalle asjade loomulikust kulgemisest.<br />
<br />
Kitsukese jõeääre peal vehivad mehed esimeste laevade juures kätega, teevad pea kohal ringe ja üritavad meile midagi väga ilmekalt öelda. Laev katki? Torm? Laev ei lähe praegu? Laev läheb homme? Hiljem? Nõustutakse kõigega.<br />
<br />
Pakkidega vasakule minevad inimesed tekitavad aga huvi. Järgmises "sadamas" sadakond meetrit eemal käib kõva askeldamine ning piletimüügilaua vastas bambuskatuse all elav jutustamine ja toitumine. Üks mees oskab veidikene inglise keelt ja räägib, et see on vale värk üldse, meie laev läheb välja kell 15, sõidab kaks tundi ja maksab 15 dollarit. Siis köidan ma piisavalt tähelepanu, et laua äärest, kus hulk mehi elavalt piletite ja rahaga sebib, tõuseb püsti üks mees, kes räägib põhimõtteliselt sama: kell 15 läheb <i>speed-boat</i>, kella 14 ajal peaks siseveekogude transpordi ameti (IWT) kontorist piletid ostma ja siis siia tagasi tulema. Tema olla seal asjapulk.<br />
<br />
Kuna keegi isegi ei tundu meile 4-dollarilisi pileteid müüa tahtvat, jääb üle valida, kas meid on kohe tembeldatud rikasteks läänlasteks või on mingi konks, miks välismaalasi ei taheta 5<span lang="EN-US">–7 tunniks kohalikega samale laevale lasta. Ehk on õiged mõlemad variandid? Vaikselt hakkab meelde tükkima enne reisi Myanmar Timesist loetud tükk tšehhi tüdrukust, kelle Irrawaddil kulgemise ajal kohalikega sõbrunemine sai järsu lõpu, kui ametnikud esmalt kohalike ja siis tema peale karjusid. Kuigi suurt ühist rääkimiskeelt polnudki, oli see siiski piisav, et asi lämmatada. Ülejäänud reis möödus neil vaikivate ja eemalehoidvate kohalike seas. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kobime igatahes tülpinult hotelli tagasi ja magame <i>check-out</i>'ini. Saame muidugi teada ka seda, et see kella 7-ne laev läks küll välja ja meile aeti pada. Samas kinnitatakse, et jutt kella 15-st laevast pole udu, ning helistatakse IWT kontorisse, andmaks teada, et kaks valget tahab kell 15 Mrauk U-sse sõita. Sellega peaks asi meie jaoks paigas ja lõpetatud olema. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Noble'i hotelli vastas asub Rakhine'i osariigi kultuurimuuseum. Hoonet hoiab üleval riik, sisenemistasu on muidugi dollarites (2 dollarit, kohaliku tasu on 200 kyati) ja parem oleks sealt üldse eemale hoida. Aga samas nagu võiks minna ka. Juba hoone meenutab ühte kirkama tooniga aega: suur kandiline koloss, mille kolme-nelja korrust ühendavad laiad lakoonilised trepid. Arhitektuur kui Salme kultuurikeskusel, ekspositsioon kui tervishoiumuuseumil. Valvur-piletimüüja, vanem mees, harjutab 1. korrusel oma leti ees ja välisukse peal viiulimängu, mis kogu hoone minoorsete helidega täidab. Muuseumis eksponeeritakse kohalikke rahvarõivaid (rida kappe elusuuruses nukkudega), soengukandmismoode (eri moel sätitud parukatega pead), sotsrealistlikke maale, kohaliku maadlusstiili näiteid piltidel ja skulptuuridena ning fotosid-maale leidudest. Muidugi ei puudu vastav puna ... khm ... nurgake ning stendid juhtide piltidega. Kõige lahedam asi on kolmandal korrusel asuv 3x3-meetrine makett, mis kujutab Mrauk U-d. Servast on plastmasstemplid küll kadunud, sest sinna ulatuvad näpud, kuid piirkonna majesteetlikkus on täiesti tuntav. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuna muuseumis läheb arvatust kiiremini, uurin vastuvõtulaua onkli käest, kas me ei saaks 1. korrusel veidi istuda. Päike on keskpäeval ikka väga lõikav, nii et kui selline kolossaalne katus ja, nagu näha, ka paar kipakat tooli tema laua juures võtta on, siis oleks tore 2 dollari eest saada ka midagi enamat kui pilku tolmunud kollektsioonile. Onkel juhatab meie juurde noore naise, kes, tuleb välja, peab tundi sealsamas 1. korrusel raamatukogus. </span><span lang="EN-US">Sinisest <i>tamein</i>'ist (naiste <i>longyi</i>) ja valgest pluusist koosnevas vormis õpilased lappavad koos mingeid pabereid läbi. </span><span lang="EN-US">Saame kohad nende lähedusse lugemislaudade taha. Selliste, mida akadeemilises raamatukogus hämaramates nurkades veel mõnda aega tagasi leida võis. Raamatukogu nagu raamatukogu ikka </span><span lang="EN-US">– riiulid, kartoteegid ja eriline lõhn, aga ilma igasuguse internetita. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuna aega on veel veidi parajaks teha, lippame läbi ka netipunktist. Kohal silma peal hoidev neiu oli meist võlutud juba eile. Ta aktsent on kohutav, nii et suhtleme temaga elementaarses suulises ja kirjalikus keeles. Ja kuna tal meile 100-kyatist tagasi pole anda, lepime kokku, et tagasi tulnuna on ta meile selle sees. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Mulle hakkab vaikselt kohale jõudma, mis siin taustal toimub. Kui sadamas tuleb vormis mees meie passe kontrollima, jääb ümber vaikseks. Sama toimub lennujaamas ja mujal, kus neid näha on. Hakkame (eba)teadlikult sõnu valima, et ei oleks aru saada, millest me räägime. Õnneks on soome-ugri keelkonda kuulumine päris kõva boonus. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Laeva peale pääsu oodates saab tegeleda inimvaatlusega. <i>Longyi</i>'d tunduvad olevat päris palju loomingulist vabadust andvad riidetükid. Kuigi lugesin lääne rändurist, kes teatas uhkusega, et suutis <i>longyi</i>'s päeva nii üle elada, et ta ei sulanud üles ega paljastanud end kohatult, aga see olnud väga raske, on kohalikud selle kandmise kuidagi ikkagi ära õppinud. Irooniliselt öeldes. Samuti on nad leiutanud tuhat võimalust, kuidas riidetükki ümber siduda, endale keha ligi tõmmata, jalge vahele käärida, poole reie peal kanda...Ja see võib tunduda ehk arusaamatu, aga seeliku või seelikut meenutava rõivaga on siinses palavuses märksa parem olla. Alguses kandsin järjekindlalt poolpikki heledaid pükse, kuid olen nüüd tumeda maani seeliku kasuks otsustanud, sest lihtsalt nii palju parem on olla. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Laevasõit on eelmise aasta omaga võrreldes luksus kuubis. Me saame koos teiste nähtavalt jõukamatega nn vipposa, mis tähendab, et vihma eest kaitsevad seinad ja üürgab telekas. Teles näidatakse siin muusikavideoid, mis pole nii südantlõhestavad kui Kambodžas, ning seepi. See viimane on tase omaette. Peategelasteks on tavaliselt noored inimesed, kes viskavad üksteisele vimkasid, või siis mingid armastajad, kelle elu koosneb draamast. Laevas on õnneks esimene variant ning lugu keskendub kahele kutile, kes üritavad täissaledale tšikile kõikide vahenditega selgeks teha, et ta võiks neist eemale hoida. Päris põnevaid kaadreid on sellest ideest, kui nad püüavad mängida romantilisel õhtusöögil olevaid geisid. :)) Otse loomulikult on sellise asja mõistmisel keeleoskus täiesti kõrvaline küsimus.</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyXo46b_fEmB5uRq-vlFfUh2a_VcVqeoNNPsJ1ajiiefqH657IKPgcTCu4Tee57OTFYjHemFispWMGZwv9uM05eSPt4rUB-Yfnlt3CLS7IITQS-qMbb7-qaQax0Vshu_wPGkMuu4-R1w/s1600/2011-07-06_14-44-56_A_IMG_0954.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyXo46b_fEmB5uRq-vlFfUh2a_VcVqeoNNPsJ1ajiiefqH657IKPgcTCu4Tee57OTFYjHemFispWMGZwv9uM05eSPt4rUB-Yfnlt3CLS7IITQS-qMbb7-qaQax0Vshu_wPGkMuu4-R1w/s640/2011-07-06_14-44-56_A_IMG_0954.jpg" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">LUKSUSLIKU LAEVA KALLEIM KLASS</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Ebamugavust tekitavaid kohti on ka. Meile määratakse istmed 17</span><span lang="EN-US">–18, aga laevas pannakse meid vaheukse juurde rida kaugemale, kus on ülihea jalaruum ja vaade otse välja. Need kohad on aga ostnud noored kutid (kas kohalikud? vist mitte), kes jäävad nõutult meie juures ringi vaatama. Meie oleme selleks ajaks enda originaalkohtadele lasknud istuma vanema paari, nii et meil ei ole kuhugi minna. Laeva töötajad näitavad uutele tulijatele eelmist pingirida ning need lähevadki sinna istuma. Küsin küll, et me võime ju ka liikuda, kuid laevapoisid ütlevad resoluutselt "no problem". Nõme tunne jääb sisse. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTyZAwptkcpGhBOvOwADbJK7LpGVR1KR2jpPbVnDkrFPMgHE1Rns9oPzOxhqRR4hJjMAaVhyd2tJMD5_VgP59OSHkdEwpjdshT0GN6PtPhSad8W8_3MQQ3_HX1BBpXktZ-j6Ius6BiXg/s1600/2011-07-06_15-13-40_K_IMG_8736.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTyZAwptkcpGhBOvOwADbJK7LpGVR1KR2jpPbVnDkrFPMgHE1Rns9oPzOxhqRR4hJjMAaVhyd2tJMD5_VgP59OSHkdEwpjdshT0GN6PtPhSad8W8_3MQQ3_HX1BBpXktZ-j6Ius6BiXg/s640/2011-07-06_15-13-40_K_IMG_8736.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">VAADE BENGALI LAHE POOLE, REELING VÄRSKELT BEETLIVALANGUGA SISSE ÕNNISTATUD</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Mrauk U (loe: mja'u (kohalik hääldus) või mjo'u (nn suure maa hääldus), ülakoma tähistab aspiratsiooni, u on lühike) sadamas on kõik väga lihtne ja mõnus. Hulk mehi on sadamakaile roninud, kuid turiste minema ei hakata tassima, vaid küsitakse, kas oleks ehk huvi väikse sõiduvõimaluse vastu. Kaks noort meest pakivad meid oma <i>saiq-ka</i>'desse ning käivad vaatamas mõlemat hotelli, mis mul üles on märgitud. Lisaks uurivad nad välja kuhjaga infot, sealhulgas esmalt selle, kes me teineteisele oleme, ja siis, kas mul abikaasa on. Kui kaua me oleme riigis olnud, kaua plaanime olla, palju meid Eestis elab, kuidas Yangonis ilm on. Saame teada, et peale meie on Mrauk U-s praegu kaks turisti, mõlemad Taist. Jutu kõrvale pakub mu juht muidugi enda sõidukit rendiks. Nad kannatavad kenasti välja selle, et lühiühenduse tõttu hakkavad nad meid viima vaatama ka linnast väljas asuvat hotelli, kuigi ma seda tegelikult ei taha, ja ootamatult (nojah, mis muud siin ikka on) alanud vihmasaju tõttu läbivettimise ning tassivad lõpuks lemmikuks saanud külalistemajja meie kotid ka sisse. Väga võluv. :)</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Perehotelli asjaaja on mõistetava inglise keele oskusega kutt. Käime enne otsustamist läbi mitu tuba, alguses kallimad ja suuremad, kuid pimedamad, ning valime lõpuks toad pere enda hoone teisel korrusel, millel on aknad kahele poole katustele. Kõik on hästi lihtne, aga selles on see eriline võlu. Selline võlu, mida ma tahtnuks eelmisel aastal tunda Chi Phatis. Tingimused on spartalikud. Voodid on sääsevõrguga (märksa parem lahendus kui ennast enne magamajäämist mürgiga mäkerdada), elektrit on kella 18</span><span lang="EN-US">–23 ja vaid külma veega dušil erilist survet pole. Kui aknast pea välja pista, võib märgata kõikjal tünnidesse jooksvaid peeneid plastmasstorusid. Kogu kasutatav vesi tuleb nimelt taevast ning hoone seintel ja katustel on anumad, kust saab vajadusel vett iga toa enda süsteemi ümber pumbata. Muljetavaldav. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuna laev tuli sadamasse pool tundi hiljem ja me mööda linna ööbimispaika otsisime, kukub päike varsti võpsikusse. Õhtune söömaminek toimub pimeduses ega võta kaua aega, sest me ei jaga veel väga linnaplaani ning otse kõrval on ka söögikoht olemas. Küll ingliskeelsete kirjadega, mis on hakanud juba pelutavat mõju avaldama. Tahan uksel jalatsid ära võtta, nagu omanik ja tema pere on teinud, kuid omanik hakkab tormakalt vastu vaidlema. Asun jonnakalt pandlaid avama </span><span lang="EN-US">– ja omanik tõstab rõõmsalt käratsedes häält ning hakkab enda jalatseid jalga ajama. No okei-okei. :) Laua taha istununa võtan ikkagi tallad alt, ilma on palju mugavam ju. Toit on mõnus hiinakas, mitte midagi väga erilist, aga igati vinks-vonks. Tee tuuakse lauda ehk liitrises tünnis. Arves on see arvestamata ja raha selle eest ka ei taheta. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Öösel pakuvad uinutavat tausta metsahääled, sääsed sumisevad rahustavalt teisel pool võrku ning üldse on kuidagi koju jõudmise tunne. </span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-89143921336580229442011-08-24T09:08:00.000+03:002011-09-30T13:15:10.190+03:00Liiga ilus, et olla tõsi? Aga on!<i>7. juuli</i><br />
<i>Mrauk U</i><br />
<br />
Vaade siinsest Happy Garden Restauranti nurgalauast on imeline. Sajab vihma, omanike põnn ümiseb kuskil põrandakorrusel laulda ja inimesed liiguvad varjude alla peitunult mööda teed. Toolid on nii kõrged, et saab õhus varbaid liigutada. Ja viimaks teisi nende teadmata jälgida. Magus "tagasitegemine" vastukaaluks pidevale superstaari-seisusele. On pärastlõuna ja seljataga on imeline päev.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjwsmBqyvkOUhfyLTwHQyOFkfOYjQP7Vi29WGwUZ4r03mwPpVo9zPCKOIK55DJhkjwDL4wyK6DtPJrG7UDhdiSFgFNKZGdj5O1KP5Or-89F9CSI5bRfp_Kri6rKIkv__gKSTCHmMDhlgQ/s1600/2011-07-08_07-48-28_K_IMG_8797.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjwsmBqyvkOUhfyLTwHQyOFkfOYjQP7Vi29WGwUZ4r03mwPpVo9zPCKOIK55DJhkjwDL4wyK6DtPJrG7UDhdiSFgFNKZGdj5O1KP5Or-89F9CSI5bRfp_Kri6rKIkv__gKSTCHmMDhlgQ/s640/2011-07-08_07-48-28_K_IMG_8797.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">HOMMIKUSÖÖK 2. PÄEVAL. OTSE EES NUUDLISUPP LEEMEGA, KÕRVAL JUBA EI TEA MITMES KÄIK, MINGI MAGUSROOG, MIS MEENUTAB KOKKU KLEEPUNUD NUUDLEID, KÕRVAL RIIVITUD KOOKOS. </span></div><br />
Hommik algab kohaliku hommikusöögiga, mis tähendab küpse mango viile, frititud banaani tainas, kohvi, nuudlisuppi liha, maksa ja juurikatega ning praeriisi kana ja krevettidega. Kui mänedžer eile küsis, kas me tahame tavalist või kohalikku hommikusööki, ning väga laia naeratusega, mis ütles "võtke kohalik, palun-palun-palun", meid vaatama jäi, oli keeruline öelda, et ei, me tahame tavalist kohvi, röstitud saia ja omletti. Jah Rakhine'i köögile ei tulnud valuliselt, ütleme nii. Ja see tasus end ära. Naised, kes meile süüa teevad, ei suuda oma rõõmu kuidagi varjata.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdII1R-GIvCXHMX6rg3WUlwlqXbFeEHgx-nfVYtOgpHsrqOjF2NurBfWbxaUuJV417jD8PLhsXSVr9nRZULE5sP9JBmIkFBvB27pJ-VG5ztY5lzEobjvCQICFot_LAWOaWCek8JZrtCQ/s1600/2011-07-07_11-04-48_A_IMG_0974.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdII1R-GIvCXHMX6rg3WUlwlqXbFeEHgx-nfVYtOgpHsrqOjF2NurBfWbxaUuJV417jD8PLhsXSVr9nRZULE5sP9JBmIkFBvB27pJ-VG5ztY5lzEobjvCQICFot_LAWOaWCek8JZrtCQ/s640/2011-07-07_11-04-48_A_IMG_0974.jpg" width="640" /></a></div><br />
<div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">MITU <i>ZEDI</i>'T ON PILDIL? :)</span></div><br />
Siis rattad alla ja esimese, Shittaungi <i>paya</i> poole. Väljast tunduvad siinsed templid olevat kui suurtükipataljonid, noh, või midagi muud sõjalist. Rohkelt on kivi ja soomust, vorm on masajas. Väiksematest <i>paya</i>'dest hakkavad silma vaid rohelusest välja/esile tõusvad noolja tipu ning silinderja alaosaga <i>zedi</i>'d. Kaugelt vaadates pruun, lähedalt pruun rohelisega <span lang="EN-US">– kihtide vahel kasvab taimi, sammalt jms. Ümber rohelised mäekesed, mida palistavad jõeservad, solisevad riisipõllud, puudesalud, punaka tooniga teed, jalutavad inimesed (okei, nad teevad tööd, aga ma ei tähelda, et väga süvenenult) ning siin-seal vilksatavad mungad. Lisaks jalutavad ringi lehmad, kitsed ja koerad, vahel on neil seltsiks mõni karjus. </span><br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjskHVHiD1Tl9-VIIGOX40Ent4_RFShpiRmqRJLEodkQZaEu_0SelPU4U-7Gd-pjuSz1Cgh__irg4T8NQP-ja8x7EpAKMRvlKSoqZqoeFWQaAM7-NHF52vzLegkNHShnXeW1zcpy5nBKA/s1600/2011-07-07_09-49-54_A_IMG_0958.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="355" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjskHVHiD1Tl9-VIIGOX40Ent4_RFShpiRmqRJLEodkQZaEu_0SelPU4U-7Gd-pjuSz1Cgh__irg4T8NQP-ja8x7EpAKMRvlKSoqZqoeFWQaAM7-NHF52vzLegkNHShnXeW1zcpy5nBKA/s640/2011-07-07_09-49-54_A_IMG_0958.jpg" width="640" /></a></div><br />
<div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">VAADE SHITTAUNGILE "SISSESÕIDUTEELT"</span></div><br />
<span lang="EN-US">Shittaungi <i>paya</i> (1535, tõlkes "80 000 kuju pühamu", tuntud ka kui Ranaung zeya, tõlkes "võidu tempel") on linnale lähedal, hall, masajas ja võimas. Sisehallis korjatakse meilt 3000 kyati, et <i>zedi</i> koridore meie sealoleku ajaks valgustada. <i>Zedi</i>'s jookseb umbes kolm üksteise ümber keerdunud käiku, milles on tohutu kogus eri suuruses Buddhasid ja bareljeefide või ka peaaegu eraldiseisvate kujudena igapäevaelu ja loomi-linde-olendeid. Osaliselt on säilinud värv ja Angkor Watist tuttav lakjas ollus. Nn maapealses kambris Buddha kuju juures jookseb ringi peaaegu detsimeetrine prussakas. Madalamates koridorides on valguse läitmine hulluks ajanud nahkhiire, kes lae all paanilisi haudvaikseid tiire teeb. </span><span lang="EN-US">Vapustav arhitektuuriline ja skulptuuriline keerukus saab veelgi vindi peale, sest oleme selles kohas kahekesi, ilma teiste turistideta. Eriline paik. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivZrhiR0jL6co-AfkOq3Z7FKr5GOL_m12US8EM3kcnTpB5kwk0yxfwXOKnyXyLDlm8QYQq57BujtHFY3myOHP7gbOZoWo94FSi6aPUDUhpnZoXCcy5P-iFcLzZYHil88ZfXsH-qVt8bQ/s1600/2011-07-07_10-20-45_K_IMG_8756.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivZrhiR0jL6co-AfkOq3Z7FKr5GOL_m12US8EM3kcnTpB5kwk0yxfwXOKnyXyLDlm8QYQq57BujtHFY3myOHP7gbOZoWo94FSi6aPUDUhpnZoXCcy5P-iFcLzZYHil88ZfXsH-qVt8bQ/s640/2011-07-07_10-20-45_K_IMG_8756.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZx6fcWRYZRM4P6PZx0EOjQoWMjo7H__qKcNPXx4CbRpd_vkAurpn8ZnH872G8DktuZ6vKQ9ziDaBD8qJDr6fHXjQRR94m5kbMRdtkfU40yI727Re48Tqe_lNfJR6CJEKPdH-wJAXlGg/s1600/2011-07-07_10-24-37_K_IMG_8761.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZx6fcWRYZRM4P6PZx0EOjQoWMjo7H__qKcNPXx4CbRpd_vkAurpn8ZnH872G8DktuZ6vKQ9ziDaBD8qJDr6fHXjQRR94m5kbMRdtkfU40yI727Re48Tqe_lNfJR6CJEKPdH-wJAXlGg/s640/2011-07-07_10-24-37_K_IMG_8761.JPG" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgolmCtcfkag4C4rnIw1GsT2TAFkDZ_bbnRviu1s1LvWG79SQeOsyXgxRpniWKWLJNZq9l_hLphooNSfbEn1lvm9CdlYSAKd8yPiLTO1oNbYVM6ZtSYW6r-bZhaAxLHT-6EmFIijETDgg/s1600/2011-07-07_10-29-43_K_IMG_8767.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgolmCtcfkag4C4rnIw1GsT2TAFkDZ_bbnRviu1s1LvWG79SQeOsyXgxRpniWKWLJNZq9l_hLphooNSfbEn1lvm9CdlYSAKd8yPiLTO1oNbYVM6ZtSYW6r-bZhaAxLHT-6EmFIijETDgg/s640/2011-07-07_10-29-43_K_IMG_8767.JPG" width="480" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmO1VaJedlXirMI9yRSmMF7yBvb_g7dAlXZrqukvY5khiOYcr66pzSzRjUv4kvt_j37cM3m8vu9Wnrv3T8lWygpbDJynEQYxf1IWyWItYiOlUFx_exVMWVwc5ceabuHUJRZhgDQNVfPg/s1600/2011-07-07_10-27-52_K_IMG_8763.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmO1VaJedlXirMI9yRSmMF7yBvb_g7dAlXZrqukvY5khiOYcr66pzSzRjUv4kvt_j37cM3m8vu9Wnrv3T8lWygpbDJynEQYxf1IWyWItYiOlUFx_exVMWVwc5ceabuHUJRZhgDQNVfPg/s640/2011-07-07_10-27-52_K_IMG_8763.JPG" width="480" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgOlp2et4Qlld73XJhQVe222AgZMDlLJlsSLF44gI81pE2Tank43-9EdU8g2Dz1Ls-zPU3Pi_nS6-rXf_w7qLZxOCNZjaAyJ5ecZsXL7DQ7rm0jRoolek5wBVsqfhAE5kM_u-Q9VRsYYw/s1600/2011-07-07_10-26-07_K_IMG_8762.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgOlp2et4Qlld73XJhQVe222AgZMDlLJlsSLF44gI81pE2Tank43-9EdU8g2Dz1Ls-zPU3Pi_nS6-rXf_w7qLZxOCNZjaAyJ5ecZsXL7DQ7rm0jRoolek5wBVsqfhAE5kM_u-Q9VRsYYw/s640/2011-07-07_10-26-07_K_IMG_8762.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<span lang="EN-US">Vähemalt kolmes kohas on Buddha jalajälg, mille ta olevat astunud pärast valgustatuks saamist. See õige olevat keskmises kambris. Ka saatva peahoone laes on jalajäljed <i>jataka</i>'ga (robustselt öeldes Buddha eelmiste elude kirjeldus piltidena). Ühine joon on neil suurus </span><span lang="EN-US">– pikkust üle meetri. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXSQT35C89y7siCNsQuK8ykQapQUvdrg4eSIP4l890wbHKAYJpxV6n2areQ394DmCXkvDeEx2zW_pMJYqQzummdjLoy17pWifMAjkV17Ra1BkZfYHmXtSB2eTp9fckgNZpyWQJGvVyCw/s1600/2011-07-07_10-33-27_K_IMG_8768.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXSQT35C89y7siCNsQuK8ykQapQUvdrg4eSIP4l890wbHKAYJpxV6n2areQ394DmCXkvDeEx2zW_pMJYqQzummdjLoy17pWifMAjkV17Ra1BkZfYHmXtSB2eTp9fckgNZpyWQJGvVyCw/s640/2011-07-07_10-33-27_K_IMG_8768.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Shittaungi "taga" asub <i>kyaung</i> (klooster), võib eeldada õuel rippuvatest oranži karva rüüdest. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYJHlHvRt4Wj9y9Ig7qHQS8e42LWRjqcshBbTsYpHYF3jrdvDj2BEQHBOmvwi691nacLq6qsrmxzzkCTohEysvPskg4A_NnTQbUfw7w-pDKdGAWMb-GvNCrr31XtPr59bxIRKbpjywvg/s1600/2011-07-07_11-20-06_K_IMG_8781.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYJHlHvRt4Wj9y9Ig7qHQS8e42LWRjqcshBbTsYpHYF3jrdvDj2BEQHBOmvwi691nacLq6qsrmxzzkCTohEysvPskg4A_NnTQbUfw7w-pDKdGAWMb-GvNCrr31XtPr59bxIRKbpjywvg/s640/2011-07-07_11-20-06_K_IMG_8781.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">TEE SHITTAUNGI <i>PAYA</i> JA <i>KYAUNG</i>'I VAHELT MÄEST ALLA</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Paremal käel künkakese otsas on Andaw' <i>paya</i> (1521, uus 1596). See on kaheksa stuupaga pühamu, mille lõunaservast avaneb hea vaade Mrauk U-le. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgN0UMBM2km8rvu1Hv9-TLBhEMLkT3J1ICq9kDlMFcvpLmYBuFBMft8Pgl-6s-GTvHuXVoV1CjOc5qSaYkhWDCFvsLPun2bgRGSPGtLerz84FCQPX_llDFLS5-prTWpBcaMLEfWyebSLQ/s1600/2011-07-07_11-09-51_A_IMG_0975.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgN0UMBM2km8rvu1Hv9-TLBhEMLkT3J1ICq9kDlMFcvpLmYBuFBMft8Pgl-6s-GTvHuXVoV1CjOc5qSaYkhWDCFvsLPun2bgRGSPGtLerz84FCQPX_llDFLS5-prTWpBcaMLEfWyebSLQ/s640/2011-07-07_11-09-51_A_IMG_0975.jpg" width="358" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">KEKSUKASTID?</span></div><br />
<span lang="EN-US">Kõrval asuv Ratanaboni <i>paya</i> (1612) on suurema hulga stuupadega. Teise maailmasõja ajal sai see pommiga tabamuse, aga on nüüdseks restaureeritud. Mõlemad on Shittaungiga võrreldes muidugi tillukesed, põrandaks pole mitte plaadid, vaid muru. Aga nende juurde künka otsa jõudmine lubab vaadata kaugemale ja nõnda hakkab silma veel hulk <i>zedi</i>'sid, mäel vilgub vastu lausa kolm kullatud torni... </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhA6GAH8xPi9RbDLAUzWV6LmBwwFRLD2eYlkNuHBtM2hhyphenhyphenRXcfonc9P4P4dDBdEcRcATX0YEhF1TKvqmv57NdMrWSeSAQ3m-KoTfnifIUpMTmTn_zEDe3MNYsIPr_AMm0ZPkuTNTcpIZA/s1600/2011-07-07_11-10-53_K_IMG_8777.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhA6GAH8xPi9RbDLAUzWV6LmBwwFRLD2eYlkNuHBtM2hhyphenhyphenRXcfonc9P4P4dDBdEcRcATX0YEhF1TKvqmv57NdMrWSeSAQ3m-KoTfnifIUpMTmTn_zEDe3MNYsIPr_AMm0ZPkuTNTcpIZA/s640/2011-07-07_11-10-53_K_IMG_8777.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<span lang="EN-US">Shittaungist teisel pool teed asub Dukhantheini <i>paya</i> (1571) ja sellest põhjas Laymyetnha <i>paya</i> (1430). Selle juures otsustame teha istumispausi, eriti kuna varjualuse keskel nn altaril külitab päikesevarjus kaks kitse. Jalatsid ära, väike šokk sokkide värvist (tee on vahepeal läinud läbi muda) ning aeg taas vett kallutada. Nagu muuseas triivib meie juurde mööda jalutanud munk. Meil ei ole temaga pea sõnagi ühist keelt, aga dialoog on täiesti olemas. Mis on nimed, kuidas on nägemine (tema näeb väga halvasti), kus on suur tempel, millised vägevad päikeseprillid. Kõrval võtab istet külamees ja siis veel üks munk. Kõvasti naeratamist, vestlused omavahel ja edasiminek. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigGAvM1xgpIh2qrb05l7nEEa8krrXfzI1-mNeRpIY6xKd1pY7R3oVOpLateJtBMYxLw584lM9jJiqXlMZCCkJEajBu_ZjiuT5uEWKs65-uXwWyxdA_Jaxhl0QKrjFATJNFn0_vHqNq-g/s1600/2011-07-07_12-38-40_K_IMG_8789.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigGAvM1xgpIh2qrb05l7nEEa8krrXfzI1-mNeRpIY6xKd1pY7R3oVOpLateJtBMYxLw584lM9jJiqXlMZCCkJEajBu_ZjiuT5uEWKs65-uXwWyxdA_Jaxhl0QKrjFATJNFn0_vHqNq-g/s640/2011-07-07_12-38-40_K_IMG_8789.JPG" width="640" /></a></div><br />
<div style="text-align: center;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">IDÜLL KITSEGA</span></div><br />
<span lang="EN-US">Külateed on siin nirud. Kui on asfalt, on see auguline, kui ei ole, on kuhjaga mudaseid lompe ja riisipõldudelt vihmaga lekkivat vett. Hütid on paljudes kohtades tõstetud vaiadele. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">*</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Resto omanik uurib, mida ma siin lauas nende raamatute keskel täpselt teen. Täiendan oma sõnavara: sea-m</span><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12pt; letter-spacing: 1pt;">á</span><span lang="EN-US"> on "õpetajanna" (se-</span><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12pt; letter-spacing: 1pt;">á</span><span lang="EN-US"> vastavalt "õpetaja"). </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Sõidame mööda mitmest koolist. Kahel on sildid ka, ülejäänute puhul võib laste järgi otsustada, et ju see siis kool on. Ühel on uhke silt: Drug Free School. ?! Üle tee alustab nüüd siin just ka õhtukool tööd, märgib söögikoha omanik, laste kooris kordamist on päris hästi kuulda. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Omanik tundub eemale hoidvat, kui maha istub vormis mees. Ta ei räägi ka temaga ja too vaatab lihtsalt ringi, istub ja vaatab. Ta ostab toidu kaasa ning läheb. Omanik hüvasti ei jäta. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Sätin ennast samuti minekule. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Enne koju jõudmist on plaan osta turult mangot ja banaane. Selle asemel saan hoopis mingi imeliku tsitruselise (eeldatavasti laimi) ja kobara banaane. Selle avastan alles kodus. Aga hind tuleb kokku 300 kyati. No nii 4 krooni. Pudel vett maksab sama palju. Kodu poole minnes avastan tee äärest kaks "<i>video cinema</i>'t", teine teisel pool teed. Konkurents. Veemüüja küsib teise küsimusena pärast "kust sa pärit oled" küsimust, kas meie riigis on demokraatia. </span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-32652051531603237772011-08-24T08:08:00.002+03:002011-12-14T14:18:04.717+02:00Sügavamale ämblikuvõrkude vahele<i>8. juuli</i><br />
<i>Mrauk U</i><br />
<br />
Mind võetakse teemajas rõõmuhõisetega vastu. <i>Sea-m<span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12pt; letter-spacing: 1pt;">á</span></i> on saabunud oma pärastlõunast teed jooma. Võtan platsi seal kus eilegi. Teleris on parasjagu pooleli mingi põnev sari ning pererahvas lösutab seda jälgides ja omavahel jutustades söögikoha põrandal. Üks tirts triigib teleri ees matil pesu, teine ümiseb Rod Stewarti "Sailingut" (<i>sic!</i>). Vihma ei ole veel sadanud, kuigi kell on juba kaks. Hakkaks ometi sadama ja lööks õhu klaariks!<br />
<br />
Täna võtsime ette idasse jäävad templid, mis asuvad veidi kaugemal. Nii et sõidupäev.<br />
<br />
Sõiduks on teatavasti vaja ratast. Ööbimiskoha juures on rattad otsas, nii et vantsime läbi linna laenutusse, mis asub "teisel pool jõge". Nagu kõik siin, sest läbi küla jookseb hulgaliselt niresid. Seekordsed rattad on kahe piduriga, üks muidugi nõrgem, aga siiski töötab.<br />
<br />
Esimene suunavalik on õige, teine aga metsas. Nii et <span lang="EN-US">mingala-ba, kuhu suunda see-ja-see-koht jääb, dže-zu be </span><span lang="EN-US">– ja edasi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Saanud õige teeotsa kätte, ootab ees tavapärane auguline asfalt, servas rohelusse uppunud mäekesed, väiksed külad, riisipõllud nende vahel ja unistav-unine liiklus. Ühe silla juures jään korra pildistama. Minu juurde astub põnn, kes pärast tervitust ajab käe õieli ja ütleb "money". See on esimene kord siin sellise asjaga kokku puutuda. </span><span lang="EN-US">Samas ei tundu ta oma soovi täideminekus ka ise eriti lootusrikas olevat, sest minu pearaputuse peale jääb ta lihtsalt vaatama, kuidas ma pilti teen, ning tahab hiljem ka tulemust vaadata. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9G0EDDf4eIybeB_3-I-twq-whTjmyE8b_AqTepOeMRcvWrKy3YtqypBaMvqljjvZY867OCznFg3hqMj0k-dYGf8NRhFC_fN57xFF1o4eoW6BgJ5wqxNmTzbOXkgZf0aTFzQrv6F4RVg/s1600/2011-07-08_09-30-16_K_IMG_8799.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9G0EDDf4eIybeB_3-I-twq-whTjmyE8b_AqTepOeMRcvWrKy3YtqypBaMvqljjvZY867OCznFg3hqMj0k-dYGf8NRhFC_fN57xFF1o4eoW6BgJ5wqxNmTzbOXkgZf0aTFzQrv6F4RVg/s640/2011-07-08_09-30-16_K_IMG_8799.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">MONGKHONG SHWEDU </span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Alustame pühamu-ringi täna tagasihoidlikumalt. Pisikene Mongkhong Shwedu (1629) oma pika sissesõiduteega püüab pilku. Pargime rattad ära ja teeme ümber <i>zedi</i> ringi. Kõrval kitsi karjatav poiss tuleb lähemale ja on pildistamisest väga vaimustuses. Siis taas ratta selga ja Koethaung'i <i>paya</i> poole teele. Tee peale jääb veel üks mäe otsas asuv tempel, aga me märkame treppi sinna liiga hilja, nii et sinna see ka jääb. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Ning siis hakkab paistma midagi suurt. Kuna ma olin arvestanud umbes tunnise rattasõiduga, aga see on kindlasti õige koht, tuleb hakata vist tähelepanelikumalt jälgima, kui kaardil on märge "umbkaudses mõõdus". </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMtvxlxuaCl6aBsevP7hoK9xXSKye12ixZfOtMuRKrtNeA5NtUEYX07TdMLPcjZ32b44TrlAr36YwYvFYnyTdJwWzjNBxjeSRR46KMbDZgLCGuDAQ6yMdRkB64k_SSjU39ZocM9lkYFQ/s1600/2011-07-08_10-42-44_A_IMG_0981.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMtvxlxuaCl6aBsevP7hoK9xXSKye12ixZfOtMuRKrtNeA5NtUEYX07TdMLPcjZ32b44TrlAr36YwYvFYnyTdJwWzjNBxjeSRR46KMbDZgLCGuDAQ6yMdRkB64k_SSjU39ZocM9lkYFQ/s640/2011-07-08_10-42-44_A_IMG_0981.jpg" width="640" /></a></div><br />
<div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">KOETHAUNGI <i>PAYA</i>. VAADE LÕUNAST. </span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Koethaungi <i>paya</i> (1553, tõlkes "90 000 kuju pühamu") on servalt kui kindlus </span><span lang="EN-US">– pisikesed stuupad fassaadil kolmes rea kui turvis. Kivi on sammaldunud ja floorat täis, nii et tumedalt taustalt hakkavad erkrohelised väänkasvud eriti hästi silma. </span><span lang="EN-US">Selle, Mrauk U suurima templi kohta arvati pikalt, et tegemist on põõsastega kaetud mäega. 1996. aastal asuti kohta taimedest puhastama ja see töö pidavat jätkuma siiamaani. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjabi_0OrCayx5uX4mftlVy0FLyYC5i0oROTGuBHBMUFq-jPDRtSLU1YwroIflqbaiDM_B5aVwTh47SSx40YX0Sb_6MBZWzcbUIi-x0nTFfJsI6dwRe9HPX-dnZ7mJGg9rXfwYkSyzY5g/s1600/2011-07-08_09-59-10_K_IMG_8803.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjabi_0OrCayx5uX4mftlVy0FLyYC5i0oROTGuBHBMUFq-jPDRtSLU1YwroIflqbaiDM_B5aVwTh47SSx40YX0Sb_6MBZWzcbUIi-x0nTFfJsI6dwRe9HPX-dnZ7mJGg9rXfwYkSyzY5g/s640/2011-07-08_09-59-10_K_IMG_8803.JPG" width="640" /></a></div><br />
<div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">VAADE KOETHAUNGI "LAELT". LOODUS ON SIIN VÕITJA. </span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Ümber <i>zedi</i> asuvad kahel terrassil võlvkäigud, mõlemad osaliselt avatud, mille nikerdustega seinade niššides on Buddha kujud. Ka siin on sammal oma töö teinud. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOv4VOZ90TnUVqS7Byi-R2cLQnTjqAX1Gp4uE0tD3e4xdRU6Q77iFF3Ff4vqkWsjtSwtte8iNyZ9p-IjBYcqRfs7ymzb0MIKecdoP2NiKwndEzOcs6qUQgk1NlPhTzgIp8kaJl0Sn0Gw/s1600/2011-07-08_10-20-45_K_IMG_8818.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOv4VOZ90TnUVqS7Byi-R2cLQnTjqAX1Gp4uE0tD3e4xdRU6Q77iFF3Ff4vqkWsjtSwtte8iNyZ9p-IjBYcqRfs7ymzb0MIKecdoP2NiKwndEzOcs6qUQgk1NlPhTzgIp8kaJl0Sn0Gw/s640/2011-07-08_10-20-45_K_IMG_8818.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7i2SBGdDY1sb6MhDWNAr8WhWheLUMKfNVGHyUSxvYndkfchdbuaKiiGZRX4U18shK4sMn_VMwKsw0HbztjY8qX1KuJLzNj0NlsMAagF5C0RFGpdFIpX6jMMlDhH1TKb8EUHtcpg5IdA/s1600/2011-07-08_10-21-07_K_IMG_8819.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7i2SBGdDY1sb6MhDWNAr8WhWheLUMKfNVGHyUSxvYndkfchdbuaKiiGZRX4U18shK4sMn_VMwKsw0HbztjY8qX1KuJLzNj0NlsMAagF5C0RFGpdFIpX6jMMlDhH1TKb8EUHtcpg5IdA/s640/2011-07-08_10-21-07_K_IMG_8819.JPG" width="480" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQAQAKG8cRclui2cp7GaJ_qjp05W2OgHpFnh92DJoGAYrlcl8s4CzIIzZ7dpQQ1enms_2a9PeSGVezIl1zKY_37ICKwaAL2Unn5GXvupYD8D9rjOpH1HIcUSD3CuogvHyepf7ZwulTVg/s1600/2011-07-08_10-09-57_K_IMG_8809.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQAQAKG8cRclui2cp7GaJ_qjp05W2OgHpFnh92DJoGAYrlcl8s4CzIIzZ7dpQQ1enms_2a9PeSGVezIl1zKY_37ICKwaAL2Unn5GXvupYD8D9rjOpH1HIcUSD3CuogvHyepf7ZwulTVg/s640/2011-07-08_10-09-57_K_IMG_8809.JPG" width="480" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjaYYFNgvF0R0rKPkVdPpR60-VXsAAyQzmi9mv7qsULN1mJYKCKURB4t0cN9ArwOjcPyDgppZG11iF3AwlnK0zdDkVvSh4epkxrTMFpy4ygep5V-6AS7fWlP30MiTllgB24SC3XiD92OQ/s1600/2011-07-08_10-04-11_K_IMG_8806.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjaYYFNgvF0R0rKPkVdPpR60-VXsAAyQzmi9mv7qsULN1mJYKCKURB4t0cN9ArwOjcPyDgppZG11iF3AwlnK0zdDkVvSh4epkxrTMFpy4ygep5V-6AS7fWlP30MiTllgB24SC3XiD92OQ/s640/2011-07-08_10-04-11_K_IMG_8806.JPG" width="480" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_mevg0dTk-wm8x0pZx5lIbR-6Ra0kn6dVUN4WXzdUSVWEChAy6snC3QXIoJ50L0cIozI8WR0u32JTlq5p0u9RHrBeJ_-qCa3g-hnKw4W44Mbvnwi7smt4Otsn1WKs26iwyDnaO1EMZg/s1600/2011-07-08_10-12-29_K_IMG_8811.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_mevg0dTk-wm8x0pZx5lIbR-6Ra0kn6dVUN4WXzdUSVWEChAy6snC3QXIoJ50L0cIozI8WR0u32JTlq5p0u9RHrBeJ_-qCa3g-hnKw4W44Mbvnwi7smt4Otsn1WKs26iwyDnaO1EMZg/s640/2011-07-08_10-12-29_K_IMG_8811.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjm2VZVA7G_wOMfSI6lPYtouKisszdFdui8WtgBRZjrDluQpEfNYZIGa76MF00GQOw5hNmSVW1ewrlpNrC9Ld5f0qgATvfvnp-EogjEFZg-LnXqCUTSd0EnLDqUXw3qrblmNN0l42RGew/s1600/2011-07-08_10-17-27_K_IMG_8814.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjm2VZVA7G_wOMfSI6lPYtouKisszdFdui8WtgBRZjrDluQpEfNYZIGa76MF00GQOw5hNmSVW1ewrlpNrC9Ld5f0qgATvfvnp-EogjEFZg-LnXqCUTSd0EnLDqUXw3qrblmNN0l42RGew/s640/2011-07-08_10-17-27_K_IMG_8814.JPG" width="640" /></a></div><span lang="EN-US">Väiksed võlvkäigud tekitavad kõhedust, sest on kohati ämblikuvõrkudega kaetud. Keegi pole siin ammu käinud. Lõpuks jätamegi jalutamise pooleli, sest peaksime end läbi mahutama meetrisest avast. Teine variant </span><span lang="EN-US">– rapsida ämblikuvõrke maha </span><span lang="EN-US">– ei tundu samuti hea. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidrRanfSAkzgiMIJsBLhlwupke6wBi9eLa4uv1GRH5wndQoAXgwzD7IV_pGlGY-rg2M9bmkgH9UTyRkB_WoBXRsisJ5JIBWSRMf_YtpdxxxvpKzXEtc1d2cWbvP-9DpLvNkl32PhAS7g/s1600/2011-07-08_10-05-04_K_IMG_8808.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidrRanfSAkzgiMIJsBLhlwupke6wBi9eLa4uv1GRH5wndQoAXgwzD7IV_pGlGY-rg2M9bmkgH9UTyRkB_WoBXRsisJ5JIBWSRMf_YtpdxxxvpKzXEtc1d2cWbvP-9DpLvNkl32PhAS7g/s640/2011-07-08_10-05-04_K_IMG_8808.JPG" width="640" /></a></div><br />
<div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">ÄMBLIKUVÕRK ÜHEL TERRASSIDEST </span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Keskel <i>zedi</i> ees istub varjus vanem mees. Tervitame ning ta ütleb paar lauset, aga me ei mõista teda. Ta muigab ja näitab sõrmedega arve. 73? </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kui templist väljume, astub meie juurde templi ees asuva maja peremees, kes uurib seda, mida ikka. Tema olevat arheoloog </span><span lang="EN-US">– või olevat neid selles templis palju käinud, ei saa täpselt aru. Õue peal on koduloomadena köie otsas ahvid. Vabaks ei saa neid lasta, kaovad ära ja teevad sigadusi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Seejärel mõtleme võtta tee, mis liigub ringiga põhjast Mrauk U-sse, ja selle peale jäävaid templeid vaadata. Vesi on külavaheteed aga mudaseks keerutanud ja peame tagasi pöörduma, sest eespool pidavat asi hullem olema. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8-B4KSZkaQ9ptYCmQ_CzGUyPTPqgm2yMNL_YniRsrd9lMp3mfQ-5eESy8XMwmOItOjxBn91DuKR9HaXy1MArHvtK5FyDMfvJZaooiUIfxUI8RBAWqeKIoJwl2f97APA9oPYsLYyKSdA/s1600/2011-07-08_10-53-35_K_IMG_8828.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8-B4KSZkaQ9ptYCmQ_CzGUyPTPqgm2yMNL_YniRsrd9lMp3mfQ-5eESy8XMwmOItOjxBn91DuKR9HaXy1MArHvtK5FyDMfvJZaooiUIfxUI8RBAWqeKIoJwl2f97APA9oPYsLYyKSdA/s640/2011-07-08_10-53-35_K_IMG_8828.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">EBAOLULINE TEMPEL. PISEI (ÜLAL VASAKUL SERVAST NÄHAGI).</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Nüüd jääb siis ette ka mäepealne tempel. Pisei <i>paya</i> (1123) on puudest moodustunud katuse all oleva trepirea tipus. Sisse pääseb mööda käiku, mis tipneb Buddha kujuga. Kuldne. Hiilgab pimeduses selle vähese valguse käes. Püüan all meie kõrvale istuvaid lapsi innustada midagi kirjutama, kuid tulutult. Kõik vaatavad tõsise näoga vastu ja keelduvad pliiatsitki kätte võtmast. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDpZh0eVIP8mbrD6fLcoC1CdBqHaMruvJYT7AOwScb1AAr5OEPUXax1OHuLEeTIF_RyXegEPFPDfcy2sxVx7p6vIqUGYAURVo3hRGmm9K_E2GYRKctR1eTjt235PusP-j2DXxHudPvlg/s1600/2011-07-08_11-03-12_A_IMG_0983.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDpZh0eVIP8mbrD6fLcoC1CdBqHaMruvJYT7AOwScb1AAr5OEPUXax1OHuLEeTIF_RyXegEPFPDfcy2sxVx7p6vIqUGYAURVo3hRGmm9K_E2GYRKctR1eTjt235PusP-j2DXxHudPvlg/s640/2011-07-08_11-03-12_A_IMG_0983.jpg" width="640" /></a></div><br />
<div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">VEIDER VALGE NAINE LAPSI HIRMUTAMAS :)</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Sama tee, sadakond meetrit hiljem. Phra-ouki <i>paya</i> (1571) on pisikene, aga sellelt tundub avanevat hea vaade. Kui rattad tee äärde panna, lähevad kõrval liiva kaevavad tüdrukud elevile, hakkavad mööda lahtikaevatud mäekülge üles ronima ja end alla libistama. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHnKFUbIYymY6xR1KmARvDBXlkwiC2UVZEjQ-hvm5uxoF2afiJiQ1jOAiH8VbJCYqHONYPcYe73kYUOJDEasO2X1eTnG-DlHm85aZhyeuamvbUXGaUtIyXia6GX-EC0D8lB46SCxJ8iw/s1600/2011-07-08_11-10-22_K_IMG_8834.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHnKFUbIYymY6xR1KmARvDBXlkwiC2UVZEjQ-hvm5uxoF2afiJiQ1jOAiH8VbJCYqHONYPcYe73kYUOJDEasO2X1eTnG-DlHm85aZhyeuamvbUXGaUtIyXia6GX-EC0D8lB46SCxJ8iw/s640/2011-07-08_11-10-22_K_IMG_8834.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Säutsumine meelitab kohale ka paar poissi, kes meiega koos kaevendi kõrvalt kidurat treppi mööda üles ronivad. Vaade Koethaungi <i>paya</i>'le ning ümbritsevatele mägedele on imeline. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEil3j_-UEuofbVrEgiEcS21uY0lRNUuyG6ZY_QJkgu4CogtP6KBPPsTMzEC0FFTsOu-6EY16Z2zcHVQNf5QKbJLjmZEgNz3izvJy4zLG09JnJ1kDJpdIdjEIyYS8_u00Rn19akaaf7FYA/s1600/2011-07-08_11-15-00_A_IMG_0984.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEil3j_-UEuofbVrEgiEcS21uY0lRNUuyG6ZY_QJkgu4CogtP6KBPPsTMzEC0FFTsOu-6EY16Z2zcHVQNf5QKbJLjmZEgNz3izvJy4zLG09JnJ1kDJpdIdjEIyYS8_u00Rn19akaaf7FYA/s640/2011-07-08_11-15-00_A_IMG_0984.jpg" width="640" /></a></div><br />
<div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">VAADE TAGASI. VASAKUL HELEDA KATUSE KÕRVAL KOETHAUNG. </span></span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXxajTUfjkYdrJV2x15QS4Z9y4UCRKpp8SnA4XJsC89cGX0rWf8Q3yDZOQrp-K0BghW9gkjoWoS1AlpKERICuvD91za3MBNZ3NZXl13agVnv-qQUHPC10ybdKUJS50bEoSsjtmj9UhxA/s1600/2011-07-08_11-14-25_K_IMG_8836.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXxajTUfjkYdrJV2x15QS4Z9y4UCRKpp8SnA4XJsC89cGX0rWf8Q3yDZOQrp-K0BghW9gkjoWoS1AlpKERICuvD91za3MBNZ3NZXl13agVnv-qQUHPC10ybdKUJS50bEoSsjtmj9UhxA/s640/2011-07-08_11-14-25_K_IMG_8836.JPG" width="640" /></a></div></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">SEALT ME TULIME. </span></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">VASAKUL KÜNKA OTSAS PISEI, PAREMAL PUUDESALU TAGA MONGKHONG. </span></div><br />
<span lang="EN-US">Päev hakkab kuumaks minema, nii et suure ringi teistesse templitesse minekuks on vaja veidikest motivatsioonipaketti: riided tuleb niikuinii pessu panna ja me oleme juba niigi nii kaugel (noh, mis "kaugel" me pooletunnise rattasõidu mõttes tegelikult ikka oleme). Preemiaks veel kaks. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Sakya Manaungi <i>paya</i> (1629) sissesõiduvärava ees on neli paari-kolmemeetrist kuju, mis on kirkaks toonitud ja birmakeelsete siltidega varustatud. Jalatsid tuleb ära võtta kohe väravas, mis tähendab rohket "mossitamist" </span><span lang="EN-US">– plaatteed on samblast mustjad ja libedad ning varbad vajuvad sellesse pehmesse massi kergesti. Teeme <i>zedi</i> ümber ringi, kuid tahapoole kloostri alale igaks juhuks nina toppima ei hakka. Ma ikka pelgan neid kohti veidi. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwUJWGZW2d3cJOE9tWRDluAqIIv_9iACgYWJH-MMZcUbuLHrZNRksGjB-KpCvGGmJbcEEyco2knQMct1vXSfLnMenSeXQVD601hW2cpC7Emm3v33CnAaLN-8jFHOTYcq2ROoHOICu9KQ/s1600/2011-07-08_11-47-21_K_IMG_8841.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwUJWGZW2d3cJOE9tWRDluAqIIv_9iACgYWJH-MMZcUbuLHrZNRksGjB-KpCvGGmJbcEEyco2knQMct1vXSfLnMenSeXQVD601hW2cpC7Emm3v33CnAaLN-8jFHOTYcq2ROoHOICu9KQ/s640/2011-07-08_11-47-21_K_IMG_8841.JPG" width="640" /></a></div><br />
<div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">SAKYA MANAUNG. LAHEDAD ELEKTRILIINID! </span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Siis linna poole tagasi, pööre paremale, mäest üles ja meie ees ongi Ratanamaungi <i>paya</i>. Värav on pooleldi avatud, nii et me vaid kiikame sisse. Tagapoolt kostab millegi lausumist, nii et läheme vaikselt taas välja. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Rattasõit on siin, nii imelik, kui see ka ei tundu, ka palaval ajal ainuke võimalus, kuidas leevendavat tuult saada. Igasugune peatus võtab kohe naha märjaks, olgu see siis varjus või mitte. Teed on piisavalt väikeste tõusudega, et väntamine ei muutu rassimiseks ja laskumised on tõeline preemia. Hiina "naistekad" on mõnusa peene kummiga, nii et lähevalt kergelt liikvele ja pole põhjust ka käike taga igatseda. Tee ääres tundub, et iga heleda häälega järjest "hello-hello-hello" hüüdev pisike tahab, et just TALLE tere öeldaks, muidu ta oma esinemist ei lõpeta. Tihtipeale kipuvad nad ootamatust tähelepanust häbelikuks muutuma, pead kihistades kõrvale pöörama ja ohutusse kaugusse jooksma. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Maal kõnnivad inimesed paljajalu. Tallad on kohastunud ja padinal lastakse ringi ka tundub, et täielikus võpsikus. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Koerad on täna harjumatult kurjad. Mrauk U idapoolse sissepääsu ees hakkab üks koer järjekindlalt haukuma, kui me seisma jääme, ning kaugemal võtab üks koer isegi uriseda. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuidagi imelikuks kisub siin. Tekkimas on tunne, et alanud on aeg edasi liikuda. Teisalt võiks siin vabalt olla pikalt, lihtsalt lasta ajal vaikselt kulgeda. Veereda hommikul kuskile templisse ja keskenduda "Hõbevalge" lugemisele. Ning tulla õhtupoolikul enne vihmade algust tagasi külla, võtta tassike teed ja vaadata, kuidas õhtu langeb. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õhtusöök on taas kena </span><span lang="EN-US">– aga juba korduv. Veidi kollakat karva kana, hapukas oblikasuppi meenutav supp, kõrvale tee ja veel miljon asja, näiteks peopesasuurune uba. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhsSbqSir0g3Dgdtklw-nCa008Mf3Z8h9z9vkF8FMxB2k_hotl3S7tMMsAgurs7LWgojo8_-ZDUM6vRjXaDdadoujklmNp2xop7-1KfqqoNT304GOUb-5ueU_uwVmKJyu3gDC1oJwncCA/s1600/2011-07-08_16-24-53_K_IMG_8844.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhsSbqSir0g3Dgdtklw-nCa008Mf3Z8h9z9vkF8FMxB2k_hotl3S7tMMsAgurs7LWgojo8_-ZDUM6vRjXaDdadoujklmNp2xop7-1KfqqoNT304GOUb-5ueU_uwVmKJyu3gDC1oJwncCA/s640/2011-07-08_16-24-53_K_IMG_8844.JPG" width="640" /></a></div><br />
<div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">TRADITSIOONILINE ÕHTUSÖÖK TURU JUURES. ALT RIISIST ALUSTADES VASTUPÄEVA: KANAKARRI, AEDVILJAKARRI, VEEL PORTS KANAKARRIT, <i>NAPI-THA</i> EHK MÄDANDATUD KALA TŠILLIGA </span></span></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">(VÄGA HEA ASI MUIDE!), OAD, KUIV PUNASE TŠILLI SEGU, KESKEL BAMBUSEVÕRSED. </span></span></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">ALL SERVAS TRADITSIOONILISE HAPUKAS SUPP <i>KOM-BUEN-CHI-HINCHU</i>. </span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Jalutuskäik palee alal on veider. Poisikesed, kes tee ääres palli taovad, karjuvad alguses kõvasti tere ... ning löövad siis palli tugeva löögiga vastu seina, nii et see põrkab risti üle meie sammumistee. "Don't lose your face barang"? Aga kuidas on lugu teiega siin? </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1tVOZF-XQDBtZeqUYtuoLC4PNnqsWEW9plpL_nWCpQyKSm7j3KYV95fPj0xcVj3h4BNkeUeuBlwvF0WubiYfroPMwrsSSf-GEoE8T_KuGcFxburwSynVry0YgT28BPKTJUwbwGx-IdA/s1600/2011-07-08_17-25-10_A_IMG_0987.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1tVOZF-XQDBtZeqUYtuoLC4PNnqsWEW9plpL_nWCpQyKSm7j3KYV95fPj0xcVj3h4BNkeUeuBlwvF0WubiYfroPMwrsSSf-GEoE8T_KuGcFxburwSynVry0YgT28BPKTJUwbwGx-IdA/s640/2011-07-08_17-25-10_A_IMG_0987.jpg" width="358" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">PALEE SISSEPÄÄS IDAST. ALL SERVAS ON POOLELI MÄNG. </span></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">HUVITAV, MIDA UNESCO ÜTLEKS? </span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Paleealal kõrgemale minnes hüüab meile tervituse kiila peaga vanem mees, kes tutvustab end inglise keele õpetajana. Teine inimene, kes teab, mis riik on Eesti. Tema kasutab märksõnana "endine Nõukogude Liit". Tema meiega suhtlemises on imelikku tormakust, millest õhkub kiire kontakti loomise kärsitust. Ta annab meile kirja, mille palub läbi lugeda, ja küsib siis, kas meil ei ole üle kirjutusvahendit. Lubame talle selle homme tuua. Loodetavasti saame oma lubaduse hommikul täita, sest lõunal võime siit juba kaugel olla. </span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-14811167876152634862011-08-23T07:07:00.004+03:002011-12-14T14:27:37.587+02:00Viis tundi laevapõrandal pole midagi, kaheksa aga...<i>9. juuli</i><br />
<i>Mrauk U <span lang="EN-US">– Sittwe</span></i><br />
<br />
Otsustatud. Täna on minek. Siis peaks jõudma veel homsele lennukile Yangoni. Esmaspäeval, nagu Yangonis näha oli, ei lenda siin vist isegi linnud. Ja kui juba seal selline halvatus oli, on Sittwes karta seda veelgi kindlamalt. Laev peaks kell 7 Sittwest tulema hakkama ja jõudma umbes 11.30 Mrauk U-sse. Jõuab sellele mehele pastaka ja ajalehe kinkida, vett osta ja turul ka käia. <br />
<br />
Olen igaks juhuks juba eelmisel õhtul asjad pakkinud, et hommikul ei peaks enam muretsema. Saabume hommikusöögile, manustame laisalt esimese roa, anname ära regamislehed ja uurime siis laeva kohta. Laev läheb hoopis kell 8. Ja kell on 7.20. 7.45 peaks juba kindlalt sadamas kohal olema. A. viskub tuppa pakkima, mina ajan omanikuga rahaasjad korda, toiduvalmistamistädi saab meie paanika peale sõbralikult naerda, kui ta meile banaane kaasa pakib (ülejäänut tahab ta ka pakkida, kuid ma ei suuda kuidagi välja mõelda, kuidas me seda küll sööma peaksime).<br />
<br />
Jõuan üles tuppa just siis, kui A. toob kuuldavale kõva röögatuse ja hüppab minu voodist, mille peal ta pakkis, eemale. Kuivama pandud asju kokku pannes jooksis ta käest üle ja minu voodisse ämblik, mis on umbes kaks korda suurem kui mullu Angkoris nähtu. Ja too oli suur! Suudan enda üllatuseks rahulikuks jääda, lokaliseerin ämbliku asukoha (õnneks on ta jooksnud meie asjadest mööda ja jäänud teki peale valveseisangusse), juhendan A. teise kohta pakkima ning teen tast kaks pilti. Sinna ta meist jääbki.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTqqjXIhjG_9-tA2lsTb6XQSVzHd6ATNaQv03iwuBSoG9HxEOSbuHQLa5OIvVRZqau6qfuQLZO9HhZPDbQLUOXHwCkMriBbVLL1XvCVSj7n8505QLN4BpDtwT-BAhCe2wxO38tmIgpCw/s1600/2011-07-09_07-30-38_K_IMG_8848.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTqqjXIhjG_9-tA2lsTb6XQSVzHd6ATNaQv03iwuBSoG9HxEOSbuHQLa5OIvVRZqau6qfuQLZO9HhZPDbQLUOXHwCkMriBbVLL1XvCVSj7n8505QLN4BpDtwT-BAhCe2wxO38tmIgpCw/s640/2011-07-09_07-30-38_K_IMG_8848.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
Jõuame sadamasse kümmekond minutit enne väljumist. Valitsuse paat tähendab odavat hinda, aga viimasena tulijatele ka seda, et kui toolid on otsas, on pakkumisel seisu-, lösutus- ja maas istumise kohad. Pardale astumise ajal jääb kohalikel kogemata 1. atraktsioon: kaks valget mööda 50-sentimeetrist silla-purdepuud paanikas karjudes üles vudimas. Aga teine vaatamisväärsus korvab esimese puudumise. Meeskond tahab meid otsekohe kuskile headele kohtadele sokutada, mis tähendab, et keegi tõstetakse püsti, aga ma ajan sõrad nii vastu, et nad annavad alla. Nii et saame kohad keskel, seal, kus asuvad kauplejad ja kõik need, kes samamoodi kui meie enam mujale ei mahu. Ning purdepuu, mis tiritakse seal istujate alt peatuste ajal ära. Laev on inimesi puupüsti täis ja kuna peatustes tuleb inimesi veel peale ka, on täiesti müstiline, kuidas see paat kogu selle kauba ja inimeste hulga üldse ära mahutab.<br />
<br />
Meid võtab oma hoole alla vanematest ja noorematest naistest koosnev seltskond, kes näitab, kuhu kotid panna, ja eraldab ruumi sillapurde peal istumiseks. Üks roosasse riietatud tüdruk on eriti sõbralik ja vaatab ajal, kui tal midagi muud teha pole, meid üksisilmi. Kui pilgu tabab, siis naeratab häbelik-võluvalt. Grupis on ka kaks vanemat tädi, üks neist eriliselt jutukas. Nad tunnevad huvi, kes me oleme, ja püüame selgitada, et vend ja õde. Nad vahetavad omavahel meie poole kiigates lauseid ja noogutavad siis. Tundub, et oleme selle asja vist selgeks teinud.<br />
<br />
Meist paar meetrit edasi nina poole istub ümarate näojoontega naine, kes hüüatab "beautyful". Temal nagu nii mõnelgi teisel naisel on käe ümber peenikesest kullast võrud.<br />
<br />
Kõrval on jutuhoogu sattunud mees ja kolm naist, esimesed kaks arvatavasti puhtad birmalased, kolmas Hiina ja neljas arvatavalt India päritolu. See viimane naine on eriti kaunite sügavate tumedate silmadega ja hiireliku õrna näoga. Hallid juuksed on kuklal sinise kammiga kinnitatud ning õiega kaunistatud. Kõrval istuv kohalik naine keerab endale ja naabrinnale portsu beetlit. Roheliste lehtede varred eemaldatakse, pannakse paar lehte veidi nihkes teineteise peale, pähklitükk sisse, keerutus, sorts punakaspruuni vedelikku sekka, kokkupakkimine <span lang="EN-US">– ja <i>voil</i></span><i><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12pt; letter-spacing: 1pt;">á</span></i><span lang="EN-US">! Kõrval naine sinises pluusis närib pähklit veidi, enne kui selle suust lehele poetab. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kaugemal on toolidel perekond. Ema-isa, kaks last. Nad võtavad lahti plekknõude torni ja hakkavad sööma kohe, kui laev on sõitma hakanud. Viie-kuue anumaga tornis on riis, kastmed, ühesõnaga kõik vajalik. Pisike <i>thanaka</i>'sse mäkerdatud poiss vaatab vahepeal suu ammuli meie poole. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Nina pool istub toolidel kolm kutti, kes meilt kuidagi silmi lahti ei saa. Õnneks on reis nii pikk, et ka kõige järjekindlam kaotab viimaks huvi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Noor kutt meie kõrval toolil tundub magavat kogu sõidu aja. Üles ja alla kinnitatud riidega tool annab just piisavad võimalused end mugavalt konksu kerida ja end inimmassist välja lülitada. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Poole reisi ajal lähevad ninast oma toolidelt liikvele vanemad mungad. Alguses kohendavad nad end kohapeal ning siis hakkavad rahva seas jalgadele ruumi otsides ja kätt õlgadele toetades vaikselt ahtrisse liikuma. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kaubitsejaid on palju. Neid tuleb ka pidevalt juurde. Kaubaks läheb muu hulgas toki otsa pistetud kala (kvaliteedikontroll käib näppudega, mittesobivatest tekib kandiku serva raha ja päikese/vihmavarju kõrvale hunnik), mingi saialaadne värk ja kotikesed krevettidega. Samuti on plastkotis müügil tee, mis kõndimise ajal kipub üle serva läigatuma. Müügiks läheb ka värske taimne kraam, mida tundub, et müüvad ka reisijad ise. </span><br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCDWswscCJNLP8GMkOhuEF3iH5eseaw1b1UC1anArqsrz79q7KVuB8hSuZ0j1ij1dmWOibhpc-76G3U1p26zRIIcz2_yJ_CTdLppaHX_AkSkr1gFp5zalPqz5hcht1D6bQl1BhjvC0QQ/s1600/2011-07-09_09-42-44_K_IMG_8850.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCDWswscCJNLP8GMkOhuEF3iH5eseaw1b1UC1anArqsrz79q7KVuB8hSuZ0j1ij1dmWOibhpc-76G3U1p26zRIIcz2_yJ_CTdLppaHX_AkSkr1gFp5zalPqz5hcht1D6bQl1BhjvC0QQ/s640/2011-07-09_09-42-44_K_IMG_8850.JPG" width="640" /></a><span lang="EN-US"> Keset reisi peatub laev võpsikus. Kõik, kes istuvad keskel, tõusevad püsti ja hakkavad sebima ja lärmama. Sadamat või kaid kui sellist ei ole, täiesti lage kallas. Kaupa ja inimesi tulevad ära viima paadid. Asjaosalised hakkavad väljatõstetavat kraami servadesse viima ning laevameeskonna liige, kitsehabemega Hiina päritolu kolmekümnendates mees, karjub ja vehib kätega nii ennastunustavalt, et ta lõua otsast jookseb higi lausa sorinal. Kõigepealt liigub </span><span lang="EN-US">– "liigub" on suhteline mõiste, kuna püstiseisjad on täiesti külg küljes kinni </span><span lang="EN-US">– </span><span lang="EN-US">mass laeva paremasse serva, siis tema vehkimise tulemusena vasakusse. Kui nodi hulk on vähenenud, rahunevad inimesed jõudumööda maha ja jätkavad juba tavapärast sädinat. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kahju. See riisikott mu selja taga, mis kottidele ja mu seljale mõnusat tuge andis, on nüüd läinud. Kirjutamine on laeval ka veidi komplitseeritud, sest ümber nihkub pisikene summ, kes tegevust jälgib ja kommenteerib. A. viimistleb uinumise kunsti. Istudes pea käte vahel mitte ümber kukkudes magamine annab märku, et kool on tõhus. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Ahtripoolsete pingiridade keskel on kaks 17</span><span lang="EN-US">–20 aasta tuuris neidu omandanud vaatamise ja naeratamise kunsti eriti kõrgel tasemel. Nad on mõlemad silmapaistvalt ilusad ja väga hästi riides. Valged naeratused, millega nad meie pilkudele vastavad, on pimestavad. Vahepeal ütlevad nad midagi, aga ma ei kuule neid. Arvatavasti ei saaks ma neist ka aru. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Teeme väikse eksperimendi. Võtame taas välja kaardid Eesti paikadega ja vaatame, mis saama hakkab. Meile kõige lähem grupp elavneb ning neile ulatatud kaardid võetakse vastu alguses häbelikult. Siis aga nähakse nende peal üht ja teist ning saadan laevale ringi käima kogu paki. Puupüsti täis liikumatu õhuga alus hakkab sahisema. Siit-sealt on vahepeal kuulda naerupahvakaid. Võib arvata, et on üles leitud Tauno Kangro Suure Tõllu ja Pireti skulptuuri pilt (mis ka hiljem mingil põhjusel kohalikele tohutult nalja teeb). Kerge Eesti-reklaam, kuigi nende kaartide asemel võiks olla palju põnevamat materjali. Või võiks keegi teha sellised mängukaardid, mille teisel pool on Eesti loodus, mitte hooned. Milline välismaalane tahaks osta suveniiriks kaarte, mille 80 protsendil piltidest on kujutatud mingeid (mõisa)hooneid?! Ja ainult ÜHEL pildil lund!</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kell on 14 ja laeva sõitmahakkamisest on möödunud kuus tundi. Kauguses on näha Sittwe sadamaala ja esimesi laevu, aga meie laev on lahesuudmes seisma jäänud ning taas lähenevad kiirete ristitõmmetega suured paadid. Paigalolek kestab umbes kolmveerand tundi ning selle aja jooksul ütlevad üles paljude närvid, viimaks ka munkade omad. Meilegi pakutakse mitu korda võimalust paati kasutada. Aitäh, ei. Siis astub mööda vormis ametnik, kes kirjutab üles meie andmed ja vaatab midagi ka Tai <i>visa on arrival</i>'ist. Hm...? Ametnik teeb tähelepaneliku pilguga tiiru kogu laeval. Mrauk U piirkonnas ei olevat moslemitel lubatud loata reisida. Laevalt lahkub ka meie läheduses istunud Birma naine, kes lehvitab hüvastijätuks. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Sadamas lehvitan ka meie kõrval istunud ümarate näojoontega tüdrukule, kes mul suuremate liikumiste ajal käest kinni hoidis ja paremat seisukohta näitas. Aeg minna. Kaheksatunnine seiklus ongi läbi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Tagasi juba teada-harjutud hotelli, väike dušš, uurimine lennupiletite asjus, internet, söök. Otsides oma Galaxy Internet Café (uhke nimi peidab endas kümmekonna arvutiga betoonpõrandaga urgu) ava, ja seda avatuna leidmata, läheme tagasi hotelli poole, kui meid tervitab ühe poeletikese taga tegutsev kuuekümnendates naine. Tegemist on endise õpetajannaga, kes nüüd teenib lisa müüjana ja vürtsitab päeva vestlustega. Ta pakub välja õhtusöögile mineku. Lubame poole tunni pärast tagasi olla </span><span lang="EN-US">– kirjad kodustele ootavad saatmist. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Pool tundi hiljem olemegi platsis. Milline õhtu sellele järgneb! Sisuliselt käime muuseumi taga Rakhine'i köögis söömas ja siis Noble'i kõrval teed joomas. Aga seda väga põneva ja toreda inimesega koos. </span><span lang="EN-US"> </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Räägime vist andestamatult palju enda kodust. Kasutan ka juhust ja küsin keele kohta. Nüüd suudame öelda, et oleme õde-venda, õde õpetaja, vend õpilane. Jagame sama ema. Oskame nimetada toite, mida nõuda. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kasulikke näpunäiteid saame ka. Edasipidi ei tule end enam mitte halvasti tunda, kui laud tuuakse nodi täis, vaid valida vajalik välja, sest sellisel juhul maksame vaid selle eest, mida oleme näidanud. Tavaliselt tuuaksegi lauale kogu pakutav valik </span><span lang="EN-US">– sellest see hunnik. Üldiselt alustatakse söömist riisist ning lisatakse siis toidukorda hapukas supp (<i>kom-buen-chi-hinchu</i>). Neid võib süüa ka vaheldumisi. Riisi kõrvale pakutakse mitmesuguseid taimi. Laiema varrega otsast roosakat tooni taime (<i>pala pu</i>) tõmmatakse oksakese küljest lehthaaval lahti. Peenikese joonega tumedamad rohelised lehed võib kokku segada tšilli-<i>nap</i></span><i><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12pt; letter-spacing: 1pt;">í</span></i><span lang="EN-US"><i>-tha</i>'ga (fermenteeritud kala või krevetid, lihtsalt öeldes mädandatud terve või tükeldatud kala, kohalikud kasutavad seda samamoodi, kui meil kasutatakse soola) ja selle siis karri-riisiga suhu toimetada. Samamoodi võib puhtalt tarvitada väiksemaid ümaraid lehti. Söögikorra lõpetab <i>t(h)en-j</i></span><i><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12pt; letter-spacing: 1pt;">á</span></i><span lang="EN-US"> (a-l rõhk, aga silp on lühike, inglise keeles <i>jaggery</i>) ehk pisikene pruunikas iirist meenutava maiguga pallike, mis on valmistatud palmisuhkrust. See pidavat seedimise korras hoidma. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Teemajas pakutakse kondenspiimaga tee kõrvale suupisteid (hiinapäraselt <i>pau-s</i></span><i><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12pt; letter-spacing: 1pt;">í</span></i><span lang="EN-US">). Seekord saame väga häid kanapirukaid, mida süüakse õrna tšillikastmega. Tee on magus, aga hea. Õnneks saab üle minna laual kannus olevale nn Hiina teele. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Homme on meil äratus kell 5.40. Tund aega hiljem saame temaga taas kokku, saadame teda igahommikusel ringkäigul <i>paya</i>'desse ning külastame siis koos turgu. Tõotab tulla põnev hommik. </span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-48768663520100336322011-08-17T08:08:00.001+03:002011-12-14T14:29:45.979+02:00Taas teele rebitud<i>10. juuli</i><br />
<i>Sittwe<span lang="EN-US"> – </span>Yangon </i><i><span lang="EN-US">– Nyaung U</span></i><br />
<br />
Hommik on jumalik.<br />
<br />
Jalutuskäik algab veidi konarlikult, sest just siis, kui hakkame end teele sättima, areneb hommikusel unisel tänaval koerte kisma. Õpetajanna jälgib purelevaid koeri veidi murelikult ja pakub siis välja, et võiksime parem kõrvaltänavalt ringiga minna, sest praegu koertest möödumine on ohtlik. Kaklus aga lõpeb õnneks kohe ja saame siiski otsetee peale keerata. <br />
<br />
Esimesena külastame nn suurt <i>paya</i>'t, tema loeb palveid, meie uudistame. Asetame ka küünlaid ja pirde, mille ta on kaasa võtnud. Seejärel läheme läheduses asuvasse väiksemasse <i>paya</i>'sse, kus ülistatakse samas <i>nat</i>'i. Selle peamise altari juures asub naisekuju <span lang="EN-US">– tema ongi selle koha valvaja. Natukene keeruline tundub see budismi ja <i>nat</i>'ide koos eksisteerimine. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Linn ärkab meie kõrval ellu, kui ta meiega koos mõõdetud sammudega jalutuskäiku teeb. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Valgetes pluusides ja rohelistes <i>longyi</i>'des õpilased ruttavad koolidesse, puutaimed käes. Täna on pühapäev, koos laupäevaga viimane puhkepäev, ning nad istutavad kooliõuele täna puid. Homme algab taas kool. Tunniplaanis on inglise keel birma keele kõrval teine peamine keel. Seda hakatakse õppima varakult, juba viieaastaselt. Nii et noored oskavad tegelikult keelt küll, aga paljud ei kasuta seda, sest häbenevad. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Möödume keskkooli hoonest, mille sees ja ümber käib sumin. Meie möödakõndimise ajal võib märgata muidugi hulganisti uudishimulikke pilke. Õpetajanna ütleb muigvel sui, et kommenteeritakse, et </span><span lang="EN-US">ta kõndivat koos kahe filmitähega. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kooli kõrval einetavad vaikses varjualuses umbes minuvanused naised. Ka nemad on õpetajad. Nad panevad kohe paika, et oleme vend ja õde. Saan teada, et omal ajal oli õpetajatel madal palk, kuid nüüd on õpetajate tasu märksa kõrgem ja neid võib kindlasti nimetada jõukateks. Samas on eriti hinnatud muidugi arstid, nii et selle poolest riigid ei erine. Praegusel ajal on eriti populaarsed õpetatavad ja õpitavad ained inglise keel ning matemaatika ja füüsika. Muude ainete osakaal on aasta-aastalt ainult vähenenud, mille tagajärjel on osal aladel tekkinud selge tööpuudus ja teistel tööjõupuudus. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õpetajate seas on palju inimesi, kes oskavad väga hästi inglise keelt. Pensionile jäänutena saaksid nad ju seda ainet õpetama hakata, küsin ma. Asi pole nii lihtne. Riik on praegu sellises seisus, et inglise keelt tahetakse õppida küll, aga koolid võtavad tööle ainult paberitega inglise keele õpetajaid ja eraõpetajatelt tahavad õpilased samuti saada tunnistust, mis näitaks, et nad on keelt õppinud professionaali juhendamisel. Ma usun, et paari aasta pärast muutub olukord piisavalt, et kohalikud mõistavad konkurentsieelisena inglise keele oskust, mitte paberit, mis seda tõestab. Juba praegu napsavad magusaimaid kliente endale need, kes inglise keelt oskavad. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kohtame teel ka hulgaliselt meie saatjanna endisi õpilasi ja kolleege. Ta peatub nende juures hetkeks, vahetab paar lauset (eks ta selgitab, kes me sellised oleme) ning liigub siis meiega koos edasi. Õpilased on erineva tee leidnud, kes peab poodi, kes söögikohta, niisama poekest või on müüja turul. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õpetajanna tundub olevat oma eluga rahul. Ta küll mainib, et 30 000 kyati suurusest pensionist välja ei tule, nii et poes on tegemist küll, aga samas ei saa ka kurta </span><span lang="EN-US">– pension oli varem 10 000 kyati võrra väiksem. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Saame teada ka seda, et tuleval reedel on Waso (üldistades juulikuu) täiskuu aeg, mis tähistab kolmekuuse vaikse perioodi algust. Teen peas väiksed arvutused ja saan selgeks, et sel ajal oleme kas Baganis või juba Mandalays. Kuigi eeltööd tehes tundus juuli eesmapilgul olevat üks pühade- ja pidustustevaesemaid kuid, ei olegi olukord nii lootusetu. Olla osaline üliolulisel munkadele toidu annetamise tseremoonial ja muul juurdekuuluval, mis toimub peaaegu kui homme ... mulle meeldib see mõte. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">A. ütleb </span><span lang="EN-US">– kui kahju, et me teda varem ei kohanud. Aga parem hilja kui üldse mitte. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">*</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Yangoni lennujaamast hakkab raha jooksma kui vesi: 6000 kyati takso bussijaama, 30 000 kyati bussipiletid Bagani, 8000 kyati takso bussijaamast hotelli. Õuduk. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Hotellis on personal supernummi, kui selgelt ja üheselt öelda. :) Jätame oma kodinad tasuta vastuvõtulaua juurde, meile pakutakse duši kasutamise võimalust, selgitatakse välja, mis bussijaamast me piletid ostsime (neid on siin siiski kaks, neetud)... Müts maha. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Mäkerdame end just päikesekaitsekreemiga kokku ja oleme minekul, kui trepist hõljub alla lumivalge nahaga vähemalt 50-aastane kleenuke naine, kes soovib oma termosesse teevett. Jääme teda paratamatult kuulama. Ta kaebab nimelt müra üle, mis hommikul aknast tuli. Kutt teisel pool lauda selgitab, et see on normaalne, sest see on ometigi linn. Naine küsib selle peale suhteliselt läbematult, kas seda lärmi kuidagi maha ei saa keerata, ega ta ei saaks neile maksta, et nad tema akna alt möödudes ei lärmaks. Poiss selgitab solvumata, et tegemist on hommikuse annetuste kogumise ringiga, mis lihtsalt on häälekas </span><span lang="EN-US">– nii see siin juba käib. Sekkun ja ütlen, et võõras riigis olles </span><span lang="EN-US">tuleb </span><span lang="EN-US">lihtsalt harjuda, et asjad käivad teisiti kui kodus. Naine keerab poisile selja ja ütleb, et ta arvas, et see on mingi valitsuse kammaijaa. Et hea põhjendus: traditsioon ja bla-bla-bla, kui tema tahab magada. Mulle tundub see ja edasine suhtumine vesteldes vaatamisväärsuste üle mitmel põhjusel väga ebaviisakas. Seda juba suhtumises, ta</span><span lang="EN-US"> suhtub hotelli töötajatesse kui nähtamatutesse teenindajatesse ega vali oma sõnu, mõtlemata, kas see, mida ta ütleb, võiks kellelegi haiget või halba teha. Veider kuju. Kaheksa korda Birmas käinud, esimest korda 1984. aastal, aga taktitunne puudub täielikult. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Teeme linna peal tiiru, sööme taas selles mõnusas India kohas ja ma haaran tänavalt kaasa ka kobara banaane. Keeranud oma tänavasse sisse, vaatab kümmekond meetrit enne hotelli mulle vastu kolm paari paluvaid silmi ja paar kätt viipab banaanide poole. Jagan põnnidele pool kobarat, eks me saame teise poolega bussis hakkama. 11-tunnine ööbuss teeb kindlasti mõnes sellises kohas peatuse, kus midagi osta saab. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Aung Mingalari bussijaamas ootab sama bussi veel kolm valget, pluss ühe Aasia päritolu naine. Istume logisevasse ootesaali plasttoolile maha ja vaatame, mis toimuma hakkab. Läbi "ootesaali" voorib pidevalt nännimüüjaid, kes pakuvad kõige tavapärase kõrval ka karvaseid seljakotte, patareitoitega loomi ja ringjalt liikuvaid kotka lendu imiteerivaid linnukujusid. Eee... Nojah. :)</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3Zn9TmsA1SOhaa3T1HECmwGCUBrPE7D3X5Fn1iYFLb56LKzvV5amS4AdvcSvNv1Op9P2H1gIYFdyaVnA3QHgOq4BY-FC1zQ4ZEi-bR12lnJj-qEGsCRYRqGU-KSJSdAsK0_dM7Gm2xg/s1600/2011-07-10_16-23-08_K_IMG_8868.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3Zn9TmsA1SOhaa3T1HECmwGCUBrPE7D3X5Fn1iYFLb56LKzvV5amS4AdvcSvNv1Op9P2H1gIYFdyaVnA3QHgOq4BY-FC1zQ4ZEi-bR12lnJj-qEGsCRYRqGU-KSJSdAsK0_dM7Gm2xg/s640/2011-07-10_16-23-08_K_IMG_8868.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kui kõik hakkavad viimaks bussi peale tunglema ja võtame samuti sappa. Üks ootavatest valgetest küsib, kas me teame, kas see buss läheb ikka Bagani. Muigame ja märgime, et loodetavasti ikka läheb. Saame kohad viimasesse ritta, teistest veidi kõrgemale. Jalaruumi on korralikult. Paneme A. pagasi üles, minu oma viltu mu jalgade ette ning selle kõrvale ja vahele käsipagasi, mis lubab mul jalad rätsepaistesse panna ja turvab kodinaid samas võõraste näppude eest veidi. </span><span lang="EN-US">Konditsioneeriavad pea kohal kleebime pikema jututa kinni, sest otse peale puhuv õhk võib üllatavalt salamisi väga palju kurja teha. </span><span lang="EN-US">Tunne on täitsa hea ... kuni selgub, et see neetud seljatugi läheb küll taha, kuid ei fikseeru sellesse asendisse, mis tähendab, et iga auk ja konarus viskab mu taas püstiasendisse. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Alguses on sõit tore. Jutustame, pugime krõpse ja banaane ning pakime lahti õpetajanna kingituse </span><span lang="EN-US">– banaanilehtedesse pakitud kleepuva riisi. </span><span lang="EN-US">Ma arvasin, et see on magus, kuid selgub, et see ei ole ei magus ega soolane, vaid hoopis mage. Sees on mingi keedetud uba vms. Ma teen, mis suudan, aga viimase kolmandikuga enam hakkama ei saa. A. on tubli, ütleb, et esimene amps oli imelik, aga pärast seda on täitsa okei. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kella 22 ajal jõuame vahepunkti sööma ja keha kergendama. Ala on pungil busse täis, inimesed jooksevad igal pool ringi ja tohutu kogus söögikohti täidab peatujate kõhtu. Katusealuste alla on pargitud üüratud maasturid. Sürrealistlik vaade. Vahetan vetsust tulnuna paar lauset naisega, kellel on tailikud näojooned ja väga hea inglise keel. Naljakas-veider "tere, kust pärit oled, aga sina, kaua sa siin olnud oled, jaa, see on väga kena, okei, head reisi, sulle ka" moment. Põrkumine ja eemaldumine. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Buss liigub viimased kuus tundi mööda üherealisi teid ning kurvid ja teeaugud ajavad üles isegi meie kohalikest pingikaaslased, kes keskenduvadki nüüd omavahelisele vestlemisele. Vahepeal teeb buss peatusi, et inimesi maha lasta, ning siis otsitakse ka lahkujate pagasit. Peatused on ärritavad, sest </span><span lang="EN-US">on piisavalt pikad, et võiks uinuda, aga liiga lühikesed, et võiks magama jääda. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Olemine hakkab zombistuma. Ei saa olla ei üleval ega ka magada, selg hakkab valutama ja pea keerutama mõtteid, kas piletite müüja ikka ütles õige aja. Valitsuse paat pidi ju ka viis-kuus tundi sõitma. Suudan siiski enda teadmata niimoodi ära kukkuda, et A. peab kõva häälega mõnda aega mu nime hüüdma ja mind togima. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBO8YPDbkoH-aie5SF9xLYC4UNkLHAOuzVuZN33-ZUQGjf0ecRJ-bYxfI5Fuw-lIYZ9lI5zCA9TaBBnliiNpvg4rZ1zQmVAwp3-WDZyZx_K_Rre1-xKgwJs0bLR07Y-NcIuLzdlvf7bA/s1600/2011-07-10_18-56-22_A_IMG_0994.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBO8YPDbkoH-aie5SF9xLYC4UNkLHAOuzVuZN33-ZUQGjf0ecRJ-bYxfI5Fuw-lIYZ9lI5zCA9TaBBnliiNpvg4rZ1zQmVAwp3-WDZyZx_K_Rre1-xKgwJs0bLR07Y-NcIuLzdlvf7bA/s640/2011-07-10_18-56-22_A_IMG_0994.jpg" width="640" /></a></div><br />
<div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">KUI <i>ZOMBIE</i> TUNNET OLEKS VAJA ILLUSTREERIDA... </span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Siis tuleb taas peatus ja kõik kohalikud hakkavad uksest välja minema. Meie, valged ärkame samuti ja arutame isekeskis, kas see on nüüd kõik. Tundub, et on. Astume unesegastena bussist välja. Järgneb ilmselgelt olukorda iseloomustav vestlus küüdipakkujaga:</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">- Tere, kuhu te minna soovite?</span><br />
<span lang="EN-US">- Me tahame minna Nyaung U-sse.</span><br />
<span lang="EN-US">- Te olete Nyaung U-s.</span><br />
<span lang="EN-US">- Eee... Aaa, okei. No siis me tahame minna New Heavenisse.</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">:))</span><span lang="EN-US"> </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Mees haarab minult seljakoti ja sammume ... kaariku poole. Pimeduses liigutab hobune. Kaariku sisemus on pehme, aste tohutult kõrge ja A. küsib mult esmalt, kuidas me selles istuma peaksime. Üks ees, teine taga, saab selgeks. Kepsutame vaiksetel pimedatel tänavatel hotelli poole. Kell on 4.30 öösel, me oleme magamata ja sõidame linnas, mille plaanist pole mul sel kellaajal õrna aimugi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Tuba on väga lakooniline, vetsupoti kaas logiseb, mööbel on plastmassist ja kulunud, konditsioneer teeb masendavat heli, seinad on ärritavat opisaali tooni, aga seal on VOODI. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kell 8 on äratus. Malarone ootab võtmist ja eeldab hommikusööki. </span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-74447785219427006602011-08-16T09:08:00.000+03:002011-09-30T13:11:20.157+03:00Uni, uni, uni<i>11. juuli</i><br />
<i>Nyaung U</i><br />
<br />
Äratus!<br />
<br />
Kolm tundi magamisaega on hakkama saanud sellega, et asukohast on juba aimu, kohustusest hommikust süüa samuti, aga olemine on sant, nagu oleks pohmakaga põrandal maganud.<br />
<br />
Kui õue peal olevas avatud putkas üsna niru omletti sisse pigistame, peatuvad teeotsa peal mungad. Esimesele kahele antakse banaanid, järgmistele, kui ma ei eksi, lahustuva kohvi pulbri kotikesed. Erm...?<br />
<br />
A. läheb tagasi magama, mina pabereid täitma ja teada andma, et uurime ka teisi hotelle, nii et meie visiit nende imelisse residentsi (khm-khm) piirdub ühe ööga. Tüübi suhtumine muutub kui mussooniaegne ilm ning lõpeb sellega, et ta tahab raha hotellitoa eest kätte saada nüüd ja kohe. Ei lähe eemale ka, et ma saaks rahulikult raha kotist välja kaevata. Vabandan end tuppa raha otsima.<br />
<br />
Seejärel lähen kaardi järgi samal tänaval asuvat New Park Hoteli otsima. Einoh, kaardi koostaja pole just kõige terasem olnud. Nii LP kui ka Google'i oma ei ole osanud/viitsinud märkida, et New Park ja New Heaven ei asu mitte sama tänava eri osades, vaid paralleeltänavatel. Teen toredad pikad jalutuskäigud liivastel kõrvaltänavatel, suhtlen mitme abistajaga, ütlen ära pakkumistele hoburakendisse astuda ja jõuan lõpuks kohale. Toad on paar dollarit kallimad, kuid hinna-kvaliteedi suhe on määratult parem. Valin 24 toa seast välja tagapool õue poole avatud <i>bungalo</i>, millel on võluv terrass, ja luban paari tunni pärast tagasi olla.<br />
<br />
Udjan A. voodist üles ja annan talle leiust teada. Kuni ta pakib, teen toast ja ümbruskonnast paar pilti, kui hotelli värava peal peatab mu kohalik kunstnik. Tehtud kodutöö tulemusena hakkab plinkima peatükk "Baganis on kõik kunstnikud ja sellised väga pealekäivat sorti". Okei, aga hommik on laisa kulgemisega, vaatame siis, mis tal pakkuda on. Ta pakib lahti hulga pilte, mis on osaliselt omalooming, aga peamiselt koopiad templites olevatelt maalidelt. Tegemine käib nii: esmalt kantakse pilt seinalt ümber nn kopeeri põhimõttel, siis kaetakse riie liimiga, seejärel liivaga, siis taas liimiga, ning siis joonistatakse pilt peale. Õhuke valge puuvillane riie muutub liimi kasutamise tulemusena pakitavaks, mis tähendab, et selle saab rulli keerata, ilma et peaks kartma pildi lagunemist. Kujutatava valik on klassikaline: rohkelt Buddhat, elevante, mingi "Aasia Romeo ja Julia lugu", tantsijannad, mungad. Tüüp on peale rahatehingu valmis ka muude asjadega kauplema <span lang="EN-US">– juhuks kui meil on riideid, ehteid, parfüüme. </span><br />
<br />
A. saab pakkimisega valmis ning ma ulatan ta kunstnikule üle, et ise asjad kokku panna. Loen sõnad peale, et ta kindlasti mitte midagi ei ostaks. A. teeb aga "andestamatu" vea: näitab välja, et üks pilt talle väga meeldib, ja küsib siis hinda. Hind algab muidugi hullust kõrgusest ja langeb siis keskeltläbi veidi madalama pöörase hinna peale. Kunstnik teeb arvatavasti kuu tehingu ja A. saab kahe pildi omanikuks. Kuigi tunne on veidi mõru, saab ta end lohutada, et tegelikult on need pildid tõesti kenad ja tavapärastest veidi erinevad, tegemisel on nimelt kasutatud kuldset tooni.<br />
<br />
Kodinad selga. Uus hotell, vau-efekt, uni.<br />
<br />
Õhtupoolikul tuleme juba inimestena teadvusele. Kui sööma läheme, püüan ma tõsiselt pihta saada, mismoodi see linn täpselt kaardil on. Sellist nalja pole varem juhtunud, et juhe on nii koos. Ma ei suuda isegi seda selgeks teha, kuspool on jõgi, kuigi tänavad on sirged, ristuvad täisnurga all ja neid on vähe. Masendav.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1UO3SccnKA_BU1Bhyphenhyphenxj5FzEdbH4YA0XQyXvouvPchx6Qg8hp2veI7KbolUiJF1Kj1D5PjTAwzMGnfHD_qVeq8VmgzUw8h00uc12uGWW0PUxotMbIDpA5AurWgtm1PEN9i7dPKVqtBVg/s1600/2011-07-11_15-23-24_K_IMG_8886.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1UO3SccnKA_BU1Bhyphenhyphenxj5FzEdbH4YA0XQyXvouvPchx6Qg8hp2veI7KbolUiJF1Kj1D5PjTAwzMGnfHD_qVeq8VmgzUw8h00uc12uGWW0PUxotMbIDpA5AurWgtm1PEN9i7dPKVqtBVg/s640/2011-07-11_15-23-24_K_IMG_8886.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">PUNANE "HOT AND SOUR CHICKEN" TEEB INIMESEST TRAHHTAGUMIKUGA SKRUUDI, </span></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">KUI MEENUTADA "POTTERIT". AGA SEE SALAKAVAL ROOG MAITSEB HEA.</span></div><br />
Suudan taas õppida aitäh ütlema nii, et inimesed naerma ei hakka. Ma ei julge ju küsida ka, mille peale nad itsitavad, äkki on see mingi roppus. :) Dže/i zu be'. Katkestatult e lõpus. Mingala-ba, ma ütlen.<br />
<br />
Interneti otsimine on siin tore. Tere, ma näen, et teil on siin silt "internet". Kas teil internetti ka on? Ei ole? Okei, aga kas oskate ehk öelda, kus on?<br />
<br />
Õhtul astun hotelli eest läbi, et värsket mahla osta, kui mind peatab hotelli väraval (taas!) poiss, kes pakub müügiks Orwelli "Burmese daysi". Loetud, hea raamat. <i>Photocopy</i> kvaliteet on ka igati vinks-vonks. Hetke ajel pööran ümber ja uurin, kas kuskil siin raamatupoodi ei juhtu olema. Selgub, et Old Baganis on, aga kui vaja, saab ta homme midagi kaasa tuua. Jääme veidikeseks vestlema. Ta on inglise keelt õppinud kümmekond aastat, praegu käib ta keskkoolis. Joonistamisega on ta tegelnud neli aastat (otse loomulikult on ta kunstnik). Kõrval hakkab teine umbes sama vana poiss pilte lahti pakkima ning ma ütlen ausalt, et ma kindlasti ei hakka praegu ühtegi pilti ostma, aga kui ta tahab näidata, võin ma vaadata ikka. Väga toredad pildid, aga hommikustega äravahetamiseni sarnased (v.a ühed sinise-mustaga pildid), lisaks nende õpetaja looming. Need on üldiselt horisontaalsed pildid, millel kujutatud peamiselt Bagani templeid. Värvid on looduslikud, neid saadakse lehtedest ja kividest. <br />
<br />
Õhtu lõpetab 28 kraadini (vaikse konditsioneeriga) jahutatud imeilus hotellituba, (hotelli vastast pisikesest söögikohast) mangomahl ja telest (üle hulgema aja) BBC World <span lang="EN-US">– mida veel tahta!</span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-86465360887994711342011-08-16T08:08:00.001+03:002011-10-03T12:52:40.738+03:00Tere, tegelik Birma<i>12. juuli</i><br />
<i>Nyaung U </i><span lang="EN-US">– </span><i>Bagan <span lang="EN-US">– vana Bagan </span></i><span lang="EN-US"><i>– Nyaung U</i></span><br />
<br />
Öösel laulab "okoo"-lind. Ta on meil siin väga järjepidev: rütmikas okootamine, mis küll kiiresti raugeb, käib vähemalt viis ringi.<br />
<br />
Otsime New Heaveni eest üles õige numbriga kaariku. Saame teada, et kaarik ootas meid ka eile, sest juht sai aru, et me tahame seda hommikul kasutada. No ma ei tea, tema oli sel ööl ikka märksa värskema olemisega kui meie ning ma mäletan selgelt, et rõhutasin, et võtame kaariku järgmisel päeval. No essu sellega. Otsustame teha päevase ringsõidu suuremates templites, et alast veidi aimu saada. Järgmistel päevadel on tõsine plaan ikkagi ratta selga istuda. See on esmalt muidugi soodsam, kuid teisalt annab ka vabaduse olla täiesti omas rütmis. Aga eks näeb, mis saama hakkab.<br />
<br />
Meie kutsariks ei ole mitte öine saatja, vaid tema noorem vend. Ta on 24-aastane, töötanud aasta bussijuhina, aga nüüd kaarikusõidule üle läinud. Tema inglise keel on veidi konarlik, aga suhelda saab ikka, tähelepanelikum peab olema lihtsalt. Hobuse nimi on temaatiliselt Rambo ning ta hoiab teda <span lang="EN-US">– väga nuuti ei anna ning pühib külgedelt kurjameid maha. Muide, kaarik + hobune maksab ligi 1500 dollarit ja neid ka renditakse. See kaarik ja hobune on nende oma. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjekomQKZBxc7pA8HCaLUmow5kFmzNePlb60h2f4KcavfEe5IaheKDmkXLX4PG69CKfRUNs3NV3W65eI_6pQhJuGZhGACbjDWTtg4qzG3ER2iNvg1m33UNo3ZjG2y039emUZoOcIB2c6w/s1600/2011-07-12_13-05-00_K_IMG_8930.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjekomQKZBxc7pA8HCaLUmow5kFmzNePlb60h2f4KcavfEe5IaheKDmkXLX4PG69CKfRUNs3NV3W65eI_6pQhJuGZhGACbjDWTtg4qzG3ER2iNvg1m33UNo3ZjG2y039emUZoOcIB2c6w/s640/2011-07-12_13-05-00_K_IMG_8930.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Esimene tempel on kohe Nyaung U külje all, pole kaardile tihtipeale kantud ning kannab seetõttu arheoloogiaameti antud numbrit 249. Mrauk U omadega võrreldes on see hoopis teisest puust, sest kerkib kõrgusse ja on rohkete hinduistlike detailidega. Teiselt korruselt, kuhu viivad isegi minu jaoks üle mõistuse pisikesed võlvidega käigud, avaneb vaade kaugematele templitele. Kuumus huugab ja kõrbenud hele maapind paneb silmad virvendama. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLEzfZboSkrdVu7ZFBLrrB-i3ufaKvVZ1Ej40cubUokT74ojdylEIon5LhRpHHV0mt88aE8fs3ZflVDA8wYKea7GGfrvsfDv0MxIIIQ6ZEXQUX1fYFgCHT1_6rKkOKWCH0n3gcXzAkfg/s1600/2011-07-12_09-06-14_A_IMG_1003.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLEzfZboSkrdVu7ZFBLrrB-i3ufaKvVZ1Ej40cubUokT74ojdylEIon5LhRpHHV0mt88aE8fs3ZflVDA8wYKea7GGfrvsfDv0MxIIIQ6ZEXQUX1fYFgCHT1_6rKkOKWCH0n3gcXzAkfg/s640/2011-07-12_09-06-14_A_IMG_1003.jpg" width="640" /></a></div><br />
<br />
<br />
<div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">VAADE 249 TERRASSILT. TEMPLITE VÄHESUSE ÜLE KURTA EI SAA. :)</span></div><br />
<span lang="EN-US">Kohtame trepil valget paari, valgevenelased muide, kes meiega ööbussi jagasid, ja teeme oma karmale kurja </span><span lang="EN-US">– soovitame neil samuti hotelli vahetada. Nad on meie hotelli asukohast vägagi huvitatud, sest New Heavenis jätab suhtumine soovida ja konditsioneer undab. (Õhtul kohtamegi meest oma hotelli õuel õnneliku ja rahulolevana.)</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kui 249-st suure tee peale sõidame, näeme templi juurde sisse keeramas leemendavaid rattureid, kes karjuvad lustlikult, et me oleme nõrgad. No eks me näe...</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Siis on aeg liikuda suurte templite poole. Hobuste kabjaklobin on uinutav, ilm mahedalt õhuline, kaasas viisavalt vett, vaikne ja laisk vestlus kulgemas </span><span lang="EN-US">– mõnus...</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfwAA9QsYQFTmyAOMvY05-HSrH4RJVjZ_yXyUo0fKjqyf1A1rMAyo5LX5yGgLOVcc0etnpTWGlfBuPiCTPiEQgouMMUOm5mLX327z-3z7w7lUXIbl2eoDeRamEDsygvegkxTdCr8A4zA/s1600/2011-07-12_09-03-26_A_IMG_1000.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfwAA9QsYQFTmyAOMvY05-HSrH4RJVjZ_yXyUo0fKjqyf1A1rMAyo5LX5yGgLOVcc0etnpTWGlfBuPiCTPiEQgouMMUOm5mLX327z-3z7w7lUXIbl2eoDeRamEDsygvegkxTdCr8A4zA/s640/2011-07-12_09-03-26_A_IMG_1000.jpg" width="640" /></a></div><br />
<br />
<div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">VAADE THATBYINNYU POOLE 249. PAHTO TERRASSILT. THATBYINNYU PAREMAL SERVAS.</span></div><br />
<span lang="EN-US">Htilominlo <i>pahto</i> (1218, <i>pahto</i> on pühamu, mis on seest õõnes) ümber sagib tohutult müüjaid, aga suudame end kuidagi vabaks võidelda. Kui templi sees ringi teeme, leiab meid 21-aastane neidis, kelle nimi hääldub kui "ii". Vahelduseks lihtsam nimi ka kõikide nende korinate ja nasaalide vahel. Jutustame, vaatame Htilominlost lõunasse jäävat vana kloostrit, siis vaateid selle katusel. Suudan teda oma <i>sea-m</i></span><i><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12pt; letter-spacing: 1pt;">á</span></i><span lang="EN-US">'ga üllatada, nii et ta küsib, kas ma olen õpetaja Yangonis või kuskil mujal. Ta on inglise keelt õppinud viiendast eluaastast peale, nii et põhimõtteliselt 16 aastat. Praegu on ta tudeng. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgJIdnsArjKqVyE5Tza7ccr5Ro72UyVK1O9UTSVeW64W6q1ciUCZt2b5i_o1qvTiM217O4K-0xJNhjMObSqBvvu-gUJ17RTnFeuZ-s-44Fi09A7CZCytbtYVgYnl1DUi7odIS4ndBxRA/s1600/2011-07-12_10-05-11_K_IMG_8896.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgJIdnsArjKqVyE5Tza7ccr5Ro72UyVK1O9UTSVeW64W6q1ciUCZt2b5i_o1qvTiM217O4K-0xJNhjMObSqBvvu-gUJ17RTnFeuZ-s-44Fi09A7CZCytbtYVgYnl1DUi7odIS4ndBxRA/s640/2011-07-12_10-05-11_K_IMG_8896.JPG" width="640" /></a></div><br />
<div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">II AKTSIOONIS</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Kui tagasi templi juurde tuleme, selgub, et tal on oma müügilett (ülla-ülla) käsikelladega ning neid teevad tema pereliikmed (ülla-ülla). Algab intensiivne müügitegevus, millele loob laheda fooni kellade helin tuules. Uskumatu, aga me lahkume ka sealt ostudeta. Müüjanna taktika ees tuleb aga müts maha võtta, see motivatsioon on ikka tohutu. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQFmhSNKnycWgXdjag7VVFWHGD0kfYbmbT5paXkdc20FUugP6Jm0_KKbPwP-eo6gFJWg6T7mxG7laRMAWPx_esiCsXj-5XGwe8HKxJMpGSq4qbjTkMPF4QzU5C0TXKDmneRZ8LTNpZNw/s1600/2011-07-12_10-14-34_K_IMG_8899.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQFmhSNKnycWgXdjag7VVFWHGD0kfYbmbT5paXkdc20FUugP6Jm0_KKbPwP-eo6gFJWg6T7mxG7laRMAWPx_esiCsXj-5XGwe8HKxJMpGSq4qbjTkMPF4QzU5C0TXKDmneRZ8LTNpZNw/s640/2011-07-12_10-14-34_K_IMG_8899.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Edasi liigume taas peateele ja teeme peatuse Upali <i>thein</i>'i (13. sajand, <i>thein</i> on pühitsussaal) juures. See pisikene koht on tihti üldse suletud, et freskosid hingavatest inimestest säästa. 1975. aastal sai pühitsussaal maavärinas tõsiselt kannatada, kuid seda on nüüdseks kõvasti restaureeritud. Hoone lae all jooksevad metalltalad, mis pakuvad tuge pudedale laele ja katastroofis pragunenud freskodele. Ruumi valvur tervitab meid rõõmsameelselt, teab, mis riik on Eesti ning seda, millal me euro vastu võtsime. Selline asi lööb esimesel hetkel pahviks. Aga seletus on tegelikult maisem: ta kogub nimelt eri riikide münte. Kroone meil talle anda pole, eurosid ka mitte, nukker küll. Loovutan talle ilusa 10-bahtise, mis teda ka rõõmustab. Onkel tunneb huvi ka selle vastu, kui kaua kroone veel eurodeks vahetada saab. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Ananda <i>pahto</i> (1090</span><span lang="EN-US">–1105) jääb meelde oma suurusega. Neli keskses kohas asuvat Buddha-kuju on umbes üheksa meetrit kõrged. Seni nähtud templitest jätab see hoone kõige kristlikuma mulje. Võlvid on kahes ringis </span><span lang="EN-US">– üks lähemal, teine kaugemal. Omal ajal naisi kesksemasse vööndisse ei lubatud, nad pidid istuma kaugemal. Sellel oli ka oma pluss: kui otse Buddha all seisjad (mehed siis) nägid tõsist ilmet, siis kaugemal istujate jaoks oli näha naeratust. Asi seegi. Nüüd on naistel lubatud seal igal pool käia ning lubatud on astuda ka lävepakkude peale, mis eelnevalt oli keelatud. Saame selgeks ka selle, mis värk on elektripirnidega, mida paljudes kohtades kasutatakse ja mis tekitavad võõristust </span><span lang="EN-US">– vana tempel ning pühakujude ümber mitmevärviline võnkuv valgus. Seletus on lihtne: valitsus keelas küünalde kasutamise, sest elaval tulel oli kujudele halb mõju, need hakkasid sulama või läksid lihtlabaselt põlema. Nüüd saab siis mündiga "läita" elektritulukese. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWOtUAU2QR68n6mn6LG_fiWSA69zqz9wgM7fXY4nOPdPwqDO4-aic6QOZ-mUR7Z9TOJZRBe83sT6wMZDilstHSAo61ytZIwVwNCPjsK2vleUqC10TtHgjYTW-BWQxRyRvwqFPErewztA/s1600/2011-07-12_11-12-52_K_IMG_8905.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWOtUAU2QR68n6mn6LG_fiWSA69zqz9wgM7fXY4nOPdPwqDO4-aic6QOZ-mUR7Z9TOJZRBe83sT6wMZDilstHSAo61ytZIwVwNCPjsK2vleUqC10TtHgjYTW-BWQxRyRvwqFPErewztA/s640/2011-07-12_11-12-52_K_IMG_8905.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">ANANDA SISEMINE KORIDOR</span><br />
<br />
<div style="text-align: left;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;"><span style="font-size: small;">Nagu nii mõneski teises Bagani templis pole siingi kõik kesksed kujud originaalid. Originaalid on põhjas ja lõunas asuvad, lääne oma on parandatud ja ida oma üldse 18. sajandist. Kõigil on siiski üks ühine joon </span></span><span lang="EN-US">– need on tiikpuust. </span><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;"> </span></div></div><span lang="EN-US"><br />
</span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFtiWbKSedWlXazI51jAD_zxmwixmoPbYUcQFjed8I35jq7LyflIE_tTV_Mx7t-X_1Sr83ElmTDwIsqpzoNcnUA-cQyR23ahcl7BhpvymVZHBOGSMlwmnfJZwaicfuRWat496MO98utQ/s1600/2011-07-12_11-36-25_K_IMG_8910.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFtiWbKSedWlXazI51jAD_zxmwixmoPbYUcQFjed8I35jq7LyflIE_tTV_Mx7t-X_1Sr83ElmTDwIsqpzoNcnUA-cQyR23ahcl7BhpvymVZHBOGSMlwmnfJZwaicfuRWat496MO98utQ/s640/2011-07-12_11-36-25_K_IMG_8910.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">ÜKS NELJAST. IDAPOOLNE, 18. SAJANDIST PÄRINEV BUDDHA, NN KONGAMANA. </span><br />
<span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">ARVATAKSE, ET TA HOIAB KÄES ÜRTI, MIS SÜMBOLISEERIB BUDISTLIKKU ÕPETUST </span><br />
<span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">KUI RAVI VILETSUSE JA VAEVADE VASTU.</span></div><br />
<div style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjK3vafqDRIHtaXE7yqn9cgKaQcOUXY-GoZ93quvPnDUUDdYuTsM5wJhZ-T7jTPcpkQlZsd1nSHoWIEtQJufpaIuwKskBzs-8BUjS3hITOAzUbeIzvLCDflu7FjTw5TCFMVOhTN8Jwllg/s1600/2011-07-12_11-19-23_K_IMG_8906.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjK3vafqDRIHtaXE7yqn9cgKaQcOUXY-GoZ93quvPnDUUDdYuTsM5wJhZ-T7jTPcpkQlZsd1nSHoWIEtQJufpaIuwKskBzs-8BUjS3hITOAzUbeIzvLCDflu7FjTw5TCFMVOhTN8Jwllg/s640/2011-07-12_11-19-23_K_IMG_8906.JPG" width="640" /></a><span style="font-size: x-small;">SOOVID</span></div><br />
<span lang="EN-US">Ananda kõrval asub Ananda <i>ok-kyaung</i> (1137), pisikene platoole tõstetud punastest tellistest klooster. Valvur süütab meile selle sees tule ja hoiab meil teraselt silma peal, kui ma valguskumas seintelt maalide piirjooni otsime. Need freskod pärinevad 18. sajandist. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Jätkame teekonda Ananda kõrval asuvasse Bagani kõrgeimasse templisse: Thatbyinnyu <i>pahto</i>'sse (1144). </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtjMzaCmHF4QKenWMBCkc793I6T50tG1bELYHJWzyjMdqJUbk2m7KtWtzgvVxZW40CAvNtZkF6ZTzvRzGbeGC-yI8kCiZm0oNO1T2OQtbGPkzz0Ic-fTeDBawGqZwkXSpm6qXBwMFPHA/s1600/2011-07-12_12-11-11_K_IMG_8914.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtjMzaCmHF4QKenWMBCkc793I6T50tG1bELYHJWzyjMdqJUbk2m7KtWtzgvVxZW40CAvNtZkF6ZTzvRzGbeGC-yI8kCiZm0oNO1T2OQtbGPkzz0Ic-fTeDBawGqZwkXSpm6qXBwMFPHA/s640/2011-07-12_12-11-11_K_IMG_8914.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">THATBYINNYU OTSE EES</span></div><br />
Ka Kõiketeadva nime kandev tempel oli koos Dhammayangyiga Sithu I üks viimaseid suuri töid. Tempel jäi juba ehitamise ajal lõpetamata <span lang="EN-US">– sellest annavad märku 539 terrassidele paigutatud paneeli, mis võisid olla mõeldud <i>jataka</i> jaoks. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Templites pakuvad giiditeenust rinnasiltidega varustatud litsentsiga giidid. Nende kõrval teeb sama tööd ka inimesi, kellel ei ole võimalik giidiks saada või kes on giidiks saamise poole alles teel. Giidi litsentsi saamiseks on tarvis lihtsalt öeldes raha. Kuidas muidu saaks minna kolmeks kuuks õppima Yangoni, käia keelekursustel ja samal ajal kuskil ööbida? Niimoodi liigubki templites ringi ka inimesi, kes oma unistuse teokstegemiseks käivad templites samamoodi giiditööd tegemas, aga mitte raha teenimiseks, vaid keele õppimiseks. Nagu ma aru saan, on see selline pooleldi seaduslik tegevus, sest suurtes templites lubatakse neil inimesi saata, kuid kõrvalhoonetesse neid sisse ei lasta. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuna A.-l ilmneb üllatuslikult allergia, mis muutub ainult ilgemaks, siis otsustame, et teeme veel kaks templit ja loeme siis päeva lõppenuks. Esimeseks saab Shwegugyi <i>pahto</i>, teine Bagani ala suurim tempel Dhammayangyi <i>pahto</i>. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Shwegugyi <i>pahto</i>'s </span><span lang="EN-US">(1131, tõlkes "suur kuldne koobas") </span><span lang="EN-US">viib peenike trepp teisele korrusele, kust avaneb ümbruskonnale võimas vaade. Seintel on pordeks ruumilised lehemotiivid, mis keskelt lahknevad. Inskriptsiooni järgi on see ehitatud vaid seitsme ja poole kuuga. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kroonikates on mainitud, kuidas templi ehitaja kuningas Sithu I enne surma sinna toodi. "Kui ta jõudis 101. eluaastani, jäi ta raskelt haigeks. Tema poeg Narathu lasi ta viia Shwegugyi templisse. Seal lamades tuli kuningas vahepeal teadvusele ja ütles, et see küll tema palee ei ole. Hooldaja sosistas talle kõrva: "See pole küll teie palee, kuid see on teie loodud ehitis. Teie poeg lasi teid siia tuua." Kuulnud, et ta isa oli teadvusele tulnud, otsustas Narathu ta lämmatada, sest kui troonil olev valitseja oleks tervenenud, oleks ta lasknud oma poja hukata. Selline soe lugu.</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRTaViXa88S7X8OAOuK80Sc4v5Lc6FxswGV1yjZusOfUpk-S92lFxNGI6NxIK_v-c80XANfyGw6H9yUwZw0nk-bi0bhkDyOi7sDqsS7qK4QsTZCJPy68H29QEUCXVjLR53zrFgXZ7JmQ/s1600/2011-07-12_12-38-46_K_IMG_8917.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRTaViXa88S7X8OAOuK80Sc4v5Lc6FxswGV1yjZusOfUpk-S92lFxNGI6NxIK_v-c80XANfyGw6H9yUwZw0nk-bi0bhkDyOi7sDqsS7qK4QsTZCJPy68H29QEUCXVjLR53zrFgXZ7JmQ/s640/2011-07-12_12-38-46_K_IMG_8917.JPG" width="480" /></a></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPwlOWDxPYpCbztIXx1LBXxTwGOvgIFt16VZKTRQvkBS1QHgl4O_9_IISqXVzHh1ZdQqX4BbDzyXgbxbV2phKCjh6hfheOorTdqwpat5cA81h03RWJ5m7GMeIC1yWHlOOK9FA3Wk9n9w/s1600/2011-07-12_12-42-20_K_IMG_8921.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPwlOWDxPYpCbztIXx1LBXxTwGOvgIFt16VZKTRQvkBS1QHgl4O_9_IISqXVzHh1ZdQqX4BbDzyXgbxbV2phKCjh6hfheOorTdqwpat5cA81h03RWJ5m7GMeIC1yWHlOOK9FA3Wk9n9w/s640/2011-07-12_12-42-20_K_IMG_8921.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">KULD TULEB, KULD LÄHEB. BUDDHA SHWEGUGYIS.</span></span></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjle0ICPDGT1mPxpLz9NXFCc1Tw7VTJz5RYog2APmsFOYTYJ1oL3z-QDI7ZBIhmlrmMH37_A605zmKdy8jR_IMWyhaHOQtGuhRqp15sqguUC4BTfXDpaDLKIXsCNxoKdwgn74mUBzMGaA/s1600/2011-07-12_12-46-00_K_IMG_8923.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjle0ICPDGT1mPxpLz9NXFCc1Tw7VTJz5RYog2APmsFOYTYJ1oL3z-QDI7ZBIhmlrmMH37_A605zmKdy8jR_IMWyhaHOQtGuhRqp15sqguUC4BTfXDpaDLKIXsCNxoKdwgn74mUBzMGaA/s640/2011-07-12_12-46-00_K_IMG_8923.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">ARGUMENTE JÄÄDVUSTAMISEKS PIISAB. SHWEGUGYI TERRASSIL.</span></div><br />
<span lang="EN-US">Meil läheb seal vist veidi kiiremini, kui meie saatja arvas, nii et leiame ta kaarikusse kerratõmbunult sügavalt magamas. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhIGTJdtBCOkvyZFcMbwq3f7IGUHdRhLdT89M7IF0O6UXxz5WfldD9irouF8yAf9JWgLTiZ-Mqlh8IxD2kB77Ri-JSc1l9n84RVk4xGZSPWJyEQ-baWs2hyWx8npYpNUuy4toSfBDmszg/s1600/2011-07-12_12-52-57_K_IMG_8927.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhIGTJdtBCOkvyZFcMbwq3f7IGUHdRhLdT89M7IF0O6UXxz5WfldD9irouF8yAf9JWgLTiZ-Mqlh8IxD2kB77Ri-JSc1l9n84RVk4xGZSPWJyEQ-baWs2hyWx8npYpNUuy4toSfBDmszg/s640/2011-07-12_12-52-57_K_IMG_8927.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Dhammayangyi <i>pahto </i></span><span lang="EN-US">(12. sajand) </span><span lang="EN-US">võlvid on hiiglaslikud ja koridorides jalutades väga kõva häält ei julge teha, sest kus kõrget võlvi, seal ka kumedat kaja. Parajasti on lõunaaeg, nii et võlvide all teevad kohalikud uinakut. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMwg_oq7uzNYgZKlnDVyb4pvdqe8TEjaNeqQhGR3V_UWxnximMQVQQ3kJD0jJFxrLGcrV2QJD_i-1SYqhN19czV-x-rpH5NUI49EGxCmZl_4k-1-_h4Bx8GsFa4jdnhkqB2H5e551nKg/s1600/2011-07-12_13-15-57_K_IMG_8932.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMwg_oq7uzNYgZKlnDVyb4pvdqe8TEjaNeqQhGR3V_UWxnximMQVQQ3kJD0jJFxrLGcrV2QJD_i-1SYqhN19czV-x-rpH5NUI49EGxCmZl_4k-1-_h4Bx8GsFa4jdnhkqB2H5e551nKg/s640/2011-07-12_13-15-57_K_IMG_8932.JPG" width="480" /> </a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">POOLELI LÕUNA</span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">See tempel on Bagani templitest vaieldamatult kõige müstilisem. Sisenejat haarab esimesena selle massiivsus, pikk tume koridor ja ... erinevalt teistest templitest nelja keskse kuju puudumine. Selle asemel on põhjas, lõunas ja läänes sein. Ülejäänud altarikohad on kinni müüritud. Praeguseks on välja selgitatud, et kinnimüürimise põhjuseks ei saanud olla hoone ebastabiilsus või mõne maavärina mõjud. Samuti ei või eeldada, et ehitaja ajas keskse osa täis, sest tahtis muule keskendumise tõttu varjata lõpetamata osa <span lang="EN-US">– läbi kivipuru keskele tehtud käigud on näidanud, et sisemine osa on suhteliselt valmis, seintel on maalinguidki. Ühe teooria järgi lasi kuningas Narathu templi </span><span lang="EN-US">pärast isa surma </span><span lang="EN-US">ehitamise katkestada ja keskse osa kinni ajada, et populaarsust võita. Kuna Sithu I oli samal ajal alustanud mitme templi ehitamist, oli see piirkonnale selge koormus. </span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><span lang="EN-US"><br />
</span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><span lang="EN-US">Templiga on seotud ka rohkelt kartusi. Paul Strachan mainib, et kohalikud väldivad Dhammayangyis liikumist pärast päikese loojumist, sest siis liiguvad koridoris vaimud. Läänepoolse sissepääsu juures oleva kivi kohta käibib aga lugu, et ehitamise ajal raiuti seal käsi maha neil, kes telliseid piisavalt tihedalt üksteise kõrvale ei olnud pannud. </span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbiLl6U2cY2HjQZKNEZ8pv_ABq0FdVEomJitKinDjAE4EW2pKFe2NSbsEy6NKtv9z-9hLO6v3LQa1IDx00NPh68px_W6WqekoSMdALFBKwhReq-LGF5ASanE2_EERJG1Eea3Nvn9wi0A/s1600/2011-07-12_13-29-17_K_IMG_8938.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbiLl6U2cY2HjQZKNEZ8pv_ABq0FdVEomJitKinDjAE4EW2pKFe2NSbsEy6NKtv9z-9hLO6v3LQa1IDx00NPh68px_W6WqekoSMdALFBKwhReq-LGF5ASanE2_EERJG1Eea3Nvn9wi0A/s640/2011-07-12_13-29-17_K_IMG_8938.JPG" width="480" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"> <span style="font-size: x-small;">ÜHTE NÕKKU KÄIB KÄSI, TEISE...</span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdgGrr2Vq6cxLAqkVzI2B2y2h4gSUu2Qo5LdDfSdSWax3XhoXfelM1tfp8CCqGZIhFgV8whfyvVzY0IEHPY_Rqpq8DnBt4LyO9Pi-CrC0C6Sb80XM2956iuCUswXOgwKVfCE3otAuyrA/s1600/2011-07-12_13-19-46_K_IMG_8935.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdgGrr2Vq6cxLAqkVzI2B2y2h4gSUu2Qo5LdDfSdSWax3XhoXfelM1tfp8CCqGZIhFgV8whfyvVzY0IEHPY_Rqpq8DnBt4LyO9Pi-CrC0C6Sb80XM2956iuCUswXOgwKVfCE3otAuyrA/s640/2011-07-12_13-19-46_K_IMG_8935.JPG" width="480" /></a></div><br />
Läänehallis on veel midagi, mis selle templi eriliseks muudab. Tavapäraselt on altaril kujutatud ühte Buddhat, seal on aga altar kahe buddhaga. Kuigi täpne taust on teadmata, meeldib mulle järgmine seletus: "Andunud theravaada budisti jaoks on tähtsaim hetk see, kui buddha kohtub tuleviku buddhaga ja tehakse ettekuulutus. Mahajaana budisti jaoks aga see, kui kaks buddhat, vana ja uus, istuvad üheks hetkeks koos ühel troonil <span lang="EN-US">– see sümboliseerib muutust ja samal ajal dharma ringkäigu jätkumist. Selles ongi budismi kui maailmareligiooni tugevus."</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kui koridorides jalutame, märkab meid teisel pool võretatud aknaava seisev naine sülelapsega ning ajastab lapse nutmahakkamise täpselt sellesse hetke, kui me tema juurest mööda astume. Kerjus. Kui me oleme möödunud, hakkab laps taas naerma. Õõvastav. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Jääme jutustama ühe noore kunstnikuga, kellelt saab vaikselt allhoovuste kohta infot. Temal on luba oma pilte müüa just selles templis, kui ta läheks müüma mõnda teise templisse või hakkaks vaikselt giiditööd tegema, saaks ta karistada. Samas pole tema olukord nii hull, sest paljud kunstnikud ei saa endale lubada ka õigust templiski oma pilte müüa ning otsivad turiste seega perifeersemates templikestes ja tee peal. Ta suudab lõpuks leppida sellegagi, et me temalt tõesti midagi ei osta. Mõelda vaid, esiteks ei osta ning teiseks on nii väiksest riigist, kuid ei ole enda raha kaasa võtnud (mhmh, ka tema kogub raha). Tõsine ebaõnn... Anname talle teada, et liikvel on kaks valgevenelast, kellel ehk on olukord väheke parem. Tal nimelt Valgevene raha pole. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCGj-B7qwRXlOAFTgkvnMLYGVFyBn2sHd3uh0TLw3DlvHdl8Yt9jjb3wzsfsSuOvrh3_rEx2r4EKVtIsoFxx0YfoEkXPGV9gH-KIsvZc0fdKRpXoqD8swD8yNwT-ezyobxtRx217-Nig/s1600/2011-07-12_13-51-52_A_IMG_1016.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCGj-B7qwRXlOAFTgkvnMLYGVFyBn2sHd3uh0TLw3DlvHdl8Yt9jjb3wzsfsSuOvrh3_rEx2r4EKVtIsoFxx0YfoEkXPGV9gH-KIsvZc0fdKRpXoqD8swD8yNwT-ezyobxtRx217-Nig/s640/2011-07-12_13-51-52_A_IMG_1016.jpg" width="640" /></a></div><br />
<br />
<br />
<div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">VÄRAV</span></div><br />
<span lang="EN-US">Mind jääb Anandas kummitama üks raamat. Põikame sealt koduteel veel korra läbi. Ostan raamatu ära ja hakkan uksel otsima kohta, kus varbavahesid jalga sõlmida, kui märkan välismaalasest munka sissepääsu ees end ühe pika objektiivi ette pildistamiseks paika sättimas. Hakkan eest ära tulema, kui munk mind kõnetab: kas ma ei tahaks temaga poseerida? Mida-mida? Jaa, just mina, temaga. Nii et kuskil mälukaardil on nüüd pilt punases rüüs mungast ning valgest patsidega naisest. :p</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Jõuame koju, vedeleme veidi voodis ja vaatame, mis maailmas toimub. Haruldase võimaluse töötavat BBC-d näha peab ju ära kasutama. Meil on õnne. BBC-st tuleb uudis, et Aung San Suu Kyi on naasnud Yangoni. Eelmisel nädalal külastas ta Bagani ning mis templis teda Buddhat austamas nähti </span><span lang="EN-US">– muidugi Anandas. Selliseid uudiseid on mõnes mõttes hea ja mõnes mõttes halb kuulda. Olla pisikene turistist mutrike riigis, kus poliitika keerutab miljonite elusid. Uudiste peale, et vastupanuvõitlemise liider võib mingites kohtades oma sealoleku tõttu tõsiseid probleeme tekitada </span><span lang="EN-US">– kui mõelda pommiplahvatustele juuni lõpus Mandalays ja valitsuse ähvardavas toonis nendingutele, et Baganis võib tulla rahvarahutusi, kui Aung San Suu Kyi oma plaanis oleva ringkäigu raames sinna jõuab </span><span lang="EN-US">–, on egoistlik kurjustada, et see plaane segab. Aga samas paneb see asjade peale mõtlema veidi teisiti, kui olen harjunud. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Me oleme kutsutud õhtusele suupistele. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Taipan kingituse peale mõelda veel õigel hetkel. Uurin hotelliomanikult ja ta naiselt, mida oleks sobiv kinkida. Nad arutavad asja veidi nõutult ja leiavad siis, et hea oleks mingi riideese. Võtan ratta ja veeren turule. Kotike </span><span lang="EN-US"><i>ten-j</i></span><i><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12pt; letter-spacing: 1pt;">á</span></i><span lang="EN-US">'d, üks ilus pluus veidi kurja hinna eest. Aga okei, olgu. Kuna kõrval on ka puuviljaturg, võiks ehk võiks osta ka mangot ja seda karvast vilja, mida me veel proovinud pole? Selle koha peal läheb asi käest ära. Täna ei ole ma kauplemismeisterlikkuse koha pealt just parimas vormis. Mangomüüja ärib maha kaks mangot ja kobara banaane (miks ma neid võtsin?) ning kui äri hakkab lõppema, lendab kohale kaks ümaramat tädi, kes ei tundu välisel vaatlusel üldse nii ohtlikud. Olen hetkega <i>thanaka</i>'ga kaetud, käes purk värskelt soetatud kraami ja üritan nende eest turult põgeneda. Ei ole kergete killast ettevõtmine. Samas, võinuks ka hullemini minna. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kella seitsme ajal leiame end hämarduva taeva ja süttinud kuu taustal kulgemas rattaga mööda kõrvalisi liivatolmuseid teid külla. Kiibakate aedade taga on osa perekondi süüdanud lambi, mõned valgete nägemisest üllatunud lapsed taipavad tere hüüda. Peatume ühe aiaga piiratud kõrvaltänava maja juures. "Majake" on palju öeldud, "eluase" sobiks enam. Umbes kuue- korda kolmemeetrine katusealune on jagatud kaheks: ühel pool seina magamislavats, mille otsas on lauake puust seljatoega diivaniga, ning teisel pool seina köögiosa. Laud on kaetud hakitud banaani, mango ja sibulakrõpsudega. Perenaine heldib meie kingituste peale. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Ta on erakordselt tugev naine. Elanud üle mehe haigestumise ja surma, kasvatab ta nüüd lapsi üksi. Õnneks hakkavad suuremad varsti juba pesast välja lendama. Koos mehe haigeksjäämisega kadusid ka koos kogutud säästud. Praegu on tema jaoks põletavaks küsimuseks, mida teha koduga. Ta on üks neist paljudest, kes elas enne 1990. aastat vanas Baganis ja kellele eraldati maa uues Baganis. Ka tema vanemate kodu asustati ümber, aga nõnda, et hoone on elamiskõlbmatu. Lähiajal tuleb tal teha suur otsus, sest ajutisest kodust tuleb varsti välja kolida ning kloostrite juures pole lubatud peredega ööbida. Seega on ees paratamatu valik: kas kaotada kodu või teha riskantne valik midagi perele olulist maha müüa, et saaks hakata kodu parandama. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Vanematelt on ta pärinud oskuse </span><span lang="EN-US">– nagu paljud baganlased </span><span lang="EN-US">– teha lakkesemeid. Oma põhitöö kõrvalt püüab ta neid müüa suurtesse poodidesse, ja ka edukalt, kuid ostuhind on muidugi madal. Poodide kasumid seevastu... </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Me räägime mitu tundi. Temaga vesteldes tunduvad enda probleemid nii kõrvalised. Eriti siis, kui ta kogu sellele koormale vaatamata viskab oma malbe muigega nalja ja palub meid ka homme õhtusöögile. Ta ütleb keset vestlust, et tahab meie perele kinkida lakkesemed. Mitte meile, vaid meie perele. Otsustame isekeskis, et oleme kindlameelsed ehk võtame kingituse vastu ja ostame sõpradele ise juurde. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Liigume öös vaikides kodu poole. </span><br />
<span lang="EN-US"></span><i><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12pt; letter-spacing: 1pt;"></span></i>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-60728640778392519422011-08-15T09:08:00.002+03:002011-10-03T12:54:36.966+03:00Üksiolek on suhteline mõiste<i>13. juuli</i><br />
<i>Nyaung U <span lang="EN-US">– vana Bagan </span><span lang="EN-US">– Nyaung U</span></i><br />
<br />
<span lang="EN-US">Hommikul selgub, et A. allergia on ehk siiski külmetus, sest tilkuvale ninale on lisandunud valus kurk</span><span lang="EN-US"> ja veidi vatine olek. Bussi konditsioneer on olnud tõhus, nii-öelda. Teeme otsuse, et tema teeb kella 8</span><span lang="EN-US">–14 vahel otsa peale kolmele liitrile veele ja mina teen päeva rattaga. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpfwZCxn_JER3s3_jCVEZqDyg2ezhH8DsORvhqIUp0l36odIqeS93fTS3ULI6hTlpx5BYa8lf5nVF85QDGJhhesYW-1TSxu32GMUohAP8gedLuXrE3KHLXcjoBLG8dxUswrunD4R4w-Q/s1600/2011-07-13_08-49-31_K_IMG_8950.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpfwZCxn_JER3s3_jCVEZqDyg2ezhH8DsORvhqIUp0l36odIqeS93fTS3ULI6hTlpx5BYa8lf5nVF85QDGJhhesYW-1TSxu32GMUohAP8gedLuXrE3KHLXcjoBLG8dxUswrunD4R4w-Q/s640/2011-07-13_08-49-31_K_IMG_8950.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">ÜKSILDANE HOMMIK, ÜKSILDANE TEMPEL, ÜKSILDANE RATAS </span><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">– VAIKNE IDÜLL :)</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Ka täna on õnneks piisavalt pilvine, nii et sõita kannatab kenasti. Muidugi pausidega. Teen esimese peatuse 249. templist veidi kaugemal teisel pool teed asuvas templis ja </span><span lang="EN-US">– avastan end selles täitsa üksi. Pargin ratta sissepoole väravat, et seda suurelt teelt näha ei oleks, sätin end templi seina äärde tuulevarju istuma, vaatan, kuidas sadakond meetrit eemal naine ja mees tühjal põllul midagi maha panevad või üles võtavad, ning kirjutan lõpuni eelmise päeva. Minu tulekuga vaikseks jäänud linnud võtavad samuti uuesti tuurid üles ning läheduses maandub varesesuurune tiivuline, kes mind huviga jälgib. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Pakin lahti kaardi ja mõtlen, et võiks vanas Baganis minna vaatama jõge. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Teen vahepeatuse ühes järjekordses templis. Uksel võtab mind tormiliselt vastu kohalik müüjanna, kes juhib mu kindla käega teise naisohvri kõrvale puitdiivanile istuma ja hakkab kivitahvlil tempokalt <i>thanaka</i>'d hõõruma. <i>Thanaka</i> on tema sõnul mitut pidi geniaalne: see on nii jahutav, hoiab sääski eemal kui ka annab ühtlasema ja ilusama jume. </span><span lang="EN-US">Kõrval on asiaadist turist juba kuivamisjärgus ja kommenteerib, et värk tõepoolest toimib, vähemasti jahutuse poole pealt. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh90ODC5haH0xjTyvGmCIOi5d79NQ6SwV8afrQbx7lsr4AwjWo3UeHRlnBfphraQkzeBo0xhD5YEzO-ip-bip9kVFtmM86YaYcaEPitDxn45fCPlPfPJgMymC0um6AYydplKGT3L7xpeA/s1600/2011-07-13_09-39-08_K_IMG_8952.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh90ODC5haH0xjTyvGmCIOi5d79NQ6SwV8afrQbx7lsr4AwjWo3UeHRlnBfphraQkzeBo0xhD5YEzO-ip-bip9kVFtmM86YaYcaEPitDxn45fCPlPfPJgMymC0um6AYydplKGT3L7xpeA/s640/2011-07-13_09-39-08_K_IMG_8952.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;"><i>THANAKA</i> VAJAB KIIRET KÄTT. TEGEVUSES ON PUUTÜKK, VASAKUL MÜÜGIVORMI LAASITUD TÜKID.</span></div><br />
<span lang="EN-US"><i>Thanaka</i>'d saab kahel moel: hõõrudes puutükki väikse veega koos kiviplaadil (vippide värk, sest see kiviplaat maksab omajagu ja selle endaga kaasas kandmine sellises kuumuses tähendab minu jaoks vähemasti palgalist kandjat) või siis peos (miks seda kiviplaati vaja oligi?). Kiviga tundub kulg olevat aeglasem, peos saab valge-beežika mögla kiiremalt kätte. Aga eks atribuutika ole esimesel juhul muidugi uhkem. Pealekandmine käib nii-öelda kahes järgus: õhem, peaaegu märkamatu kiht jäsemetele ja näole-kaelale ning paksem kiht vastavalt ilumeelele näole. Üks kiht peaks enne ära kuivama, kui teine peale kantakse. Nii ma siis istun seal, jahtun <i>thanaka</i>'s, aga tõesti on hea. Märg ihu püüab paremini kinni ka õrnad jahutavad tuulehood. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuna minuga väga rängaks <i>thanaka</i>-äriks ei lähe, täidab ta lihtsalt hommikust vaba aega. Saan täpsemalt teada, kuidas <i>longyi</i>'de ja <i>tamein</i>'ide sõlmimine käib. Naiste <i>longyi</i> ja meeste <i>longyi</i> erinevad põhimõtteliselt selle poolest, et naiste oma on ristkülikukujuline riidetükk, mis sõlmitakse endale ümber ka paeltega või siis lihtsalt saunalina põhimõttel (kes tahab, võib alguses esimese riideosa veidi tagasi keerata, pingutav riidejupp pistetakse küljelt sissepoole), meeste <i>longyi</i> on aga lai toru, mille otsad keeratakse kergete heidetega tutsuks kokku ja pistetakse sissepoole naba all. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Jalutame templi alal ka veidi ringi ning lööme vesteldes aega surnuks. Ta on koolis käinud senimaani, kuni valitsus vahetus ja kool kinni pandi. Kuna pere oli raskes seisus, saadeti ta tööd tegema. Pikad päevad sigaretivabrikus hakkasid pikapeale tervisele, nii et kui tekkis võimalus seda tööd tegema minna, mida ta praegu teeb, ei olnud erilist küsimust. Palk on samuti märksa parem. Praegust tööd ta naudib, sest saab inimestega suhelda ja keelt harjutada (inglise keel on tal veidi konarlik, aga kui sisse elada, saab temast väga kenasti aru). Päevateenistus on kindel summa, nii et kui ta midagi müüb, peab ta kogu teenitud summa andma oma tööandjale ning saab päeva lõpus vastu oma palga. Väiksel perifeersel templil on samas omad miinused: turistid, kes juhtuvad sinna samamoodi sisse astuma kui mina, on juba teiste samal alal töötajatega kohtunud ning ei osta seetõttu temalt midagi. Aga samas, siiski-siiski, on see töö täiesti teine tera kui varasem. Temast kiirgab sellist erilist päikeselisust. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEget8koAUpqxvVis3BrpR16X9K6b5bABUM8Q6dWfrBTfBkSiyzDOns3Wpjqq0yvRQlP36Qgen31QVT8I3JvAvBmbI0i5FLSrcboI3JUrdnNmB4jEki1HahHk81fuhpCCG7uJOu6UsUATA/s1600/2011-07-13_09-55-19_K_IMG_8956.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEget8koAUpqxvVis3BrpR16X9K6b5bABUM8Q6dWfrBTfBkSiyzDOns3Wpjqq0yvRQlP36Qgen31QVT8I3JvAvBmbI0i5FLSrcboI3JUrdnNmB4jEki1HahHk81fuhpCCG7uJOu6UsUATA/s640/2011-07-13_09-55-19_K_IMG_8956.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">MAHABODHI ALTAR. ALL ELEKTRITULUKESED, ALTERNATIIV MÄSSAMISELE KÜÜNALDEGA.</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Läbin vana Bagani väravad, keeran mööda peateed paremale ja pargin ratta Mahabodhi <i>paya</i> (1215) juures. Templi loomisel on võetud eeskujuks Bodh Gaya tempel Indias ja see on ka ainuke Põhja-India mõjuga terviklik tempel Baganis. Kui enne selle templi loomist oldi Buddhade "paljundamise" ja välisfassaadile paigutamisega ettevaatlikud, siis Mahabodhis võeti asja rahulikult ja ma ütleks, et isegi mõnuga. :)</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTjvprcMj36Jh1keX4robavP_J25fw3pTUYqEhw8gaWpOx1GPJCXlqieeqoQj9elQHYkRde_OXJ6HNbrevPq32kObWt0t9g11mL3XVs2iAlwm3XXZAD1nFoIW247N7MDM2IqB0cR3qzA/s1600/2011-07-13_10-40-23_K_IMG_8959.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTjvprcMj36Jh1keX4robavP_J25fw3pTUYqEhw8gaWpOx1GPJCXlqieeqoQj9elQHYkRde_OXJ6HNbrevPq32kObWt0t9g11mL3XVs2iAlwm3XXZAD1nFoIW247N7MDM2IqB0cR3qzA/s640/2011-07-13_10-40-23_K_IMG_8959.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">MAHABODHI. VEIDI KAHVATUM KUI YANGONI TEMPEL?</span></div><br />
<span lang="EN-US">Järgmise peatuse teen juba vee ääres. Paadituuri? Ei, aitäh! (teine pakkuja) Paadituuri? Ei, aitäh, mul on ratas. No rattaga saab ka. Aitäh, ei siiski. :) Teen kollakat karva jõest paar mittemidagiütlevat pilti, tõmban ninna mädandatud kala lemu (see hakkab üha enam hea tunduma) ja veeretan siis ratta teed mööda üles tagasi. Väga suure hotelli väga suurte väravate ees on ootel paar kaarikumeest. Üks valitsuse hotellidest. Teen nende juures </span><span lang="EN-US">väikse joogipausi kavalama ideega ka veidi juttu teha. Selgub, et praegusel ajal on ka selles hotellis turiste, aga siiski vähe. Kas Nyaung U-sse on viimasel paaril päeval turiste tulnud? </span><br />
<span lang="EN-US"> </span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhIYoN3yuAfPNQM1zS__0Hs-OEb_wVjMCOQQ2xNYLRjvmE81QFTWucJ1xFmSutfOgfIDLwKvJSL4pjpsqZodQV9PjgvERyRPJzHE0dXKs5odGfwqPB1LDrrzs0azuMPBTVS3GgCRYcWZw/s1600/2011-07-13_11-13-43_K_IMG_8963.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhIYoN3yuAfPNQM1zS__0Hs-OEb_wVjMCOQQ2xNYLRjvmE81QFTWucJ1xFmSutfOgfIDLwKvJSL4pjpsqZodQV9PjgvERyRPJzHE0dXKs5odGfwqPB1LDrrzs0azuMPBTVS3GgCRYcWZw/s640/2011-07-13_11-13-43_K_IMG_8963.JPG" width="480" /></a></div><span lang="EN-US"> </span><br />
<span lang="EN-US">Keeran paremal ja veeren Bupaya juurde (erinevatel andmetel 2.</span><span lang="EN-US">–11. sajand</span><span lang="EN-US">). Midagi täiesti erinevat. Platool kõrguv kollakas-kuldne kirgas jublakas annab mälukaardile veidi sinaka taevaga häid kontraste. Kuigi selle ehitamisaeg on ajaloolaste seas kõvasti kirgi kütnud, võib sügava selgusega öelda, millal praegune on ehitatud: pärast seda, kui senine 1975. aasta maavärinas tükkideks purunes ja jõkke kukkus, ehitati uus aastatel 1976</span><span lang="EN-US">–1978. </span><span lang="EN-US"> </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVrXh4TWdIoVpafOA5w2xaeGYWZ2t0zOpOW3jBQblJdIN7VgatIRZYkcpMMZxoezjSlzQYogFBAb3uwBptj6bZBl-i4QQQiMTWwA7jTirMlWGA414PuCPMzUT2cySoXhyphenhyphenKdiNmUvGA_A/s1600/2011-07-13_11-15-40_K_IMG_8964.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVrXh4TWdIoVpafOA5w2xaeGYWZ2t0zOpOW3jBQblJdIN7VgatIRZYkcpMMZxoezjSlzQYogFBAb3uwBptj6bZBl-i4QQQiMTWwA7jTirMlWGA414PuCPMzUT2cySoXhyphenhyphenKdiNmUvGA_A/s640/2011-07-13_11-15-40_K_IMG_8964.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">SARJAST "ENNE JA PÄRAST". OSA I.</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Istun stuupa kõrvale katusealuse serva maha ja hakkan kirjutama. Minut-paar hiljem on mu kõrvale tekkinud paar naist ja last. Veel minut ja publik on kasvanud kümmekonna inimeseni. Ja siis juba ... 15?! Kõik seisavad, vaatavad, osa kommenteerib vaikselt. Püüan inglise keeles oma tegevust seletada, kuid vastuseks saan arusaamatuses naeratusi. Kuna see napakas olukord ei ilmuta mingeid lahtumise märke ja ma päris nii populaarset tooni ka hoida ei taha, teen muiates minekut. Kui teisel pool müüri poekese ees oma ratast lukust avan, on näha hulka põnne, kes müüri peal mu tegevust üksisilmi jälgivad. Huh...</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihsbXIWGExIS0Pz5SihlP6S3xevBgXRFLtvvzBXsOGI7eJPTSJdKsFDbWqVtI8H91MiTBW_AGw-_YNw40wbgWdQpXRIN5wTavlCJ8N-EYyfVcP0APZDCTAlORzrWpMTQe9cA7hKbexgQ/s1600/2011-07-13_11-31-27_K_IMG_8965.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihsbXIWGExIS0Pz5SihlP6S3xevBgXRFLtvvzBXsOGI7eJPTSJdKsFDbWqVtI8H91MiTBW_AGw-_YNw40wbgWdQpXRIN5wTavlCJ8N-EYyfVcP0APZDCTAlORzrWpMTQe9cA7hKbexgQ/s640/2011-07-13_11-31-27_K_IMG_8965.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">JA OSA II. :)</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Liigun tagasi itta, Gawdawpalini <i>pahto</i> poole ja põikan läbi Atwin Zigoni <i>pahto</i>'st. Õues on vaikne ja kedagi mind keelamas pole, aga otsustan juba väravalt viisakas olla. See ei ole mitte hea mõte. Selgub lihtne füüsikatõde (taas): tumedad kivid pole paljale jalale just kuigi tervislikud, kui pole sütel kõndimise iha või tahtmist end sandistada. Hüppan ühest nääpsukesest varjust teise, teen kiire autš-autš-ringi ümber <i>zedi</i> ja kõbin ratta juurde tagasi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Gawdawpalini <i>pahto</i> (10.</span><span lang="EN-US">–11. sajand) oli 1975. aasta maavärinas epitsentri lähedal ja sai kõvasti kannatada. Toona alla kukkunud <i>hti</i> (vihmavarjulaadne metallist või kivist "lühter" <i>zedi</i> kohal) on nüüd asetatud põhjapoolsesse serva pandud Buddha ette. Ka seda templit on kõvasti restaureeritud. <i>Pahto</i> ise jääb mulle siiski veidi kõrvaliseks tegelaseks, sest esmalt kohtun ma onkliga, kes üritab pilte müüa, ning siis jalutan koos kahe 15-aastase poisi (kunstnikud muidugi) ja tüdrukuga (erandlikult postkaardimüüja) ümber <i>pahto</i>. Kuna olen kohe selgeks teinud, et pilte ma näha ei taha ja midagi ostma ei hakka, olen neile vist lihtsalt huvitav eksponaat. Saan selgitada, mis on Eesti pealinn, kas me oleme rikkad, kui külm ikkagi talvel on ja mida ma söön, et ma nii ilus välja näen. Birma toitu muidugi! Nemad on õpilased. Õppetöö toimub periooditi, mis lubab templites kunstnikuna leiba teenida.Küsin, kas nad on mõelnud joonistada oma soovi järgi, turgu ju oleks. Nad jäävad veidi nõutuks (ehk siis ei mingit entusiasmi) ning tunnistavad, et ma pole esimene, kes seda räägib. Samas tundub, et ka nende jaoks piirdub hingest tuleva kujutamine ikka vaid teada piltidel värvide muutmise ja elevantide lisamisega. Kahju. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Ühel poistest on kogus olemas ka haruldane raha. 13. juuli kella 12 ajal kohtun ma keset Bagani Paul Keresega. Saadud eelmisel aastal. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiebVz4BcZHrV39OmVUkP-aP0Mplb-AWHdP_HmkwVBxOGH7z6iPvEA29askjglMeHN4C8OEgJlYzI7hqMlMUIDKpXPduW2t4Q9tVGFnbf_rNiga2tZgmNwkIUizq2in9rySZhidQIKgWQ/s1600/2011-07-13_12-17-28_K_IMG_8966_crop.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiebVz4BcZHrV39OmVUkP-aP0Mplb-AWHdP_HmkwVBxOGH7z6iPvEA29askjglMeHN4C8OEgJlYzI7hqMlMUIDKpXPduW2t4Q9tVGFnbf_rNiga2tZgmNwkIUizq2in9rySZhidQIKgWQ/s640/2011-07-13_12-17-28_K_IMG_8966_crop.jpg" width="442" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Jõuan tagasi hotelli ning leian eest muutumatu olukorra: palavik sama, nohu sama, enesetunne varasemast parem, aga siiski sant. Küsin hotellist termosesse kuuma teed ja saan juurde ka kausikese veidi kärbatanud ingveriga. See peaks mingil moel kindlasti aitama. Kui mitte just lõõre lahti lööma, siis tagama unetu öö. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">*</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Täna möödub juba tuttav teekond valges. Kogu pere on koos ning kuigi palusin tal eile kulgeda oma loomulikku rada pidi ja haarata meid lihtsalt tavalisse pereõhtusööki, ootab mind ees kahele kaetud laud ning isegi riidest taskurätid. Laual on kana, riis, juurikavärk ja keedetud bambusevõrsesalat <i>napi-tha</i>'ga ning kartulid. Pereliikmed on samamoodi kui eile teisel pool lauda mind vaatamas ja seekord ka suutäisi lugemas. Teen selgeks, et ma ei taha end loomaaialoomana tunda ega üksi süüa, siis rivistuvad nad veidi ümber ja ma saan endale pingikaaslase. Toit on jumalik. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Saan teada, et üks tütardest õpib koolis ka edukalt inglise keelt, kuid on arg seda rääkima. Kui ma võõrustajanna eemaoleku ajal räägin, siis ta pole just eriti aktiivne mulle vastama, kuid tõlgib teksti teistele. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Jutuks tuleb ka kingitus, mille ta meile teha tahab. Ütlen selgelt, et me saame aru, KUI hinnaline see kingitus on, aga me võtame selle vastu. Ühel tingimusel: et me saame oma sõpradele tema käest kingitusi osta. See plaan kukub aga kolinal kokku, põhjuseks on erinev kultuuriruum (ja see, et praegu pole ka midagi valmimas). Ta on pühendunud budist ja seega lähtub ta selgetest reeglitest. See tähendab, et äri tegemine on midagi, mis käib vaid ärikaaslaste vahel. Näide praktikast: kui ta müüb enda loomingut poodidesse, saab ta kasumi ja see on kooskõlas tema uskumustega; kui ta aga müüks oma sõbrale midagi, siis käiks see vastu tema veendumusi. Selle tulemusena ei saa ta mulle mitte midagi müüa </span><span lang="EN-US">– ja mina ei saa temalt samamoodi midagi osta, sest meid ei seo mitte äri-, vaid sõprussuhe. Ma tahan teda aidata, aga jooksen peaga kui vastu seina. Ta saab minust aru, kuid ei saa enda tõekspidamistega vastuollu minna. Ma pean sellega leppima. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Jube kahju, et ma siin täna üksi olen. Võtan koju kaasa kuhjaga tervitusi. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8RkD6VCdM0T27ukwMK2_LcPyj0ziWiWk3QY6lLQZtLzRlYG7A50Hwp7Mj3KrlL4GFVQMOqVhsaOcA2wHnKwYNkSkXotKt2pZbqKUo06p98g3mWDv7oL9aE0RWjcZ3H-Ob3OtgzDIzEA/s1600/2011-07-13_20-19-54_K_IMG_8970.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8RkD6VCdM0T27ukwMK2_LcPyj0ziWiWk3QY6lLQZtLzRlYG7A50Hwp7Mj3KrlL4GFVQMOqVhsaOcA2wHnKwYNkSkXotKt2pZbqKUo06p98g3mWDv7oL9aE0RWjcZ3H-Ob3OtgzDIzEA/s640/2011-07-13_20-19-54_K_IMG_8970.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">TÄISKUU OOTAB ÕIGET HETKE. REEDENI ON VEEL ÜKS PÄEV.</span></span></div><span lang="EN-US"> </span><br />
<span lang="EN-US"> </span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-22406069893234944892011-08-15T08:08:00.003+03:002011-10-03T12:56:03.228+03:00Palju antropoloogilist mõtlemist<i>14. juuli</i><br />
<i>Bagan <span lang="EN-US">– vana Bagan </span><span lang="EN-US">– Myinkaba küla </span><span lang="EN-US">– uus Bagan </span><span lang="EN-US">– vana Bagan </span><span lang="EN-US">– Nyaung U</span></i><br />
<br />
<span lang="EN-US">Hommikul selgub, et A. tervis on küll kõvasti paremaks läinud, kuid igaks juhuks siiski pole veel mõtet võtta riski ja minna rattaga välja. Nii et tuleb teinegi omaette olemise päev. Hõissa ja värki. :)</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Nyaung U-st läheb vanasse Bagani tempoka sõiduga veerand tundi. Väike motiveeriv veepaus kuskil mingi teeäärse pisitempli juures ja edasi. Järgmine kord peatun Myinkaba (loe: mjienkab</span><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 12pt; letter-spacing: 1pt;">á</span><span lang="EN-US">) külas tee kõrval varjualuses. Muidu ka lahe koht, aga täna on see bambushütt korraliku lisaväärtusega. Kõrval ehitavad mehed nimelt bambusest varjualust ja hakkavad seda just nüüd püsti upitama. Konstrui on väga ökonoomne: risti kaks kihti risti asetatud bambuslatte, mida toetab 90-kraadise nurga all kolmas, restid on servadelt ja kõigist ristumiskohtadest seotud naturaalse köiega. Nooremaid ja vanemaid mehi on platsil müttamas kümmekond ja möödasõitjatest saab veelgi lisa. Püstitõstmine käib vertikaali pandud bambuslatte mööda, siis toestamine, kinnitamine ... ja ehitis kukub veidi tuules õõtsudes peaaegu ümber. Mõõdud 5x6 meetrit võiksid allajääja vabalt sandistada, aga keegi ei tee asjast suurt numbrit, kõik läks ju õnnelikult. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrwkp3D7ctCILJmvaVeOf_EMpeXaHu-ZeXhVpxmvZh_RiHhgjcIT83eczeCJ1t_wV3VkFEm9Z1Bp0MOxIbQBFCtuT1Rwo4YbB_3OugKNogvi3EuqK4RS1DmvoLLKQ401rrl44csGCc7Q/s1600/2011-07-14_09-16-35_K_IMG_8975.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrwkp3D7ctCILJmvaVeOf_EMpeXaHu-ZeXhVpxmvZh_RiHhgjcIT83eczeCJ1t_wV3VkFEm9Z1Bp0MOxIbQBFCtuT1Rwo4YbB_3OugKNogvi3EuqK4RS1DmvoLLKQ401rrl44csGCc7Q/s640/2011-07-14_09-16-35_K_IMG_8975.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">UPITAMINE. PEITEKAS TAGA KESKEL.</span></div><br />
<span lang="EN-US">Möödujaid on ise varjus olles hea vaadata. Veendusin selles Mrauk U-s (jummel, kui ammu see tundub) ja veendun mõnusalt muheledes ka siin. Kohalik ühistransport </span><span lang="EN-US">– avatud käruga ja sõrestikust kattega bussid, inimesi niimoodi täis, et neid ripub ka välisservades ja istub katusel. Naine tohutu rohelise tuustiga pea kohal (vaata pilti!). Madalam käruga <i>pick-up</i>, kabiinist üürgab muusikat ja tagaosa on täis tuubitud tumedaid lustlikke munki. (Oot, mida see Scott rääkiski muusika ja muu maise meelelahutuse kohta...? Ah, ei tea, pole oluline.) Toidukotiga koolipoiss, kes tuleb teiselt pool teed siiapoole, suu lahti ja silmad avali, aga tere ei ütle. Kaarikuga mees, kes paistaks väga fotogeeniline ja õhustikutruu välja, kui ta häälekalt beetlit rögastades end üle kaarikuserva tee poole ei upitaks. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Aeg edasi minna. Vaatab, mis ehitisest lõunaks saanud on. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Liigun uue Bagani poole. Esimese asjana on plaanis läbida koolitus lakkasjade teemal. Üleeile, kui meie võõrustajanna selle teemaks võttis, sai vastuseks nohisetud ja märgitud, et jah, olen nagu lugenud, et see pidavat kaua aega võtma ja nõudma aastatepikkust harjutamist. Selline teadmatus ajab enda peale urisema. Aga õnneks on võimalik end harida. Enne uue Bagani enda algamist asub te ääres Bagan House. Noh, ta ei asu PÄRIS tee ääres, seal asub massiivne reklaamtahvel. Igatahes on see koht, kus saab küll vaadata, kuidas lakist asju tehakse, aga kus ei eeldata, et sa neid pärast seda kohe ostma hakkad. Sobib. Pargin oma kräula sisse tee-varjualuse kõrvale ja hakkan end kohe ilge valge rikkurina tundma. Ekskursioonil ühele saadab mind pisikene laitmatu inglise keele oskusega neidis, kes paistab kordi esinduslikum välja kui minusugune tüüp, kes värskelt kohale on vändanud ja püüab oma salliga ebaõnnestunult voolavat higi ohjeldada. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Esimese asjana näitab ta, kuidas bambus lõhestatakse ja kõvasti kokku rullitakse. Kohe hüppab lavatsile mees, kes selle aluse peal vilunult ette näitab. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOPHwioKfCwviFTBwTwpt3syG0cE56Ogzv2UcPIctjy_HQiLfQeYm6DmJ4cE2ARQ-JdHvg8wEN6vB4mpRg0DRKmb8efyL1G9SVicKqCEmau3j8bNLgb6mir0UUxJlfiR79RzI-j4mA4Q/s1600/2011-07-14_09-46-54_K_IMG_8977.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOPHwioKfCwviFTBwTwpt3syG0cE56Ogzv2UcPIctjy_HQiLfQeYm6DmJ4cE2ARQ-JdHvg8wEN6vB4mpRg0DRKmb8efyL1G9SVicKqCEmau3j8bNLgb6mir0UUxJlfiR79RzI-j4mA4Q/s640/2011-07-14_09-46-54_K_IMG_8977.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">TAGA LÕHESTATUD BAMBUS, EES VALMIS RULLITUD NÕUD</span></div><br />
<span lang="EN-US">Siis liigume leti poole, kus on ära näidatud 24-kihilise (<i>sic!</i>) taldriku valmimise kõik etapid. Põhimõtteliselt saab järgneva jutu kokku võtta nõnda. Värvide pealekandmisele eelneb umbes kümme kihti lakkimist <i>Melanorrhoea ussitata</i> mahlaga (birma keeles <i>thit-si</i>) ja kuivamist, mingis staadiumis pannakse vahele puuvillane riie, ja millalgi lisatakse ka lihvimise etapp, et nõu saaks sujuva libeda vormi. Ja millalgi kaetakse nõu ka laki-tuhaseguga (tuhk saadakse loomakontidest). Kui kõik see tehtud </span><span lang="EN-US">– lisa siia kumisev teadmine, et möödunud on neli-viis kuud </span><span lang="EN-US">–</span><span lang="EN-US">, algab joonistamine. Üks joonistaja tõmbab lakknõu sisse üldised jooned, teine lisab detailid. Selle järel kantakse peale üks värvikiht, lastakse nõul ära kuivada ning loputatakse-hõõrutakse siis liigne värv maha (vajalik värv jääb uuristustesse alles). Ja siis veel ja veel, sõltuvalt sellest, mitme värviga on nõud plaanis teha. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxAlRzJpfmdcndLdPqUTj1TAY95I6fiugaGWzdW8AgTwYdkAB8rhgVU8h-HtYufLY4FVMBEo_frpaTStYC6AFk7zjCGITHA24F79isCWql4bPyMbJVSBQvR29E3DvSIfp3iejzf203dg/s1600/2011-07-14_10-03-05_K_IMG_8985.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxAlRzJpfmdcndLdPqUTj1TAY95I6fiugaGWzdW8AgTwYdkAB8rhgVU8h-HtYufLY4FVMBEo_frpaTStYC6AFk7zjCGITHA24F79isCWql4bPyMbJVSBQvR29E3DvSIfp3iejzf203dg/s640/2011-07-14_10-03-05_K_IMG_8985.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">BAMBUSE PÕIMIMINE HOBUJÕHVIDEGA. </span></span></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">SELLISE PÕHJAGA NÕUD ON ERITI KERGED JA PAINDUVAD.</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Värvid on laias laastus kaheks jaotatud: oranž, kollane ja roheline (loomulikud värvid) ning muud värvid (tehislikud värvid). Esimesed ei luitu, teised luituvad, kuid paistavad kirkamad välja. Kuldne toon on kõige kallim. Nõu hind sõltub ka sellest, mitut värvi on kasutatud. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTBxIn0jHfFepxampG5Yu62WXHGw7mD3FDxz5Y87aYIposZD_NaKy14VAhpJXBivpFlYGxE3pxFx7moiKWBTRjGLI9WSbUPOj5cNc418_fKoupA_16U1_a5-5kPDq5cXjWX1P1UM29MQ/s1600/2011-07-14_09-49-33_K_IMG_8978.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTBxIn0jHfFepxampG5Yu62WXHGw7mD3FDxz5Y87aYIposZD_NaKy14VAhpJXBivpFlYGxE3pxFx7moiKWBTRjGLI9WSbUPOj5cNc418_fKoupA_16U1_a5-5kPDq5cXjWX1P1UM29MQ/s640/2011-07-14_09-49-33_K_IMG_8978.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">ALL VÄRVID, ÜLAL ÜHE TALDRIKU VALMIMISE ETAPID</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Kuivamine käib vastavas keldris. Algne kuivamine ei vaja väga konkreetseid tingimusi, peaasi, et oleks jahedam. Viimastes kuivamisetappides olevaid esemeid hoiustatakse aga eritingimustega ruumis, kus reguleeritakse kraade juba väga hoolikalt. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Siis näitab ta need etapid sealsamas töötavate kohalike peal ära. Töö tundub väga karm olevat. Ma ei kujuta ette, silmad saavad ikka eriti tõsise koormuse. Vabas õhus töötajatel tundub teistega võrreldes isegi vedanud olevat. Kui ekskursiooni tegev tibi avab uksed viimases kuivamisstaadiumis olevate nõude ruumi, näen sisse kiigates, et selgete lakiaurude sees töötab kummargil üks mees. Eee...</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi44ldRFvGSV35k-cKCbyX5eoWesKyo2-L2-fF3qdOhVKB1fKt6w1m78l0oKeOnAc8Ix9naLyJ15V0BkFzaBVhE1ZZlsTsMoTPl4HFFL2hQ3G2_l44IgVhEOw7DICslD19iJS29GKfOlA/s1600/2011-07-14_10-11-51_K_IMG_8992.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi44ldRFvGSV35k-cKCbyX5eoWesKyo2-L2-fF3qdOhVKB1fKt6w1m78l0oKeOnAc8Ix9naLyJ15V0BkFzaBVhE1ZZlsTsMoTPl4HFFL2hQ3G2_l44IgVhEOw7DICslD19iJS29GKfOlA/s640/2011-07-14_10-11-51_K_IMG_8992.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">(VEEL?) KAHEVÄRVILINE KIRJUTUSLAUD. HIND ON ARVATAVASTI RÖÖGATU, </span></span></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">AGA TELLIMUSI ON JÄRJEKORRAGA. </span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Sellega on ekskursioon läbi ja mind juhatatakse vastuvaidlemata toonil poodi. Esmalt pakutakse mulle teed ja küpsiseid. Kõik loetud psühholoogilised trikid on siin hästi realiseeritud, pole midagi öelda. Teen lettide ja riiulite vahel väikse jalutuskäigu. Pisikesed kausid algavad 25 dollarist. Poolemeetrine aam on 1300 dollarit. Antiigi riiulil pole ühelgi asjal üldse hinda küljes. Nad toodavad ka mööblit </span><span lang="EN-US">– tiikpuust, täidetud <i>jataka</i>'ga. Kirjutuslaud, sirm, suur kapp... Muidugi saab maksta ka krediitkaardiga ja pakutakse ostude kodumaale toimetamise teenust. Teen enda järel kõndivate müüjannadega nalja, et kui ma oleksin miljonär, oleks elu palju kergem. Ja palun neil kappides, kus hoitakse kullavärviga esemeid, minu pärast tuld mitte põlema panna. Panevad ikka. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Krigistan hambaid ja taganen vaikselt õue. Kui ratta juurde astun, tervitab mind sealsamas varjualuses mees, kes, tuleb välja, on autojuht. Mulle valatakse sõbramehelikult teed, no miks mitte, päev on ju pikk. Täna on ta siia toonud paar turisti ning teeb nüüd neid oodates teise juhiga aega parajaks. Ta pakub end Popale sõidutajaks kaasa. Esmalt ütleb ta, et Popale saab ainult pooleks päevaks, aga kui selgitan talle, et tahaks selle teise mäe otsa ikka nagu ka, siis selgitab, et keskmine turist seda tavaliselt ei taha ja seepärast ta eeldaski seda poole päeva asja. Sel hetkel tulevad välja tema kliendid, ta annab mulle oma kontaktid ja teeb minekut. Lõpetan teetassi teise juhiga jutustades. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Vantsin ratta kõrval suure tee poole tagasi, kui märkan kohe poe nurga taga puu all poolemeetrist sisalikulaadset. Kuni esijalgadeni on ta erkroheline. Ta põgeneb mu eest üllatava kiirusega puu otsa, nii et ma ei jõua kaameratki puusalt haarata. Kurat-kurat. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kulgen edasi uue Bagani poole. LP-s on kirjas, et uus Bagan on vaiksem kui Nyaung U, kuid elavam kui vana Bagan. Päevasel ajal tundub ta igatahes sügavalt välja surnud olevat. Keskne tänav Khayae, mis Bagani</span><span lang="EN-US">–Chauki teelt lahkneb, tolmab, ning sõitmas võib näha vaid üksikuid rattaid. Kaader kui Metsiku Lääne filmist, ainult et puudu on kriiksuvate ustega baar, kaugusesse ulatuv puumajade kolonn ja šerif. Kuna koht on nii väljasurnud, jään tee kõrvale kaarti vaatama. Peaaegu inimtühjale tänavale tekib kohe elu </span><span lang="EN-US">– mu juurde astub kolm põnni, kes pakuvad müügiks kaarte. Poisil on ka midagi originaalsemat: ruudulisele paberile joonistatud pildid, mille ta tõmbab välja sama elegantselt, nagu oleks nende uhkete trükitute omanik. Ma saan teada, et pisikesed postkaardimüüjad ostavad oma kauba poest, väljas seda turistile edasi müües saadakse vaheltkasu endale. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuna meil kaubaks ei lähe, teevad nad niisama juttu. Kaks vanemat on 15-aastased, sõbrad, ja omavad ühte sugulast, kellel on söögikoht, ning teist, kellel on "kohe kõrval" lakitöö pood. Me kõnnime sinna 10 minutit! Aga leid on tõesti hea. Tüdruku tädi Daw Thin Thin Su näitab isiklikku kuivatamiskeldrit. See on muidugi palju väiksem ja algelisem kui poole tunni eest nähtu. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8BFmp9tkgciSzU-OPTpHMO2X38RJgql3-4-n79cxP_GT2iHESAzk6qKSLpG3tAkD7snSAePT51TLiJwT12KRdxIWDF8quBWXFM1fkQOh09Jvwuv8EN8E5N3SenjrWv_P17RoJuOkLIg/s1600/2011-07-14_11-24-47_K_IMG_8994.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8BFmp9tkgciSzU-OPTpHMO2X38RJgql3-4-n79cxP_GT2iHESAzk6qKSLpG3tAkD7snSAePT51TLiJwT12KRdxIWDF8quBWXFM1fkQOh09Jvwuv8EN8E5N3SenjrWv_P17RoJuOkLIg/s640/2011-07-14_11-24-47_K_IMG_8994.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Kõrval asuv kodupood on küll tilluke, aga kõik vajalik on lihtsatel riiulitel olemas. Mulle jäävad silma supikausid, mille tumeda lakikorra sees on algne nähtava bambuse rant alles jäetud. Saan kahe kausi hinna 14 dollari pealt 12-le ning naine on nii õnnelik, et lisab kingitusena ka pisikese ehtetopsi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Põnnid üritavad mind küll teise sugulase juurde lõunatama munsterdada, aga tulutult. Vähemasti oli neist seekord kellelegi kasu. Poeomanik ütleb, et kuna tema pood asub suurest teest eemal, siis toovadki lapsed tihtipeale kliente just nõndamoodi nagu mind. Ma arvan, et suur kasu oleks ka sellest, kui poel oleks peal silt, aga see selleks. Teen põnnidest pilti, lehvitan head aega ja liigun tagasi suure tee peale. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuna linnas pole mitte midagi teha, hakkan vaikselt Myinkaba küla poole tagasi minema. Teele jääb üksildasena tunduv Seinnyet <i>ama</i> <i>pahto</i> (nn Vanem Õde) ja selle kõrval Seinnyet <i>nyima </i>(11. sajand, nn Noorem Õde). Pole midagi nii üksildane koht. Maale müüv poisike jätab laiali laotatud pildid sinnapaika ja näitab mulle läbi pimeda kitsa trepikäigu teed teisele korrusele. Ta ronib seal ise mööda seina ja "katuseharja" veel kõrgemale ja kutsub mind ka, aga ma eelistan teda hoopis taeva taustal pildile võtta. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyzu977ORU_mIA7eRalS9z_OvVXgepkD66_pLF5Bntnj0S3ac9IUhu0Eu0lFJbi8f5jrNFGPRE11jtm1_VLitRiB-TE5K21UCrlR-VTpnZ3zyMay_StyyE8AB1F3q63UZPfSRWnKHHvw/s1600/2011-07-14_12-59-58_K_IMG_9008.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyzu977ORU_mIA7eRalS9z_OvVXgepkD66_pLF5Bntnj0S3ac9IUhu0Eu0lFJbi8f5jrNFGPRE11jtm1_VLitRiB-TE5K21UCrlR-VTpnZ3zyMay_StyyE8AB1F3q63UZPfSRWnKHHvw/s640/2011-07-14_12-59-58_K_IMG_9008.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Kui alla oleme tulnud, lasen tal pahaaimamatult tema enda loomingut näidata. Põrun oma enda arvates kavala plaaniga veidi midagi uut välja võluda. Kõrval on kohale tulnud ka teine kutt, kes arvatavasti märkas templi ees võõrast jalgratast. Nad pakivad oma "<i>your own design</i>'i" lahti ning ma püüan tõsiselt viisakat joont hoida ja mitte ummisjalu põgeneda. Omalooming tähendab nende puhul naiivsevõitu joonega lapiliseks värvitud linde, mis on ühele kangale kokku pressitud, ning eriti säravat metsapilti, milles ülaosa hõlmab rohelise metsa tihnik ning alumine osa kõikvõimalikke loomi, nii et kogu valge kangas on eluga täidetud. Eriti hästi hakkab silma küülik esiplaanil, mille silma joonistamiseks pole noorukesel kunstnikul olnud piisavalt kannatlikkust või sobiva laiusega pintslit, nii et muidu täitsa võluv elukas on saanud hiiglasliku musta silma. Pilt nagu õudusfilmist. Teen omaette otsuse, et okei, tulevikus piisab ikka sellest "aitäh, ei taha pilte vaadata" viisakusest, sest senimaani olen vaid šokikunsti näinud. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Järgmisena satub ette midagi mäe otsas vasakut kätt. Peaks vist märkima, et üldiselt jääb kogu aeg midagi ette, sest miks muidu seda tuhandete templite piirkonnaks nimetatakse, aga kuna templitest hakkab tekkima juba tõsine küllastus, siis sadulast ajavad maa peale 40-kraadise kuuma kätte lämbuma vaid sellised ehitised, millel on seda miskit, mis tundub olevat erinev. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Somingyi <i>ok-kyaung</i> (u 1204) ei jää meelde mitte kongilaadsete kambritega ümber õue, vaid kuumusega, mida need tellised õhkavad, kui nende peale paljajalu astuda. Paraku on ümbruskonnale sealt hea vaade. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiN6F3cyRSwocOGwdJ_xAppGRwdg25gJA-NzdXbxBE3AG4p3SHOEdd6gDaHnrkUiA2gXt9Ko3PggivnKL74FhtFDjmie5OcE2oJcdvmz2b2YhRl_90NZ5GL05LIONulLi4VAJD9mL44Dw/s1600/2011-07-14_13-28-10_K_IMG_9012.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiN6F3cyRSwocOGwdJ_xAppGRwdg25gJA-NzdXbxBE3AG4p3SHOEdd6gDaHnrkUiA2gXt9Ko3PggivnKL74FhtFDjmie5OcE2oJcdvmz2b2YhRl_90NZ5GL05LIONulLi4VAJD9mL44Dw/s640/2011-07-14_13-28-10_K_IMG_9012.JPG" width="640" /></a></div><br />
See <i>kyaung</i> on Baganis piirkonnas olevatest kõige lähemal originaal-<i>vihara</i>'tele Indias. Birmakeelne nimetus "ok-kyaung" pärineb "kala kyaung'ist" (tõlkes "India klooster"), sest Bagani kloostrite ehitajad või ka asukad pärinenud algselt Indiast. Olenevalt kloostri suurusest võis hoone olla <i>zedi</i> või <i>pahto</i>'ga ühendatud hoone, mis majutas munka paari noviitsiga, või siis suurem hoonekompleks, kus elasid eri klassi vaimulikud, nende saatjad ja orjad. See <i>kyaung</i> ei ole suurim, kuid ta on kindlasti piirkonna üks terviklikumaid. <br />
<br />
Somingyi <i>kyaung</i> on Baganis eripärane juba kas või ruumide jaotuse poolest. Kui treppe mööda mäest üles tulla, jõutakse nn vestibüüli, sealt edasi minnes avatud saali, mille servades asuvad paarikaupa väiksemad ruumid ja otse ees kahekorruseline "torn", mille põrandakorrusel on altar. Kambrid olid omal ajal mõeldud majutuseks ja mediteerimiseks. <i>Kyaung</i>'i juures üllatab eriline korrapära, kompaktsus ja terviklikkus, ka säilinud varemed annavad edasi seda vaimu, mis siinseid asukaid kunagi ühendas. Õnneks on see ehitatud peamiselt kivist, nii et suures saalis seistes pole väga keeruline end teise aega kujutada. Eriti kui näiteks Kreeka palju napimate varemete peal kõvasti kodutööd tehtud. <br />
<br />
<span lang="EN-US">Veidi väntamist ja olengi tagasi Myinkabas. Peatun minaretilaadsete tornidega Manuha <i>pahto</i> (1059) juures. Selle esimene "altar" on hiiglaslik kuldne karikas, mille kõrvale püstitatud redelilt huvilised pidevalt sisse kiikavad. (Etteruttavalt, selles on raha.) Istun natuke, vaatan, kuidas Aasia turistid üksteist karika taustal pildistavad, tekitan kohalikes imestust, et maas istun, mitte nagu paar teist valget, kes servas pinkidel leemendavad, ja lähen siis hoonesse ka. Pilt lööb suu ammuli: keskse võlvi all on hiig-las-lik Buddha, kes on hoonesse kängitsetud nõnda, et tekib küsimus, kas ta mitte ehitamisega samal ajal ei sündinud. Lähen ka kõrval-"orvadesse", paremalt läbi minnes tuleb end poolemeetriste küünte ja seina vahelt läbi pressida. Võimas. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXFzKh18di80JU1e5JpfXmJd3SCxQp6ekbWWRW9tT_gZ6wBGusQUkXuU6fvfQEuOZX-3L7euF0a3mPutL-SymbXqwdV7Inm_XBZJ0q80Psi7tE4dFOHo1N4xzsfcOu8vBnJc92h8la3g/s1600/2011-07-14_14-11-18_K_IMG_9018.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXFzKh18di80JU1e5JpfXmJd3SCxQp6ekbWWRW9tT_gZ6wBGusQUkXuU6fvfQEuOZX-3L7euF0a3mPutL-SymbXqwdV7Inm_XBZJ0q80Psi7tE4dFOHo1N4xzsfcOu8vBnJc92h8la3g/s640/2011-07-14_14-11-18_K_IMG_9018.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">KOLM BUDDHAT, ÜKS HOONE</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Külast läbi sõites täheldan, et hommikul püstitatud ehitis on valmis saanud. Tegemist on arvatavasti munkadele annetamiseks mõeldud varjualusega ehk siis Waso täiskuuöö ettevalmistustega. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR5ZHD2do3PqhnaxILZUKrvAfoy9P1ILwEnTQTRZQDSOpqYljmASbrdeM0W1DfVE31Xs4OGLZMetjbB0tlz1SppdJPcpt1tljkevZz_AyGFg8psATavbaOrs5Q_hJzsuyWffANCczY3Q/s1600/2011-07-14_14-14-29_K_IMG_9019.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR5ZHD2do3PqhnaxILZUKrvAfoy9P1ILwEnTQTRZQDSOpqYljmASbrdeM0W1DfVE31Xs4OGLZMetjbB0tlz1SppdJPcpt1tljkevZz_AyGFg8psATavbaOrs5Q_hJzsuyWffANCczY3Q/s640/2011-07-14_14-14-29_K_IMG_9019.JPG" width="640" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Ja kell näitabki kodutee algust. Viimane peatus on Tharabari värava juures puu all lavatsil. Punt valgeid turiste teeb <i>nat</i>'ide annetuskoha ees trepil istudes pilti, mingi valge on endale rentinud <i>pick-up</i>'i </span><span lang="EN-US">– päris mõnus võib olla neid teid selle puuistmetel läbi rappuda </span><span lang="EN-US">– ning mikrobuss ootab turiste jahedasse sisemusse tagasi. Libeda välimusega hobusesabaga kutt, üleõlakotist tuttavlik rull paistmas, longib turistide sabas ja püüab edutult äri teha. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3YOco-xlb2XAfkxjzbrmW8c7ccP9XhA1ak3jAG-FDtW2KEy-M9bVmI5w152A5gVZ2BfRKBUJuIrAgz05NMrVEz0ZMGQUX3cU_rd6geI-UrylDZkqjQnELg7NygbDkbJt2_0qzK48qlw/s1600/2011-07-15_12-38-14_A_IMG_1049.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3YOco-xlb2XAfkxjzbrmW8c7ccP9XhA1ak3jAG-FDtW2KEy-M9bVmI5w152A5gVZ2BfRKBUJuIrAgz05NMrVEz0ZMGQUX3cU_rd6geI-UrylDZkqjQnELg7NygbDkbJt2_0qzK48qlw/s640/2011-07-15_12-38-14_A_IMG_1049.jpg" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">THARABARI VÄRAV. TEINE PÄEV, SAMA KOHT. </span><br />
<span style="font-size: x-small;">TAGA <i>NAT</i>'IDE ALTAR, PUU JUURES SAVIST JOOGIVEEANUM.</span></div><br />
<span lang="EN-US">Lavatsil jälgivad seda ka kohalik keskealine mees ja naine. Mees teeb selgeks, et ta sooviks teada mu päritolu, ning haaran märkmiku kaardiga, mille eile meie võõrustajanna perele joonistasin. Kui selgitan talle, et see imelik plekk on Ameerika, see Euroopa ja see Jaapanita kandiline lahmakas Aasia (pärast Ameerikat sai paber veidi otsa või nii, ma olen filoloog, mitte geograaf), tekib lavatsile uudishimutsema mitu poissi ja siis ka turistidelt külma vastuvõtu saanud hobusesabaga kutt. Temaga liitub ka teine kunstnik ning algab senise reisi üks põnevamaid vestlusi, mida oleks väga keeruline voolavalt kirjeldada. Seega lasen kõlada vaid selgematel märksõnadel. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">"Teistsugused". Jutt kaldub selle teema peale siis, kui nad mu päikeseprille pähe proovivad ja muigavad, et nad paistavad välja kui <i>ladyboy</i>'d. Küsin, kas siinses riigis neid ka on. Selgub, et neid on küll, aga üldiselt vähe. Ning </span><span lang="EN-US">– nagu siin tihti </span><span lang="EN-US">– neid tõrjutakse. Küll mitte vägivalla tasandil, aga kuna ühiskond on sügavalt budistlik, siis neist hoitakse lihtsalt eemale. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">"Armastus". Üks kuttidest küsib, kas Eestis on abielus ja suhtes armastus tähtis. Selgitan, et muidugi on, ja uurin, kuidas on sellega Birmas </span><span lang="EN-US">– küsimuse püstitus on nii veider lihtsalt. Järgneva võib kokku võtta lausega "Birmas on meestel ikka megaraske elu". Nimelt kui noormehele hakkab meeldima üks neid, siis asub ta teda jälitama, kui too ajab igapäevaseid asju, on templis, koolis, sõpradega koos... Tüdruk muidugi tahab temast lahti saada ja ajab teda eemale. Kui aga olla järjekindel, no ja muidugi peab tüdruk ka ise huvitatud olema, võib asjast aja jooksul siiski asja saada ja tüdruk võtab asja leebemalt. Läheb kõik hästi, on alanud suhte kulgemise järgmine etapp: aimata tüdruku soove lennult ära ja olla esimene, kes neid täita suudab, et poolehoidu pälvida. Kui asi samas taktis jätkub, ja poiss tüdrukule ikka väga-väga meeldib, siis annab tüdruk poisile teada, et okei, võib-olla on midagi, aga selleks, et vaadata, kas ka sinul on minuga tõsised plaanid, tuleb sul oodata. Aega ta ei ütle. Ootamine võib kesta aastaid! Nii ongi seis selline, et kohalikud poisid õhkavad tihtipeale aastaid tüdruku järele, kellega saab väheseid lauseid vahetada ja mitte kordagi omaette olla. Kui tüdruku meelest on aeg, järgneb abiellumine. Abiellutakse siin keskmiselt üsna hilja, kuid muidugi on ka erandeid, kus mõlemad tunnevad kohe selle õige ära ega raiska vigurdamisele aega. Üldiselt on siiski kõigil olemas oma südamedaam, ka minu vestluskaaslastel. :)</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">"Raha". Turul on kasutusel vanemad ja väiksemad rahatähed, mistõttu saabki võimalikuks, et näiteks sigaretid 10 kyati maksavad, nagu eile selgus. Saan neilt kingituseks 1-, 10- ja 15-kyatise rahatähe. Raha nad nende eest ei taha, sest see raha on põhimõtteliselt kohalikegi jaoks väärtusetu. Aga kuna välismaalased, kes peamistes turismipiirkondades liiguvad, sellise rahaga ei kohtu, on see kindlasti hea suveniir. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkWvmIePUrQOppuFVFfrE4M6pKV6ZMKlQKyiid4c3c1JS1V7mHLKSigXyj2iHLALhcypBbHYStJW7AMbb4SvnYKkX1Tp1ZkaST3LUVIuLfqeBNYQmAwoogn4POOqa72Z2Ipsb18ujhbw/s1600/2011-07-14_14-50-40_K_IMG_9023.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkWvmIePUrQOppuFVFfrE4M6pKV6ZMKlQKyiid4c3c1JS1V7mHLKSigXyj2iHLALhcypBbHYStJW7AMbb4SvnYKkX1Tp1ZkaST3LUVIuLfqeBNYQmAwoogn4POOqa72Z2Ipsb18ujhbw/s640/2011-07-14_14-50-40_K_IMG_9023.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">BAMBUS, KÄSI, AUNG SAN JA KIKÄSS KIIVER</span></div><br />
<span lang="EN-US">Tavalist inimest puudutab palju ka väiksemate dollarite mure. Keegi ei võta rahavahetuseks vastu 1-dollarilisi (ja tavaline inimene ei saa koguda nii palju üheseid, et neid näiteks hotellis suurema vastu vahetada), nii et aitan hädast välja ühe dollari ja eurosentide omaniku. Välismaalased tulevad nende juurde rattakummi vahetama, aga neil on ainult selline raha. Võtad need vastu, saad raskesti vahetatava raha, ei võta, kaotad kliendi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">"Paabulinnud". Elavad siin looduses, kallimatel hotellidel on samuti oma paabulinnud. Paabulind on budismis sümboolse tähendusega: see tähistab igavest truudust, päikesest sündimist. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Tohutult põnevad vestluskaaslased. Aga aeg kihutab takka ning viimase kuninga-kuninganna koha pealt tuleb pärastlõunane lebo puu all katkestada ja taas päikese käes kodu poole väntama hakata. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">*</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õhtul läheme viimasele teele. Ta on seekord tulnud rattata, nii et seekord jalutame koduni. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Küsin tema käest sel korral ka Scotti raamatus mainitud teemade kohta. Esiteks <i>nat</i>'id ja nende "sugulus" budismiga. <i>Nat</i>'id on sama kõrgelt au sees kui budism, kuid budism on siiski esikohal. Nende kokkupuutepunkt asub Buddha isikus: mingi rohkete käänakutega loo tulemusena selgus, et Buddha on nende liider. Keeruline värk. Meie võõrustajanna õhtupalves on hierarhia siiski otseselt Buddha poole kaldu: esmalt tänab ta Buddhat, siis <i>nat</i>'e, siis peret, küla, riiki, maailma. Tema kodul on oma <i>nat</i>, kes on naissoost. Ta ei ole kuri, kuid teda ei tohi ka ära unustada, sest siis võib midagi halba juhtuda. Nii et ta saab iga päev midagi annetuseks. Kui maja <i>nat</i>'ile midagi ei meeldi, ilmutab ta end unenägudes. Siis tuleb midagi ette võtta. Ka puudel on oma <i>nat</i>, igal puul erinev, erinevate soovide ja asukohaga. Vastavalt sellele, millisel puu poolel <i>nat </i>elab, tuleb ka annetusi panna (sellest ka näiteks <i>nat</i>'ide altarite erinevad asukohad teede ääres). Oma <i>nat</i> on muidugi ka külal ja tema jaoks kogunetakse aastas korra suuremat annetust tegema, kuid otse loomulikult ei tohi tedagi muul ajal unustada. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kui kaugel on siit Eesti ja samas kui lähedal:</span><br />
<br />
<i><span lang="EN-US">Tallinnast Viru poole kutsuti laeva vaimu haldjaks ja lääne poole ka kotermanniks. Ta sündis esimesest laastust, oli tujukas, kergesti haavuv, seltsimatu ja isegi arg. Sellest hoolimata ei olnud laeval ega laevkonnal truumat sõpra. Hädas aitas ta purjesid rehvida, tüüri hoida ja hoiatas õigeaegselt tormi või hukatuse eest. Kui aga miski ei suutnud laeva enam hukatusest päästa, päästis laeva vaim ennast ise. Hüppas tühjade kätega üle parda, pääsesid mehed tühjade kätega, see tähendab </span><span lang="EN-US">– laeva kaotuse hinnaga. Lahkus ta laevalt, kirves vöö vahel ja kott seljas, oli lootust vähemalt osa lastist kindlasse paika toimetada. Jõelähtmest pärineb muistend kolmest laeva vaimust, kes üheaegselt ilmunud kolmemastilisele purjekale ja läinud omavahel vaidlema, kes neist esimesena tuli ja laeva haldjaks hakkab.</span></i><br />
<div style="text-align: right;"><span style="font-size: x-small;"><i><span lang="EN-US">Lennart Meri "Hõbevalge. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest". </span></i></span></div><div style="text-align: right;"><span style="font-size: x-small;"><i><span lang="EN-US">Lennart Meri Euroopa Sihtasutus 2008</span></i></span></div><span lang="EN-US">Väike kõrvalepõige.</span><br />
<br />
Tätoveeringute tegemine ja nendes peituv võim, mida Scott kirjeldas, pole enam ammu aktuaalne. On veel vanemaid mehi, kes on rohkem tätoveeritud, aga nende hulk väheneb pidevalt ning pole kedagi, kes traditsiooni elus hoiaks. Noorte seas on tätoveerimine populaarne, aga vaid ilu eesmärgil. Paik, kuhu kestev joonis hankida, on peamiselt õlg <span lang="EN-US">– nagu läänes. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Enne lahkumist teeme perefoto, sest tal pole ühtegi. Lubame kirjutada ja tuletame vihjamisi meelde eile pakkima jäetud kinki, aga ta kas ei taba seda hetke või laseb selle kõrvust mööda. Tegelikult sobivad mõlemad variandid. Kui arvestada, et ta maksab sarnase nõuga laste õppimise eest, on parem, et ta kasutab seda oma pere tarbeks. Ma loodan, et ta südames ennast halvasti ei tunne. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEAllUYAM3P2EKEyQYk-VTvO_Vh6lFw6WV5rUjMpbsSgLt0YbgIZ9snjahdwCzGPi2TicWy1MGzUzNWHW7DDfK8XYbcp24AdKDTnHCqXfCQs_RgwXaUZydj5STtECUTQof49BWR4ZrjA/s1600/2011-07-14_19-11-21_K_IMG_9034.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEAllUYAM3P2EKEyQYk-VTvO_Vh6lFw6WV5rUjMpbsSgLt0YbgIZ9snjahdwCzGPi2TicWy1MGzUzNWHW7DDfK8XYbcp24AdKDTnHCqXfCQs_RgwXaUZydj5STtECUTQof49BWR4ZrjA/s640/2011-07-14_19-11-21_K_IMG_9034.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">LAHKUMINE</span></div>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-71287141733478905232011-08-14T09:08:00.005+03:002012-01-15T15:45:56.494+02:00Ja siis see oodatud päev...<i>15. juuli</i><br />
<i>Nyaung U <span lang="EN-US">– vana Bagan </span><span lang="EN-US">– Myinkaba küla </span><span lang="EN-US">– vana Bagan </span><span lang="EN-US">– Nyaung U</span></i><br />
<br />
<span lang="EN-US">Äratus kell 4.25. Udjame end vertikaali, peseme hambad ära, ajame viisakad riided selga, võtame vee näppu ja asume teele. Enne päikesetõusu on jahedapoolne. Ma ei saa öelda, et jahe, sest see pole seda. Tumedad kujud liiguvad läbi valgustamata linna, pimeduses pakub kaarikumees küüti. Siseneme Shwezigoni mööda suure tee poolset sissepääsu. Jahedate kividega Ateena Parthenoni meelde toov koridor on täis magavaid inimesi ning meelde poeb küsimus, kas me äkki mingi valearvestuse pole teinud. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Midagi hakkab kaugusest kuulda olema. Astume koridorist platsile. <i>Zedi</i>'t ümbritsev väljak on täis inimesi, kes jalutavad ringi või seisavad või palvetavad või... Pidevalt kõlavad kolmik-kellalöögid, kõik kohad on täis läidetud küünlaid, hõõguvaid-tossavaid pirde, kaikuvaid helisid, lõhnu. Nurkades loevad noored munga-nunnahakatised mantraid, ringiratast liigub konstrui, millel on ees läikivad ja vilkuvad tuled, servadel rongkäik ja üle kõige selle vajub muusika, mis kastist tuleb. </span><br />
<br />
<div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><a href="http://www.box.net/shared/8ec4lrd2dvo467pqjs95">[HELIFAIL platsil toimuvast (kliki ja kuula)]</a></span></div><span lang="EN-US"> </span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC1Syeylk1fCUP0uLGut6EwEWWG16oLI3kpYU8kQNgaGCVgCAxZu93Nkg00eL1Wnbx3FeFQj3pV1LxfDbf4kHDJGVJy4BEIjAOnvr6t0lIVzZn0dzwEBhKDhLwusSDQyJRgsF3dfci7w/s1600/2011-07-15_05-25-15_A_IMG_1022.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC1Syeylk1fCUP0uLGut6EwEWWG16oLI3kpYU8kQNgaGCVgCAxZu93Nkg00eL1Wnbx3FeFQj3pV1LxfDbf4kHDJGVJy4BEIjAOnvr6t0lIVzZn0dzwEBhKDhLwusSDQyJRgsF3dfci7w/s640/2011-07-15_05-25-15_A_IMG_1022.jpg" width="358" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Väljakul viskavad inimesed tuvidele riisi. Tuvid on parves kui putukad </span><span lang="EN-US">– lendavad katustelt riisipeotäite sekka ning kui keegi neid häirib, läbib parve ühtne laineline paanika ja kangas tõuseb taas lendu. Toidu annetamine toob õnne. Ka tuvid saavad täna oma. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhesdvzAWtPgkVRMQ7nqbT8rBqvA2iDyarxFJX2xSbXc9rdqOBQNuSKypoCDHiwsZf0mfA77FaPRleGwZpSbTE45kua612q22CezPewp-gvFQ_zgTE9sQE22Uz2Ev_h7STRFfQO5YroXQ/s1600/2011-07-15_05-21-57_A_IMG_1021.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhesdvzAWtPgkVRMQ7nqbT8rBqvA2iDyarxFJX2xSbXc9rdqOBQNuSKypoCDHiwsZf0mfA77FaPRleGwZpSbTE45kua612q22CezPewp-gvFQ_zgTE9sQE22Uz2Ev_h7STRFfQO5YroXQ/s640/2011-07-15_05-21-57_A_IMG_1021.jpg" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;"><span lang="EN-US">RONGKÄIK "LAULUKASTIGA" MÖÖDUMAS. MAAS ON RIIS.</span></span></div><span lang="EN-US"> </span><span lang="EN-US"> </span><br />
<span lang="EN-US"> </span><span lang="EN-US">Meile pakutakse paberlipukesi, mille vahele on pakitud kullalehed, et neid ühes väiksemas templis Buddha laubale kullast tekkinud mummule peale patsutada. Leiame palvetavate naiste vahel tee pühamusse ja tuleme välja servalt, kus tungib ninna pirruving ja õhk on paks. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHwhviq_UAL4eaDesFht1LqnnSz1bVHOkck3m5KKOcgywhQB5Of1xSgyIlQMDtI-QA1AzIHhrxbkaP_XgJQFa1xiT3tG_QNJku7rI_mGIUIqK7WqWQzmqHykBppMjZT5tRdRVrpT31sQ/s1600/2011-07-15_06-05-05_K_IMG_9044.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHwhviq_UAL4eaDesFht1LqnnSz1bVHOkck3m5KKOcgywhQB5Of1xSgyIlQMDtI-QA1AzIHhrxbkaP_XgJQFa1xiT3tG_QNJku7rI_mGIUIqK7WqWQzmqHykBppMjZT5tRdRVrpT31sQ/s640/2011-07-15_06-05-05_K_IMG_9044.JPG" width="480" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-size: x-small;"></span></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">NAINE TOITU ANNETAMAS. TAGA ALTAR, MILLE "SEES" SAAB KULDLEHTI LISADA.</span></div><br />
<span lang="EN-US">Ühtäkki on tõusnud päike. Varem platsile visatava riisi järele sukelduvad tuviparved on ühtäkki kõhu alt kuldsed.</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kast võtab kaaskonnaga suuna linna poole ja inimesed pudenevad laiali. Kella kuueks on plats taas tavalises uinuvas olekus. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">*</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Läheme uimastena tagasi hotelli ja teeme poolpäeva ratastel. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Peatus Mahabodis. Satume müüjanna haardesse, kes hülgab mu kohe, kui näeb A.-s uut ohvrit (aa, su vend?) ning ahistab meid intensiivselt <i>longyi</i> teemal. Väga võluval, kuid vastuvaidlemist mittetunnistaval moel.</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbOb5lj63dfbDamwwOIAJO1Ej4pNHtwQ5cbKmJsBnnruYN6J4P8tkd5er4jW8LCEMaWX9m8p0Rmn0kXeMrz2xnkQgPVtS1HtVcRmXgdaJnNel3hcg1mCEBZ0XXf0cihuLAHjIeg7OI6w/s1600/2011-07-15_09-01-49_A_IMG_1038.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbOb5lj63dfbDamwwOIAJO1Ej4pNHtwQ5cbKmJsBnnruYN6J4P8tkd5er4jW8LCEMaWX9m8p0Rmn0kXeMrz2xnkQgPVtS1HtVcRmXgdaJnNel3hcg1mCEBZ0XXf0cihuLAHjIeg7OI6w/s640/2011-07-15_09-01-49_A_IMG_1038.jpg" width="358" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"> <span style="font-size: x-small;">MAHABODI TAGA OLEV KAEV</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Bupaya juures tahab meiega pilti teha hulk kohalikke. Saan põlvele ühe põnni, siis teise, siis mitu tükki korraga. Huuh. Sel päeval on ju kõik templites liikvel ja rahulikust kulgemisest pole juttugi. Lõpuks kordub sama kui minuga paari päeva eest </span><span lang="EN-US">– hulk inimesi koguneb meid vaatama. Kaua ei kannata. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHBbI8-2Wj6wsWivzAEQpp53Pi1SY0hzod0Aj7Ky2eKzOClhub7pHlSdnX-tFo4IbsoFLyyk67TdaFRpJBCv17zEtUW30JT9myJDrSUzFxyqsk3rjt3klxXgd3ic2NPYoa0fkmdCfRlA/s1600/2011-07-15_09-46-11_A_IMG_1041.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHBbI8-2Wj6wsWivzAEQpp53Pi1SY0hzod0Aj7Ky2eKzOClhub7pHlSdnX-tFo4IbsoFLyyk67TdaFRpJBCv17zEtUW30JT9myJDrSUzFxyqsk3rjt3klxXgd3ic2NPYoa0fkmdCfRlA/s640/2011-07-15_09-46-11_A_IMG_1041.jpg" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">KUI NEMAD TOHIVAD VAADATA, SIIS MEIE PILDISTADA</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Myinkabas puhkame veidi jalga ja ma hakkan päevikut täitma. Mõtleme just, et võiks leida mõne väiksema lakitööd müüva poekese, kui meie juurde astub kutt, kes pakub, et võiks meile näidata oma pere lakitööd. Ta juhib meid jõe kõrvale pisikesse majja. Pere kunstnik on isa, kes on selle tööga tegelenud ligi 30 aastat. Paari aasta eest leidis pere üles üks prantslanna, kes teeb nüüd mingi aja tagant tellimusi. Neil on vedanud, et neil selline heategija on. Lakkesemed on väga kaunid. Kuigi selgitame, et tahame pisikesi spetsiaalseid topse, saab neid terve magamislavats täis, sest disaine, toone, kujusid ja suurusi on ka nendes piirides palju. Valime kaks ehtetopsi, kaupleme veidi hinda alla ja tunneme end hästi, et oleme otseselt kedagi aidanud. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Tagasiteel astume taas läbi Manuhast. Täitsa lahe on ka teist korda. Ostame <i>paya</i> eest tänavalt vett, kui meie juurde astub naljaka olemisega munk, kes küsib meie riiki ja vastust kuuldes ütleb "crazy" ja hakkab pea juures käega ringe tegema. Tema vist ikka, eks?</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õhtupoolikul teeme tulevikuks plaanid ära. Homme tubli trennipäev Popadel, ülehomme edasiminek, Mandalaysse. On vist taas aeg. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Võtan ette ka lubatud postkaardi saatmise. A. lokaliseeris juba varem, et postkontor asub hotellist paariminutise rattasõiduteekonna kaugusel. Kaart on olemas, suur iha seda saata samuti, nii et tagumine aeg asi korda ajada. Pargin ratta puude alla. Logistan peaukse linki </span><span lang="EN-US">– kinni. Panen käed päikese varjamiseks silmade ette ja kiikan läbi tumendatud klaasi sisse. Pilk haarab kaht inimest, kes teevad selgelt postkontoritööd. Okei, otsin üles teise ukse. Astun sisse, esimene kabinet on juhataja oma, koridor juhib teenindussaali. Hiiglaslik saal. Massiivne puust mööbel, selline raske puit, nagu omal ajal postkontorites oli. Avastan, et olen sisse tulnud valelt poolt, sest ma olen teenindajatega samal pool letti. Olen viisakas inimene ja lähen teisele poole. Tere, sooviks postkaarti saata. Eee ... ei saa. Hm, miks ei saa? See on ju postkontor? Jah, täna ei saa, homme saab. Okei, millal te avate homme? Kell 9. Okei, ja sulgete? Kell 12. Kaksteist? Sel hetkel märkan ma, et klaasile on tõepoolest märgitud tööaeg: 8 AM </span><span lang="EN-US">– 12 AM. Ja see on lähima 30 kilomeetri ulatuses suurim postkontor! Jääb siis Mandalaysse või Hsipawsse...</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õhtul teeme Aroma 2-s Indiat. Toit on hea, aga arve tuleb kokku 10 400 kyati. Ma ei taha arvutada, mitu õhtusööki saaks mõnes teises kohas selle raha eest teha... Need õuel olevad lambikesed ja põnevad laternad tuleb neil ju kuidagi kinni maksta, mõistame-mõistame. </span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-3782740037032836062011-08-14T08:08:00.002+03:002011-09-30T16:27:26.936+03:00Loodetavasti jäävad nat'id rahule<i>16. juuli</i><br />
<i>Nyaung U <span lang="EN-US">– Popa Taungkalat </span><span lang="EN-US">– Popa </span><span lang="EN-US">– Nyaung U</span></i><br />
<br />
<span lang="EN-US">Ees ootavad Popa ja Popa. Esimene neist, Popa Taungkalat (kõrgus 737 meetrit) 37 <i>nat</i>'i kodu, riigi vaimuusu kese, teine Popa (kõrgus 1518 meetrit) selle kõrval asuv kõvasti kõrgem vulkaanilise tekkega mägi (kohalike legendide järgi võib järeldada viimast purset 442 e.m.a.), millel pole <i>nat</i>'idega suurt midagi pistmist. Taungkalati loetakse tegelikult ka Popaks, selle nn eelmäeks, sellest ka segadus nimedega. Kuna turistid teavad Popa nime all vaid <i>nat</i>'ide mäge, kasutavad kohalikud suure mäe tähistamiseks sõna <i>taung ma-chi</i> (tõlkes ema-mägi). </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Takso krutib kiiresti kõrgemale ja me leiame end varsti mägede keskelt õlgedest külade vahelt, jagamas teed "hello" (mis kihutades kõlab pigem "...aa...") karjuvate lastega ning härjarakenditega. </span><br />
<br />
<div style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEglAY6oRF033LFCIhXmyoDravPc0pPgOW1-6MlJYaZPYiuB3l8x4F7nbj11Lwwnqlq6S8YYz0LfD1Kbj6_NLJB8QoY4byx1Eenq7Aby4NHzcDQ2tA4jKFt4Rz_yTAy3yZm5q90f2pWpVQ/s1600/2011-07-16_08-20-05_K_IMG_9059.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEglAY6oRF033LFCIhXmyoDravPc0pPgOW1-6MlJYaZPYiuB3l8x4F7nbj11Lwwnqlq6S8YYz0LfD1Kbj6_NLJB8QoY4byx1Eenq7Aby4NHzcDQ2tA4jKFt4Rz_yTAy3yZm5q90f2pWpVQ/s640/2011-07-16_08-20-05_K_IMG_9059.JPG" width="640" /></a><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">VÄIKE OOTEPAUS...</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Kui Popa paistma hakkab, on esimene emotsioon totaalne üllatus. Kuidas kurat selline mägi tekkida sai?! Lihtsalt mägi ja asustus peal. Müstika. Juht poetab meid sissepääsu ees maha. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEifrhE-gVvQDV-NDfjkcgFcZ2vaz8q9MXZpVdYCf6WBcjvK_bIFV5lFeQ_8HJzPKxkYvbi8PvDMn98PUR4GgJm2aFRTege9PpkLH3KymBuBcb-nOmBpilqskRsmvb9tD0hoWRR8BP629A/s1600/2011-07-16_08-42-10_K_IMG_9060.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEifrhE-gVvQDV-NDfjkcgFcZ2vaz8q9MXZpVdYCf6WBcjvK_bIFV5lFeQ_8HJzPKxkYvbi8PvDMn98PUR4GgJm2aFRTege9PpkLH3KymBuBcb-nOmBpilqskRsmvb9tD0hoWRR8BP629A/s640/2011-07-16_08-42-10_K_IMG_9060.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"> <span style="font-size: x-small;">ESIMENE KOHTUMINE</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Ostame kõigepealt ära lilled. Vaimudega tuleb ju ikka hästi läbi saada ja need kollased õied, mis niidile lükitud, on ju kaunid. Siis ülespoole. 777 astet. "Misbehaving monkeys" on täiesti olemas, hüppavad meeleolukalt pabertuutude järele, milles neile toitu pakutakse. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcwJxw6D9sMemk3ae1Rq9cxUXsVqdGWdUy5-i8kMRhYnk70UVEffyfFhOlVsXSaFz3ETwtHUsODEOjI9kAqBunAZc4nA3hdKsSj4_dxKA-gLv66LCMnx_cURs15TETkNzV26ZWkF7SQA/s1600/2011-07-16_10-23-54_K_IMG_9089.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcwJxw6D9sMemk3ae1Rq9cxUXsVqdGWdUy5-i8kMRhYnk70UVEffyfFhOlVsXSaFz3ETwtHUsODEOjI9kAqBunAZc4nA3hdKsSj4_dxKA-gLv66LCMnx_cURs15TETkNzV26ZWkF7SQA/s640/2011-07-16_10-23-54_K_IMG_9089.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">SIIN ON TOIMUNUD VÄIKE SÖÖMING. PABERTUUTU JÄÄNUSED.</span></div><br />
<span lang="EN-US">Kõige ahviessusema trepi juures tuleb teed jätkata paljajalu. Kas ma pean kirjeldama, kuidas kogu see kraam lõhnab? Kui trepil pruunide plekkide vahel samme seame, paneb mu lilli tähele noor ahv, kes </span><span lang="EN-US">– samamoodi kui aasta tagasi Phnom Penhis, tuleb tagantjärele nentida </span><span lang="EN-US">– esmalt mind kavala näoga vaatab ja seejärel äkki lilledele suunatud rünnaku teeb. Jätkame siis rapitud õieketiga. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQ-B7zPFd_6i1QMxvhrnKATe-5ZqdS2EfsmRzhk406HlwIw10L7AmpmaEmeV6CCyO0p0TdlhHHuHeNvi7-dFdSjoaaej6BdVhEZtDN8Mv0-KLdra1k7TRnAOdbs4I5ugJA9xW1R9yCcw/s1600/2011-07-16_10-24-51_K_IMG_9090.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQ-B7zPFd_6i1QMxvhrnKATe-5ZqdS2EfsmRzhk406HlwIw10L7AmpmaEmeV6CCyO0p0TdlhHHuHeNvi7-dFdSjoaaej6BdVhEZtDN8Mv0-KLdra1k7TRnAOdbs4I5ugJA9xW1R9yCcw/s640/2011-07-16_10-24-51_K_IMG_9090.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">PEITEPILT: MITUT AHVI NÄED? (VIHJE: ROHKEM, KUI ARVATA OSKAD.)</span></div><br />
<span lang="EN-US">Paljudel ahvidel on lapsed kaelas. Kogu aeg käib kuskil võitlus. Mingi ahv on värskelt pätsanud kellegi moonakoti. Hulk tüdrukuid käratseb nördinult, sest ahvid on kraamiga treppkoridori katusele plaganud ja uurivad nüüd, mis saagiks sai. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Treppidel tegutsevad mehed, kes treppe puhtamaks nühivad ja selle eest annetust paluvad. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhWplSeOtRG-MLGwLXPoxXtXt1ILK9d7p7yJ2XBNgV8TRXGKUtQ2ZTE6FrOrInsLpMg68o9njs4YHzYnyJ3g-8D8YkCIA_ry_OZo_pKVn12ti91zIXu8YWT2iGmNSsoOYwsJls48UBBag/s1600/2011-07-16_09-42-19_A_IMG_1060.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhWplSeOtRG-MLGwLXPoxXtXt1ILK9d7p7yJ2XBNgV8TRXGKUtQ2ZTE6FrOrInsLpMg68o9njs4YHzYnyJ3g-8D8YkCIA_ry_OZo_pKVn12ti91zIXu8YWT2iGmNSsoOYwsJls48UBBag/s640/2011-07-16_09-42-19_A_IMG_1060.jpg" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><br />
</div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh64I4BlYApHAPd6A8CIEawSESnSKLTF7489rSGPDgDNIDRW07eNdJEGHD2eJHw0Epo7NoxeW3h89rpqD7FD1uUfrMobyEMBb5C3WMVXEj3mrJE0KufHYu1Tvmpi11sTB-jaSt95xiHmA/s1600/2011-07-16_09-43-35_K_IMG_9073.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh64I4BlYApHAPd6A8CIEawSESnSKLTF7489rSGPDgDNIDRW07eNdJEGHD2eJHw0Epo7NoxeW3h89rpqD7FD1uUfrMobyEMBb5C3WMVXEj3mrJE0KufHYu1Tvmpi11sTB-jaSt95xiHmA/s640/2011-07-16_09-43-35_K_IMG_9073.JPG" width="480" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFsnPp8th9pJWijUsq5xcOAzY1Up38kdEoPSBsb3s0brtYp18xaEU2xpbyCol0lDojE1Eq2lCQ53xmXe8eJZTX1iklrIDQD4to9oBEMrimO_JpZrDVrn_XjN2cPs2nyO06-FqBgUDfdw/s1600/2011-07-16_09-40-15_K_IMG_9063.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFsnPp8th9pJWijUsq5xcOAzY1Up38kdEoPSBsb3s0brtYp18xaEU2xpbyCol0lDojE1Eq2lCQ53xmXe8eJZTX1iklrIDQD4to9oBEMrimO_JpZrDVrn_XjN2cPs2nyO06-FqBgUDfdw/s640/2011-07-16_09-40-15_K_IMG_9063.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<br />
<br />
<span lang="EN-US">Üleval on tuuline, aga soe. Teeme paar pilti, üritame <i>nat</i>'i-altarite rägastikus orienteeruda ning hakkame siis vaatama, milline <i>nat</i> võiks eelistada kollakaid õisi. <i>Nat</i>'id on nimelt tujukad elukad. Kui ühe templi juures kellegagi rääkides <i>nat</i>'id ja annetused jutuks tulid, pakkusin enda arvates väga haritult, et banaanid on ju ehk ka hea annetus, kuid selle peale tõmmati kulm kipra ja öeldi, et ei-ei ... banaanid neile ei meeldi, ikka lilled vaid. Ja et kurjaks <i>nat</i>'e kindlasti ajada ei tohiks. Seega on meie ülesanne üllatavalt vastutusrikas. See selleks. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVM9QUpKnaikossVquEYyaq9ztBnFUVltIjNMCtyp12tNjh2W0JVBEAz5D5L_jPHvA1X1-z6CxsXL053Oc7sXtoTei2-Xby7HTkJ0zP18gg63rNIN31sPDyObwgriGuRrkhOPkih46TA/s1600/2011-07-16_10-25-34_K_IMG_9091.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVM9QUpKnaikossVquEYyaq9ztBnFUVltIjNMCtyp12tNjh2W0JVBEAz5D5L_jPHvA1X1-z6CxsXL053Oc7sXtoTei2-Xby7HTkJ0zP18gg63rNIN31sPDyObwgriGuRrkhOPkih46TA/s640/2011-07-16_10-25-34_K_IMG_9091.JPG" width="480" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8RNSKSXRhL8PhydwQ9gRcVY-Gq3jEHGrAZqn4kopZ1CrzodngbCJxQTNXZv8cQ2YH7ux4qT3J0lVZQiult_lbHFFX4fS6mUjN_HvIbpx93TFu2C4hOlLxo1FCdHTBbuF-oMQF_YudxQ/s1600/2011-07-16_10-20-30_K_IMG_9087.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8RNSKSXRhL8PhydwQ9gRcVY-Gq3jEHGrAZqn4kopZ1CrzodngbCJxQTNXZv8cQ2YH7ux4qT3J0lVZQiult_lbHFFX4fS6mUjN_HvIbpx93TFu2C4hOlLxo1FCdHTBbuF-oMQF_YudxQ/s640/2011-07-16_10-20-30_K_IMG_9087.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<span lang="EN-US">Päris tipus, kohas allapoole minevate treppide kõrval on kuulda kumisevaid gongilööke ja valjuhäälset palvet (?). </span><br />
<br />
<div style="text-align: center;"><a href="http://www.box.net/shared/umfjq8xnmo9almn6egaf">[HELIFAIL sealtsamast (kliki ja kuula)]</a></div><div style="text-align: center;"><br />
</div><span lang="EN-US">Pisike pime kamber on inimesi paksult täis, paar naist põlvitab päris altari ees. Altar on poodium, millel on neli tumedat mehekuju, nende ees vaagen annetustega. Hulk inimesi käib järgemööda eespool ja saab seejärel selle koha "valvurilt" (väga keeruline on leida vastet ametimehele, kes hoiab kohal silma peal ja on samas </span><span lang="EN-US">läbiastujate seas </span><span lang="EN-US">silmanähtavalt austatav) õnnistuse. Gongi juures on ametis buda munk. Kui asi läbi saab ja inimesed välja valguma hakkavad, täheldame, et altari keskse kuju ees on juba kollakat tooni õied. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjADdcrHfJZ2D1lXab4yTI8dnrsiISD9kf3zN4M1GWuBLEM89Kj_ZFABgKEJw0wAScfmg39KUmwj-_dlXa_vexVu-t2JVSiby2_1J5bH1fJd7ikGibS1SYbwLbYjqYuMvkYMLqA9XRXBQ/s1600/2011-07-16_09-55-09_A_IMG_1072.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjADdcrHfJZ2D1lXab4yTI8dnrsiISD9kf3zN4M1GWuBLEM89Kj_ZFABgKEJw0wAScfmg39KUmwj-_dlXa_vexVu-t2JVSiby2_1J5bH1fJd7ikGibS1SYbwLbYjqYuMvkYMLqA9XRXBQ/s640/2011-07-16_09-55-09_A_IMG_1072.jpg" width="640" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Poetame enda omad kõrvale ning küsime siis valvurilt, kellega täpsemalt tegu on. Selgub, et annetuse sai meditatsiooni-<i>nat</i> Po-menga (häälduspärane kirjapilt, n nasaalne). Küsin veidi hiljem ta kohta veel juurde, selgub, et ka see <i>nat</i> on kunagi inimesena eksisteerinud. "Valvur" kingib </span><span lang="EN-US">üllatuslikult </span><span lang="EN-US">minusugusele uudishimulikule pisikese kirvekujulise ripatsi. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiw9dNOHhm_61VBoCYvtiNItJlUhfWg5D0WhD_gNxDh7CEgmSKP9Vg53kRHQK37k30cjUVEP3J6i8b8mofe01fqlnfHSYJnPtp80HHb0TJDTPu3g-jhTcccGaWr1S9_wsIm5T47G1KppQ/s1600/2011-07-16_09-52-40_A_IMG_1071.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiw9dNOHhm_61VBoCYvtiNItJlUhfWg5D0WhD_gNxDh7CEgmSKP9Vg53kRHQK37k30cjUVEP3J6i8b8mofe01fqlnfHSYJnPtp80HHb0TJDTPu3g-jhTcccGaWr1S9_wsIm5T47G1KppQ/s640/2011-07-16_09-52-40_A_IMG_1071.jpg" width="358" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">PO-MENGA ON PAREMALT TEINE</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Tuiame ka teisel pool, madalamal terrassil ringi, kui meid märkab üks munk, kes küsib, kas ta võib meist pilti teha. Okei, ikka. Kohe on platsis terve hulk munki, päris pisikesi ja teismelisi, kes teevad meist kümmekond pilti, küll ühega, siis teisega, siis paariga, siis viiega... Lõpetame sessiooni pildiga, kus A. poseerib koos ei rohkem ega vähem kui 18 mungaga. Kikäss värk. Tuleb välja, et nad on samas <i>kyaung</i>'is. Suhtumine ja rõõmsad kilked jätavad küll mulje, nagu oleks tegemist kostüümides ekskursiooniga. :) Muide, selle, et munk ei tohi naist puudutada, võib ära unustada, noored vähemasti sõidavad sellest julmalt üle. Eks see on vast see väike erinevus "aega teeniva" ja "eluaegse" vahel.</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3hj0B_QrSOBecyNuPo7R-ERGcs5m8ksdc7L8eRuqRl-zfVxlRQBXSrJqjlD5DijBOERlRUL-HOUEmWfYl901DImbN8ustCQ8U8yXhZGH2wvdtsLyliNv0C81xc5Cs30jLMg0rNZgQ_A/s1600/2011-07-16_10-30-38_K_IMG_9094.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3hj0B_QrSOBecyNuPo7R-ERGcs5m8ksdc7L8eRuqRl-zfVxlRQBXSrJqjlD5DijBOERlRUL-HOUEmWfYl901DImbN8ustCQ8U8yXhZGH2wvdtsLyliNv0C81xc5Cs30jLMg0rNZgQ_A/s640/2011-07-16_10-30-38_K_IMG_9094.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">NO EI SAANUD SEDA PILTI SALAMISI VÕTMATA JÄTTA... </span></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">KOHALIK NAINE PÜÜAB JÄRJEKINDLALT KOHALIKULE MEHELE ANNETATAVAT MÜÜA. </span></div><br />
<span lang="EN-US">Alla minnes leian turisminodi vahelt üles kohalike kirjadega nohurohu (ütleb müüja). Piisav kurioosum alumiselt riiulilt, et ära võtta. Ostame ka kive. Neid kõige tavalisemaid, aga seest kõlisevaid. Kui tehing tehtud, kostetakse meie "dže-zu be" peale "spasibo". Tot-tot... Pöörame ümber ja võtame ette väikese ajaloopõhise selgitustöö, et eestlastele sellega küll komplimenti ei tehta. Loodetavasti on nende karma piisavalt puhas, et nad tulevikus poolakaid ka venelasteks ei arvaks. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Enne mäele minekut jahin alt vett. Esimene koht: 500. Teine: 400. Kolmas, neljas, viies: 500. Okei, olgu tädil hea päev, essu sest röövitud sajasest. Ja siis giidi pealevõtmine ja seejärel ... mägi!</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Giid pugib autos kõvasti beetlit, mistõttu ta jutt sumbub kohati mõminaks, ja jutustab kõvasti autojuhiga. Kui jääme kolmekesi, muutub ta malbelt-häbelikult naeratavaks meheks, kes hoiab meil suhteliselt lõdvalt silma peal. Inglise keelt ta ei oska. Kohe üldse mitte. 2+2 tunni pikkune (2 üles, 2 alla) matk algab kui jalutuskäik soojemas Eesti metsas. Edaspidi muundub see karmimaks rajaks läbi paksu metsa. Ikka üles, kohati vähemalt 45-kraadise nurga all, mööda niiskuselibedat muda, mida mööda jalg tagasi alla libiseb. Vahepeal on sisse raiutud astmelaadsed süvendid, millelt tuge otsida. Samuti on teele visatud taimi, et nii libe ei oleks. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEioxodD1iwpKAPRJkJtW4bEDWdd9Gy-eYRWLJKozfge_PGXZ2SmLyJSPlVZkMd2mWcKFyUZLhPyU2AEYmJUxY2uT7t7ZfKcjaDxK_ScGAcWKmoImNyZJEfUD_n-4rtI29sw4FCG9YzIzA/s1600/2011-07-16_11-51-55_K_IMG_9109.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEioxodD1iwpKAPRJkJtW4bEDWdd9Gy-eYRWLJKozfge_PGXZ2SmLyJSPlVZkMd2mWcKFyUZLhPyU2AEYmJUxY2uT7t7ZfKcjaDxK_ScGAcWKmoImNyZJEfUD_n-4rtI29sw4FCG9YzIzA/s640/2011-07-16_11-51-55_K_IMG_9109.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">TÜÜPILINE ÜLESMINEKU VAADE</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Ukerdame ülespoole, kui meile tulevad ülevalt vastu teised turistid. 15 pluss inimest uudistavad meid sõbralikult, uurivad meie päritolu ja küsivad konarlikus inglise keeles, kuhu me läheme. Eee ... üles, ma arvan?</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Vahepeal teeme hingamis- ja veepause ning õpime oma giidi veidi paremini tundma. "Hello" tähendab kõike libedast kohast kuni "istuks siin hetke", "vaade", "vaadake seda seal", "siin on väike stuupa", "siin on hea juua" "haara sellest oksast" ja muu selliseni. Kui ta käed binokliks ümber silmade paneb, märgib see vaadet ja pildistamisvõimalust. Mitte kõige rikkalikum keel, aga päris praktiline. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjehb0Y6yFOatuaQXsXjvPv3cX-CnTtd-QXKVq2GbyblkwJJQ6aPMCqsiElxpBDjqetkqH4BD5CjxXjJ_LODyMQ7BWo1Y1DGOH9K2AefGMl6PQzYt4T1PMkrabf0fsOCE8Qo6FOcAvNHw/s1600/2011-07-16_12-36-51_K_IMG_9119.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjehb0Y6yFOatuaQXsXjvPv3cX-CnTtd-QXKVq2GbyblkwJJQ6aPMCqsiElxpBDjqetkqH4BD5CjxXjJ_LODyMQ7BWo1Y1DGOH9K2AefGMl6PQzYt4T1PMkrabf0fsOCE8Qo6FOcAvNHw/s640/2011-07-16_12-36-51_K_IMG_9119.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">PILV EES</span></div><span lang="EN-US"><br />
</span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbQ6-fQCj9hl11Cp10Q_yDm9N1bdoAdPpDLIY7V4HwsWLoFWwvXgJWncF0fFKvlB3_J1JMUugAzZE0Co6jt7zhVPsv0venQQCZkAlZsgeO3E-xugg8oa9MXhy4v6iWo93B6DtiOLDr0Q/s1600/2011-07-16_12-39-14_K_IMG_9122.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbQ6-fQCj9hl11Cp10Q_yDm9N1bdoAdPpDLIY7V4HwsWLoFWwvXgJWncF0fFKvlB3_J1JMUugAzZE0Co6jt7zhVPsv0venQQCZkAlZsgeO3E-xugg8oa9MXhy4v6iWo93B6DtiOLDr0Q/s640/2011-07-16_12-39-14_K_IMG_9122.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">JA PILVE SEES :)</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Ronimine paneb küll vee jooksma, aga päris sellist "ma enam ei suuda" asja küll ei ole. Kuna me ka tõuseme tegelikult väga kiiresti, siis muutub õhk silmanähtavalt jahedamaks ning sõna otseses mõttes pilve sees kõndimine on parajalt jahutav. Ainult see libe muda paneb mõtlema, kuidas kurat me siit pärast alla saame. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Siis jõuame põhimõtteliselt kui maailma lõppu. Pilvedest oleme juba ka enne läbi käinud ja vaated alla on aina ahtamaks muutunud, aga nüüd astume põhimõtteliselt platoole, mille ümber on ainult valge udu. Kas see lõpeb kaugemal või lähemal, jääb selgusetuks. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilH6DsnUXa6UNbqL696YTIlM3b6gxDDA_vcGuGyQwUa0elLU_F23NujKAUFwLk1RLunY2jbS56hRhDI3uXP0qojgIQhl3-CxQaVG6RVB7lxJdUDQWeW59Z3_xbZeBOIEWTd7ylpgLpbA/s1600/2011-07-16_13-03-34_A_IMG_1083.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilH6DsnUXa6UNbqL696YTIlM3b6gxDDA_vcGuGyQwUa0elLU_F23NujKAUFwLk1RLunY2jbS56hRhDI3uXP0qojgIQhl3-CxQaVG6RVB7lxJdUDQWeW59Z3_xbZeBOIEWTd7ylpgLpbA/s640/2011-07-16_13-03-34_A_IMG_1083.jpg" width="640" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Aga seegi pole veel lõpp. Võtame kidura taimestikuga mäel ette viimase teekonna valgest ülespoole. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQ_qOCtCADR0ZrAoUqcFK2uF26jf7nS9Bkhbnts4hE66zl7k7E5gndHUO2kTEk5tV0jg8zEIUtv6LepfLxgiChRohd7Y95rYNweYPa9Y-t7sOuG9lNibYrsvISdOOGycFK1OjgC0-ZRQ/s1600/2011-07-16_13-06-16_K_IMG_9137.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQ_qOCtCADR0ZrAoUqcFK2uF26jf7nS9Bkhbnts4hE66zl7k7E5gndHUO2kTEk5tV0jg8zEIUtv6LepfLxgiChRohd7Y95rYNweYPa9Y-t7sOuG9lNibYrsvISdOOGycFK1OjgC0-ZRQ/s640/2011-07-16_13-06-16_K_IMG_9137.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><span lang="EN-US">Veerand tundi ronimist ning kauguses helendav-kullendav <i>zedi</i> märgibki ära kõrgeima punkti. Vaikus, sammaldunud vana trepp, üksildased betoonhooned ja ühtäkki muusika. Seal üleval elab keegi. Uksest astub välja naeratav onkel, tervitab meid ja pakub roostetanud tsisternist vihmavett juua. Palun esimese topsitäie anda meie teejuhile. Kuigi mees oskab öelda vaid "hello" ja meie "dže-zu be", "mingala-ba" ja "maung ne-ma", saame teada, et ta töötab seal, samamoodi tema paariline. Elektrivärk. Hoonete vahel on hulk päikesepaneele. Kõrvalasuvast hoonest ilmub välja kolmaski mees. </span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPKR8tY4k2nW0sWTfXjb6SJ9Wy4k252NA-hIDlOM28xRHWhRrt8xl7oy2Jsvc2EeUfz8MKui9sV3R2KubvqJ6KPQcJ4kILxhYcL8NBcJcwHOsElbRfqfRuBNjaaKOp4QC5-y_WOEVuSA/s1600/2011-07-16_13-28-04_A_IMG_1087.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPKR8tY4k2nW0sWTfXjb6SJ9Wy4k252NA-hIDlOM28xRHWhRrt8xl7oy2Jsvc2EeUfz8MKui9sV3R2KubvqJ6KPQcJ4kILxhYcL8NBcJcwHOsElbRfqfRuBNjaaKOp4QC5-y_WOEVuSA/s640/2011-07-16_13-28-04_A_IMG_1087.jpg" width="358" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">TIPUS. ÜKS KÕRVALHOONETEST.</span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><span lang="EN-US">Nad näitavad meile kõrval ka "vaadet", mis hetkel küll valgesse vatti mattunud. Kui allapoole oleks võimalik näha, avaneks vaade hobusekujulisele kraatrile. </span>Allaminek möödub oodatust kergemalt. Vahepealne "maailma lõpu" ala on muutunud platooks, millelt annab kiigata ka kraatri sisse. </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh48jSvx7thtV8rtop9agLP4CHw04e_4s3EAOnwU7RRvRz8Jbgs6vIG4VwuHP0CrLiMiiLbmpyK8OHB7rGMSyBt6LFE-dZSNdT2hVoKb58fTwnUsyeF25h-7Bnm0z_I59kpVGNTk7ZLJw/s1600/2011-07-16_13-54-07_K_IMG_9142.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh48jSvx7thtV8rtop9agLP4CHw04e_4s3EAOnwU7RRvRz8Jbgs6vIG4VwuHP0CrLiMiiLbmpyK8OHB7rGMSyBt6LFE-dZSNdT2hVoKb58fTwnUsyeF25h-7Bnm0z_I59kpVGNTk7ZLJw/s640/2011-07-16_13-54-07_K_IMG_9142.JPG" width="640" /></a></div><span lang="EN-US">Kõrval teisel kõrgemal tipul on samuti <i>zedi</i>. Õnneks ei ole vahepeal vihma sadanud, nii et mudas täpselt samme seades on võimalik suhteliselt väikeste kadudega mäest alla saada. Silm hakkab märkama õnarusi ja kive, millega jalg võiks sobituda. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1usNTP6E_xZAbW7WY83jK6_x2ZEhIM1xNJcWGeWIYJNs4K0l2K_vWxfl3Q0wpv8WEm56gt8KC3-BtLoQD6SiWIA5079fsCRIAvU_TQcSz4m0OUQ9VBDOwRY2e-yELQM0tYpG5MAdMkA/s1600/2011-07-16_14-46-54_A_IMG_1105.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1usNTP6E_xZAbW7WY83jK6_x2ZEhIM1xNJcWGeWIYJNs4K0l2K_vWxfl3Q0wpv8WEm56gt8KC3-BtLoQD6SiWIA5079fsCRIAvU_TQcSz4m0OUQ9VBDOwRY2e-yELQM0tYpG5MAdMkA/s640/2011-07-16_14-46-54_A_IMG_1105.jpg" width="358" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">PISIKE POPA :)</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Minu jaoks jääb siiski müstikaks, kuidas seda värki on võimalik teha varbavahedega nagu meie giid. Sellest saab veel aru, et ta käed seljal risti omaette lauldes mäkke läheb, aga allatulek...? Eijah, piirkondlikud eripärad. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Tagasiteel teeme peatuse jalamil asuvas külas teemajas. Olin eile reisi kokkuleppimisel järjekindel ja palusin, et juht peatuks just kohalikku toitu pakkuvas kohas. Tädi ajas alguses muidugi sõrad vastu ja ütles, et turistile pole see ehk parim, aga noh ... järjekindlus viib võidule. Ja see teemaja pakub lihtsalt jumalikke <i>pau-si</i>'sid. Kõrval mängivad mehed mingit malet meenutavat mängu. Logistame veekausis teetassid puhtamaks ja kallame sooja teevett täis. Mõnus... </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUVp0R2CX6TwnLrbB8-zBorVPgr9bLidPpM9oYgn7Wlm0UB37HiCt3COYD5iReV69UEIezbsFdO_e5nlz3sG-YO_AI3XZrSgol_ZcDBVsa4vgOBWhPOkTWoRwZJb0lSx-SSw5ektdtIQ/s1600/2011-07-16_16-02-29_K_IMG_9147.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUVp0R2CX6TwnLrbB8-zBorVPgr9bLidPpM9oYgn7Wlm0UB37HiCt3COYD5iReV69UEIezbsFdO_e5nlz3sG-YO_AI3XZrSgol_ZcDBVsa4vgOBWhPOkTWoRwZJb0lSx-SSw5ektdtIQ/s640/2011-07-16_16-02-29_K_IMG_9147.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">ET MIS ON PILDIL? KÄRBSEPÜÜDJA!</span></div><br />
<span lang="EN-US">Õhtul lähen vaatama päikese loojumist. Kuus ööd ööbitud ja ringi sõidetud, nüüd võiks siis selle ka ära näha. Suudan enda õnnetuseks saada kaariku hobusega, kelle ellujäämise pärast hakkab mul tõsine hirm. Ta on kõhnuke, ei taha kuidagi liikuda ja juht tundub mõistvat vaid nuudiga udjamise keelt. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIOIc-lEo1q2IlN3qF0n4GLsYmTwcp41I28GN-VEI0Mx_yraTlPd9EURNGH7-pqdfTIz9V1P36PDaj9nn6hAXwOnwwWeEa-efcUjWmeQOVZXxaOZMX9uNx2YV4-G1AGveFFv_nzVxHgQ/s1600/2011-07-16_17-31-42_K_IMG_9150.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIOIc-lEo1q2IlN3qF0n4GLsYmTwcp41I28GN-VEI0Mx_yraTlPd9EURNGH7-pqdfTIz9V1P36PDaj9nn6hAXwOnwwWeEa-efcUjWmeQOVZXxaOZMX9uNx2YV4-G1AGveFFv_nzVxHgQ/s640/2011-07-16_17-31-42_K_IMG_9150.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<span lang="EN-US">Jõuame siiski kuidagi linnast mitte nii väga kaugel oleva Buledi <i>paya</i> juurde. Tegemist on püramiidja mitmeterrassilise templiga, mille ühelt küljelt jookseb üles trepp. Väga Angkori Phnom Bakhengi moodi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Üleval on muidugi paar kaardi- ja pildimüüjat, paar jaapanlast ning paar heledat naist. Satun ühe belglannaga jutustama ja reklaamin talle kõvasti Mrauk U-d. Ta nimelt kahtleb, kas minna, sest kõik räägivad, et seal on rängalt vihmane. Loodetavasti ta ikka jõuab sinna, aga mitte nõnda, nagu ta ise arvab: bussiga Mandalayst Pyaysse, sealt Thandwesse ja edasi lennukiga Sittwesse. Üks ingliskeelne kutt üritab raudkonstruktsioonide toestatud <i>zedi</i>'t mööda üles ronida. Ta ahistab kohalikke müüjaid </span><span lang="EN-US">– te olete ju kohalikud, küll te teate. Lõpuks saabki ta selgelt halvas seisus keskosa mööda kõrgemale. No palju õnne. Masendav. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgCOCHkDkHpptGAuAANIkSYKSDshlmoAkR06ms3xWyPI2gj7S8rGm-bfXLs_xU5lKi6JdRY9Zil3CpSQNuGDQzood2ktFH7gLJI0-_1lOIGM_lWQEc3qrgRAMKKksAgW_9kky5YikFAw/s1600/2011-07-16_18-05-53_K_IMG_9154.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgCOCHkDkHpptGAuAANIkSYKSDshlmoAkR06ms3xWyPI2gj7S8rGm-bfXLs_xU5lKi6JdRY9Zil3CpSQNuGDQzood2ktFH7gLJI0-_1lOIGM_lWQEc3qrgRAMKKksAgW_9kky5YikFAw/s640/2011-07-16_18-05-53_K_IMG_9154.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">MIDAGI EHT-BAGANLIKKU: TEMPLID, ÜKSILDASED PÕLLUD JA KOTT JOONISTUSTEGA</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Peaks algama päikeseloojang, aga algab hoopis vihm. Üks pildimüüja muigab juba enne, kui me midagi kahtlustame, et näete, uue Bagani kohal on juba sadu ja poole tunniga on see ka siin. Päike aga, mis muidu läheb kolksti looja, võtab asja täna rahulikult. Jaapanlased panevad esimestena ajama, siis kaovad ka teised valged. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4HdqhsOr6ideLD3PY1FJK6VnynMgZSeXVzlT1tPLXStpOpO6kPXi3jnvBG1LnaPeuT8rPWq67f_t2YkLZ6AdJsbA65gg7Od1S2vluPV5heUr_nOGOHiUeyAFRml7DzahWqcgSR2mLaw/s1600/2011-07-16_18-21-58_K_IMG_9161.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4HdqhsOr6ideLD3PY1FJK6VnynMgZSeXVzlT1tPLXStpOpO6kPXi3jnvBG1LnaPeuT8rPWq67f_t2YkLZ6AdJsbA65gg7Od1S2vluPV5heUr_nOGOHiUeyAFRml7DzahWqcgSR2mLaw/s640/2011-07-16_18-21-58_K_IMG_9161.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">ÕHTU PEAKANGELANE</span></div><br />
<span lang="EN-US">Jään kuni päris saju alguseni </span><span lang="EN-US">pildimüüjaga </span><span lang="EN-US">jutustama. Vestlus algab juba humoorikalt. Ta küsib, kas ma mäletan teda. Noh, ma tõesti ei mäleta. Selgub, et tema mälu nii auklik pole: ta olevat mind aidanud õigele teeotsale päris Bagani tuleku alguses, kui ma hommikul unesegase peaga hotelli püüdsin leida. Küsin, kui tihti ta üldse pilte müüb. Praegusel ajal läheb tal kaubaks ühel-kahel päeval nädalas ning kuna ta kuskil templis statsionaarne pole, siis sõidab ta pidevalt ringi. Talvisel ajal on aga äri hea ja eks see jooksutabki aasta ikka nulli ja plussi poole. Vihmaperiood tuleb lihtsalt üle elada. Ja rääkides vihmaperioodist... Kogu see kuus päeva siin oleme vihma saanud vaid ühel päeval õrna udukana kümmekond minutit, ja nüüd, viimasel päeval, siis, kui ma tahaks ühte õiget ja korralikku päikeseloojangut näha, sellist nagu postkaartidel, tuleb maha esimene korralik mussoonvihm. Oijah... Lõpetus seegi sellele imelisele ajale siin. Vähemalt saab öelda, et kõik kohalikud on selle päikeseloojangu üle õnnelikud </span><span lang="EN-US">– vihma on oodatud juba kaua. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kui koju jõuan, on A.-l uudiseid. Meie võõrustajanna käis just külas, sest tal oli siiapoole asja, ning tuleb 20 minuti pärast tagasi, et ka mind näha. Kuna ta on siiski soostunud pakkumisega, et võiksime teda veidi aidata ("aga ainult vähe, teil on ju suur reis pooleli"), siis teeme talle ostetud raamatuga ühe kavala kingituse, mille palume tal avada järgmisel hommikul. Hing on soe. </span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-48753374637434920632011-08-13T09:08:00.000+03:002011-09-30T13:05:49.852+03:00Buss ei ole siin lihtsalt buss<i>17. juuli</i><br />
<i>Nyaung U <span lang="EN-US">– Mandalay</span></i><br />
<br />
<span lang="EN-US">Hommikul bussijaamas ootab meid siis ees buss, mis peaks meid viima Mandalaysse. Konditsioneeriga ja puha, lubati. Alguses ei see me kuidagi pihta, kuidas see buss konditsioneeriga on, sest seda ei paista kuskilt. Aga see tõepoolest on olemas (mis sest, et poole sõidu ajal välja lülitatakse). </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Sõit on ebamugav nagu ikka. Aga võiks olla hullem. Paneme kotid keskel olevate uste juurde, üks pool ongi reserveeritud pakkidele, sest uks lahti ei käi. Fikseerime kodinad kuidagi ära ja pärast, kui neile enam ligi ei saa, vaatame, kuidas nad vaikselt lahti loksuvad. Lõpuks ei ole neid teiste pakkide alt enam nähagi ja jääb vaid loota, et kogu see kraam, mis sinna peale laotakse, liiga raske ei ole. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_gVOwOopK8Pusu0z2F9bXRq95DBe-oDPEJuzKEiQNFBAXIuLI5H9nxokiefBRV-NgJ3CoLDCfRTVwacBF150oH282E1aw5GuKbDB4_e5Cs4_bZ7BZ-nNSlgycN6zZLo3mwmBTF93u1g/s1600/2011-07-17_07-35-14_A_IMG_1116.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_gVOwOopK8Pusu0z2F9bXRq95DBe-oDPEJuzKEiQNFBAXIuLI5H9nxokiefBRV-NgJ3CoLDCfRTVwacBF150oH282E1aw5GuKbDB4_e5Cs4_bZ7BZ-nNSlgycN6zZLo3mwmBTF93u1g/s640/2011-07-17_07-35-14_A_IMG_1116.jpg" width="358" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">NO ALGUS ON VÄHEMASTI ILUS...</span></div><br />
<span lang="EN-US">Inimesed on endale koha ostnud ka vahekäiku ja istumiseks jagatakse välja pisikesi plastmassist taburette (pildil torn näha). Kuna iga pehme tooli omanik on oma istme eest bussi seisukorda arvestades kuninglikult tasunud, tuleb nendes suhtes kaastunne alla suruda. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Koos peatustega põrandal istujad ja viimaks ka püstiseisjad vahetuvad, kuid suund on ikkagi lisandumise poole. Samas suudavad nad sellises asendis isegi magama jääda. Kui on variant, kas sõita nii või üldse mitte, pole vist tegelikult valikut. Nagu ma aru olen saanud, on need, kes saavad nii pika sõidu ette võtta, niigi rahaliselt paremas seisus. Kurb. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Meile suhteliselt lähedal istuvad noor naine ja mees. Naisel on süles laps, keda ta vahepeal bussipõrandal imetab. Mõne aja pärast hakkab ta vaikselt oksendama. Kõikidele bussis olijatele on välja jagatud pisikesed kilekotid, nagu näha, pole mõeldud prügi jaoks (seda saab ju igal hetkel niisamagi aknast välja visata). </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Mandalay (loe: mandale(e), e selline pooleteisetähene) tervitab jubeda liivasuse ja tolmuga, laiade tänavate ja esimese välja valitud hotelli täisolekuga (uskumatu). Tuleb teha kompromisse. Teine hotell veidi eemal on lakooniline, toas lendab paar sääske (mitte kauaks), kuid pole ka suurt midagi kurta. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfi9ZJaTUUEf3i-JfaQ4XnGy-3hdEHoBPX24zW6JAZBSxLG92xTfA9QOLSDAdEAekmv51-ucF80E22Qtj1w5uFdkex2WTT5AoGzrZMpvZWoFZUpaLluougXOx7kKU_gS-K4X4CgHg4GA/s1600/2011-07-18_17-57-41_K_IMG_9208.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfi9ZJaTUUEf3i-JfaQ4XnGy-3hdEHoBPX24zW6JAZBSxLG92xTfA9QOLSDAdEAekmv51-ucF80E22Qtj1w5uFdkex2WTT5AoGzrZMpvZWoFZUpaLluougXOx7kKU_gS-K4X4CgHg4GA/s640/2011-07-18_17-57-41_K_IMG_9208.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">MANDALAY KESKLINN. VAADE HOTELLI RÕDULT.</span></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEinpBRGZa3iIdxhyphenhyphenMdUhBgums3PKyAfuSlSmVt9f3n3_bKxHT-TkmnJp_XECTvF2mpWMqh9p0ju-8HxvwcJOeklNE-BQkF9JbEgDnRpMGaqd0DiHWczsuxPBDf1kdYgT4R7BJI0BeMB8g/s1600/2011-07-18_17-58-07_K_IMG_9209.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEinpBRGZa3iIdxhyphenhyphenMdUhBgums3PKyAfuSlSmVt9f3n3_bKxHT-TkmnJp_XECTvF2mpWMqh9p0ju-8HxvwcJOeklNE-BQkF9JbEgDnRpMGaqd0DiHWczsuxPBDf1kdYgT4R7BJI0BeMB8g/s640/2011-07-18_17-58-07_K_IMG_9209.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">JA NÜÜD VEIDI MADALAMALT. KUKK JA KANA. :)</span></div><br />
<span lang="EN-US">Sööme õhtusöögi shani toidukohas kõrvaltänaval. Hind 2600 kyati. Midagi kodust ja toredat selles paigas. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Tänavatel liigub ringi palju moslemeid ja shane. See piirkond peakski olema shanide piirkond, moslemite rohkus on seotud tähtsa mošeega kohe kõrvaltänaval (kui lähedal täpselt, selgub hommikul, kui päike tõuseb). Valged mütsid, tumedad habemed, pikem kasv, tõsisemad. Vahepeal näeb ka harjumatult naeratusi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õhtul lähen kõrvaltänavas asuvasse Shwekyimyinti <i>paya</i>'sse (1167) veidikeseks jalutama. Õhtu on vaikne, inimesi vähe. Istun maha päevikut kirjutama. Sealsamas kõnnivad inimesed ümber puu, kummarduvad vahepeal ja nopivad midagi maast. Mu kõrvale istub pisikene tüdruk </span><span lang="EN-US">– tema käes on pisikestest kollastest õitest "kootud" keed. Seda nad seal siis teevad. Vaikne. Huvitav, kas see läheks meditatsioonina ka kirja? Tuulekellade helin ilmestab seda hästi. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPyWBacgrEZMFYle1io1COhBrBU7D5C2F4_LTZEEVbGLNL3Df4Qg_bpf1CgoXSBXZ4Fw3WlqK73q-L3Bs_Gbo416nrI-p2dZQ9pGmx1w90uYEoHsS4pskmnXwmkS5IgeyZHymPekoOVg/s1600/2011-07-18_19-03-57_A_IMG_1133.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPyWBacgrEZMFYle1io1COhBrBU7D5C2F4_LTZEEVbGLNL3Df4Qg_bpf1CgoXSBXZ4Fw3WlqK73q-L3Bs_Gbo416nrI-p2dZQ9pGmx1w90uYEoHsS4pskmnXwmkS5IgeyZHymPekoOVg/s640/2011-07-18_19-03-57_A_IMG_1133.jpg" width="640" /></a></div><span lang="EN-US"><br />
</span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-43249906220196693942011-08-13T08:08:00.001+03:002012-02-20T16:51:24.029+02:00Suur linn, aga väikelinna mentaliteet<i>18. juuli</i><br />
<i>Mandalay</i><br />
<br />
Hommikul läheme esimese asjana bussipileteid ostma. Piletimüük käib 31. tänaval 81./82. tänava vahelisel lõigul. Jõuame kohale, käime tänava läbi <span lang="EN-US">– no ei ole midagi. Tuleme teiselt poolt tagasi ja küsime ühest poest, aga seal ei saada meist aru. Sammume edasi tänavamüüja juurde ja too viipab teisele poole tänavat. Me ei näe ikka midagi, kahtlustame, et ehk kordub Sittwe värk, läheme igaks juhuks teisele poole tänavat ja küsime sealt ühest poest. Need üritavad meile selgeks teha, et paremale edasi minnes leiame selle, mina tahan aga kindel olla, kuhu me minema peame, otsin kaardi üles ja hakkan endale näidata laskma, kui nad selgeks teevad, et piletimüügikoht on otse kõrval. On kah. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKryvX3iN6Mdx5RmER2zfb8VS3_J0TvCesNs3n_gCIwhUskCaI31bwEKBKjicwzO1bt3-g2PJx38QdxukdQVHOVmJwI30WF7byilsZLKhbEdHyantm_mYPBIFx4mgktys7x7n13srANg/s1600/2011-07-18_10-46-23_K_IMG_9180.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKryvX3iN6Mdx5RmER2zfb8VS3_J0TvCesNs3n_gCIwhUskCaI31bwEKBKjicwzO1bt3-g2PJx38QdxukdQVHOVmJwI30WF7byilsZLKhbEdHyantm_mYPBIFx4mgktys7x7n13srANg/s640/2011-07-18_10-46-23_K_IMG_9180.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">BUSSIFIRMA MÜÜGIPUNKT ON KESKEL. ISESEISEV LEIDMINE EDASIJÕUDNUTELE. :)</span></div><br />
<span lang="EN-US">Tagasi tuleme mööda 81. tänavat. Yangonist on juba veidi aega möödas, taastumiseks peaks olema õhku olnud, nii et võiks vaatama minna üht hindu templit, mis tee peale peaks jääma. Ganeshi templis õnneks jäneseid pole. Siseõueks pole ka ruumi jagunud. Väga jutukas mees viipab siia ja sinna Šivasid ja reinkarnatsioone. Ta küsib oma väikse ringkäigu eest suhteliselt otse raha. Rõõmustagu see 300 kyati teda. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDGxDjbG8VUC-4rPP77HGGBicU99SvuzizWItp0wWlCr_lVMFieSFArBLAx5KPK1s56TZQS-NqPiSk52P2JHFIxhq2EakhLkdPuZB7sEiGSl6VIUZ3ohwxyLULZspCzlLbKS-UbEwHWg/s1600/2011-07-18_10-47-31_K_IMG_9181.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDGxDjbG8VUC-4rPP77HGGBicU99SvuzizWItp0wWlCr_lVMFieSFArBLAx5KPK1s56TZQS-NqPiSk52P2JHFIxhq2EakhLkdPuZB7sEiGSl6VIUZ3ohwxyLULZspCzlLbKS-UbEwHWg/s640/2011-07-18_10-47-31_K_IMG_9181.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">KUIVAV TEE KUSKIL 81. TÄNAVA KANDIS</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Järgmiseks ajame korda postkaartide saatmise. Võtan kingituseks marke. Seeriat ei müüda siin erihinnaga, vaid korrutatakse lihtsalt markide väärtus markide arvuga. Samas on valida ka ainult ühe Aasia eri hooneid kujutava seeria ning tavapärase mittemidagiütleva kraami vahel. No mis teha. Selle järel ostame marke ka enda saadetavatele kaartidele, võtame pisikesest liimipurgist näpuga liimi ja mätserdame margid kaartidele kinni. Kukutame kaardid postkastidesse välisukse ääres, üks ühele ja teine teisele poole, ning jääme parimat lootma. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuna oleme juba nii kaugele tulnud, mõtleme, et võiks Mandalay mäe ka ära näha. Samas tahaks kohalikke samuti toetada, nii et hakkame otsima jalgrattataksode paari (üks sõitja kahe peale oleks liiga karm). Selles kandis on ainult üksikud taksod, ja kui ka leiame kahesed, siis jääb suhteliselt selgusetuks, kuhu nad meid vedama hakkavad: kas Mandalay mäele (hill) või Mandalay hotelli (hotel). No kurat, tahad toetada, aga ei saa. Lööme käega ja läheme hotelli poole tagasi, kust leiame <i>pick-up</i>'i (neid nimetatakse siin sinisteks taksodeks, sest esiosa on paljudel sinine), kes meid mäele viib. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">240-meetrine Mandalay mägi on omamoodi koht. Trepid treppideks, neid on palju. Huvitavam on see, kui mahajäetud see ala on: suured hallid betoonkolossid, tühjad basseinid, eriliselt mustad põrandad. Laisad nännimüüjad isegi ei ürita tähelepanu võita, vaid teevad pea inimtühjas paigas mõnusat lõunauinakut. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7HHJirGbYQFXx8A7oK9PE_PObPnIDWBby-dGfQ797y58oXEdmKPs5ESXKsYv59jwtQD4UBrV_16y2e19Fq9HEY6Y4lD_wGA4e30PyJDgV5tGrU-l_P5eo9IRZNn3tNH8EQ1O1b-SL4Q/s1600/2011-07-18_13-47-39_A_IMG_1125.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7HHJirGbYQFXx8A7oK9PE_PObPnIDWBby-dGfQ797y58oXEdmKPs5ESXKsYv59jwtQD4UBrV_16y2e19Fq9HEY6Y4lD_wGA4e30PyJDgV5tGrU-l_P5eo9IRZNn3tNH8EQ1O1b-SL4Q/s640/2011-07-18_13-47-39_A_IMG_1125.jpg" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">MÜÜJATEL ON <i>SIESTA</i>. </span></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">KUIGI ALT JUBA OMAJAGU MAAD TULDUD, LIPPAVAD NOVIITSID MÖÖDA JOOKSUJALU.</span></div><br />
<span lang="EN-US">Mandalay mägi on sajandeid olnud pelgupaik budistlikele erakutele (birma keeles <i>yatheit</i>). Scotti raamatust meenub katkend, kus ta </span><span lang="EN-US">kirjeldab </span><span lang="EN-US">Bagani piirkonnas Nyaung U kandis asuvatesse kaljudesse endale orva kaevanud raevukaid erakuid, kes pildusid kividega mäe nõlvadel kaljudel elavaid tuvisid jahtivaid inimesi. See siis meenutus 20. sajandi algusest. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Mandalay mäel, mainib Scott, oli 1800. aastatel kogu aeg erakuid. Mäe tagaossa juhtunud inimesed komistasid siin-seal ikka oma mõtteisse mattunud erakute otsa, kelle kõndimiskepi külge kinnitatud rõngaste kolin andis kaugele märku, et neist tuleks eemale hoida. Kuningas Mindon Min (1808</span><span lang="EN-US">–</span>1878) <span lang="EN-US">tavatses sinna igapäevaselt saata sadakond surmast päästetud lindu, keda erakud toitsid. Piirkonna üks tuntumaid erakuid oli U Khandi (1868</span><span lang="EN-US">–</span><span lang="EN-US">1949), kes tegeles mäel olevate templite korrashoiuga ja organiseeris usuliikumisi. Kohalike seas osati püha mehe kohta rääkida, et tal on imepärased võimed: ta suudab hõbedat kullaks muuta, on omandanud nähtamatuks muutumise kunsti jne. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiF1A3aZvVEovKJpMLaUz4O4k4vISJ-B94dlyJqPrBX0a9ya3ewX8ZKR1dh4rwnUVgYPHgSUukddtdz98XScHimlRPtza9yJWz-1Fz2ZqGbC2gsCYz95_4rCplWevrEpmfo-b8DtPeXmQ/s1600/2011-07-18_15-38-57_K_IMG_9198.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiF1A3aZvVEovKJpMLaUz4O4k4vISJ-B94dlyJqPrBX0a9ya3ewX8ZKR1dh4rwnUVgYPHgSUukddtdz98XScHimlRPtza9yJWz-1Fz2ZqGbC2gsCYz95_4rCplWevrEpmfo-b8DtPeXmQ/s640/2011-07-18_15-38-57_K_IMG_9198.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">LEGENDI JÄRGI OLEVAT BUDDHA KUNAGI SEDA KOHTA KÜLASTANUD JA ENNUSTANUD, </span></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">ET MÄE JALAMILE </span><span style="font-size: x-small;">EHITATAKSE KORD </span><span style="font-size: x-small;">SUUR LINN, KUS TEMA ÕPETUS ÕITSELE LÖÖB.</span></div><br />
<span lang="EN-US">Tipus kasseeritakse pildistamise eest 500 kyati, näitab silt otse treppide juures. Teen A. kaameraga mägedest paar pilti ja paneme siis kaamera ära. Kui otsime istumisnurka, minul mu jalaga kaamera käes, astub ligi naine, kes tahab kaamera eest raha. Ütlen, et pole pilte teinud ega kavatse ka teha, kuid ta tahab ikkagi raha saada. Lisan, et võin ka näidata, et pilte pole. Selle peale jätab ta meid rahule. Tore raha väljapressimise võimalus küll. Mõnikord "veab" tipus ka Mandalay passi küsijatega, kuid täna pole õnneks see päev. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUz-lD_PaXvdcRKMWuAxYqRtub06s4XXKDFloEVNabKEI_ISi8OJyLWWgd94PwXlO6r9AbCDwAewXpVsJhGI7QNd7s9WtUoGNInWf0ACgWWDviyrPDpZUiyVGdwnJuziIBBj1ufxvJiA/s1600/2011-07-18_14-26-36_A_IMG_1127.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUz-lD_PaXvdcRKMWuAxYqRtub06s4XXKDFloEVNabKEI_ISi8OJyLWWgd94PwXlO6r9AbCDwAewXpVsJhGI7QNd7s9WtUoGNInWf0ACgWWDviyrPDpZUiyVGdwnJuziIBBj1ufxvJiA/s640/2011-07-18_14-26-36_A_IMG_1127.jpg" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">VAADE PÕHJA. KAUGUSES SHANI PLATOO.</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Ümber tipu kesksete altarite on tore fotogalerii. Kindralid siin ja seal templites külaskäigul, mingit kingitust kätte saamas, vaoshoitud olemisega rahvahulka tervitamas. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kõrgelt vaadates koondub kitsas majade viirg ümber kuningapalee. Linn tundub selle kõrval nii nääpsuke, kuigi on tegelikult üllatavalt suur. Mandalay on Birma suuruselt teine linn ja seal elab ligi miljon inimest. Kuningapalee välismüüride pikkus on võimas. Angkor <i>wat</i>'i müüriga võrreldes on mastaabid selgelt Birma kasuks (1,5 km <i>vs.</i> 3,5 km). Tohutult kahju, et lossiosa Teise maailmasõja ajal hävis. Scotti värvikas kirjeldus jääbki vaid paberile. Ehk on selle võrra enam ruumi fantaasial. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Tänavad on Mandalays räpased ja inimesed kinnised. Nagu <i>moto</i>-juht eile tänavanurgal juttu puhudes ütles: linn on ju nagu suur, aga mentaliteet nagu küla oma. Siin on ka sellist phnom-penhilikku hõiklemist. Taksot tahad? Ei, aitäh! (järgmine kõrval) Taksot tahad? Ei, aitäh! jne. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg95EWDZUaTVYw996qg8DhsS-eNhOs3NcV_xPouQwX2sd7IH6r1G7gpUIydonGe3KWJHk4xN-66tvfDN2VYrYbMFpu0POzqgTUj_f3tXy5Bwb3fM86ok0Elwi41P-LfRqx09vpGqXTRNA/s1600/2011-07-18_12-34-58_K_IMG_9185.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg95EWDZUaTVYw996qg8DhsS-eNhOs3NcV_xPouQwX2sd7IH6r1G7gpUIydonGe3KWJHk4xN-66tvfDN2VYrYbMFpu0POzqgTUj_f3tXy5Bwb3fM86ok0Elwi41P-LfRqx09vpGqXTRNA/s640/2011-07-18_12-34-58_K_IMG_9185.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Õhtul tuleks vist taas <i>paya</i>'sse puhkama minna. See on kogu selle värgi kõrval tõeline oaas. Õnneks saab juba hommikul siit minema. </span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-49491912387382320052011-08-12T09:08:00.003+03:002011-09-30T16:31:34.450+03:00Külm koht. Külmad hinged?<i>19. juuli</i><br />
<i>Mandalay<span lang="EN-US">–Hsipaw</span></i><br />
<br />
<span lang="EN-US">Taas 19. juuli. Taas sünnipäev. Taas kodust eemal. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Teekond Hsipaw'sse (loe shanipäraselt si-poo, birma versioon: thib/poo) on mõnusalt meeleolukas. Esiteks buss. Sõiduk on vana ja kiibakas. Esialgne rõõm, et oleme saanud kohad ees, mis peaks tähendama enam jalaruumi ja ruumi kottidele, kustub kiiresti. Toolid on asetatud metallraamile ja maast just-just nii palju kõrgemale tõstetud, et kohalikud saavad õhus varbaid liigutada ja turistid varbad vaevu maha toetada. Päris lõbus jah? Pole nii muigama ajav midagi, kui selgub, et toolid on kaetud paksu tumeda nahaga, nii et täidis ajab selle punni (=libiseb), hirmus pisikesed ka kohalike jaoks ja sõit koosneb pidevast pidurdamisest. Hsipaw'sse peaks selles värgis jõudma seitsme-kaheksa tunniga. Meie teeme veidi alla kuue tunniga. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3kLOh8WPfc9pnGOPgGOmw7CpPdVkvZ1iEtcmwpZoYAV8j6UN8_6mTUCS8dWjcVjvfLmdOPHYlDNLFB5KD4E2x1XtolD5wSajVhflgn1Kt7h93ZhqyjEk8wSID6BapvDDhKYokB7PuCw/s1600/2011-07-19_08-33-29_K_IMG_9213.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3kLOh8WPfc9pnGOPgGOmw7CpPdVkvZ1iEtcmwpZoYAV8j6UN8_6mTUCS8dWjcVjvfLmdOPHYlDNLFB5KD4E2x1XtolD5wSajVhflgn1Kt7h93ZhqyjEk8wSID6BapvDDhKYokB7PuCw/s640/2011-07-19_08-33-29_K_IMG_9213.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Mandalayst välja sõitnuna kogub kräula kõvasti kiirust ja tormab mäkke. </span><span lang="EN-US">Maastik on võimas. Mäed on lopsakad ja rohelised. Vahepeal paljastuvad mitmesugused kaevandused. Tee ääres on hulgaliselt pisikesi putkasid ja maju. Teed on rängalt käänulised ja juht on tõeline proff. Nurgad võtab ta just täpselt servapidi, suudab ohtlikele olukordadele kiiresti reageerida, ühesõnaga värk toimib. Samas on teda õnnistatud mitme talendiga. Kui ta laseb peale pähkli- ja durianimüüja, saab ta endale koti durianit muidugi priilt. Samas ajal, kui ta durianit sööb, endale järjekordset rohelist beetlipakki suhu topib või jutustab, suudab ta käänulisel teel ka märkimisväärseid manöövreid teha. Mnjaa...</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Teel on rohkelt rahasaajaid, kui selgelt ja lihtsalt öelda. Bussisaatja sätib raha valmis vähemalt viiele-kuuele. Lisaks tulevad teel olevad punktid, mis paistavad välja kui kiirteemaksukogumisputkad </span><span lang="EN-US">– kui seal oleks kiirtee. Aga pole. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Vahepeal jäävad ette külad, kus tee ääres astmelistel puulettidel müüakse hulgaliselt hiiglaslikke durianeid. Huvitav, kas on hooaeg või on see kohalik spetsialiteet?</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Hsipaw'sse jõuame äkki. Kõik lähevad uksest välja ning meie ja veel kaks turisti (hollandi tibid, kes kohtusid juhuslikult Yangonis) jääme nõutu näoga istuma, sest ees peaks olema justkui poolteist tundi sõitu. "Sipoo?" teeb üks neist juhi suunas küsiv-nõutu näo. "Sipoo! Sipoo!" muheleb juht. Okei, kohal. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBy-rbJDGuXsC_6C022zCMGiqQkD1jcFbnbHy65ChAWXdhpdsWUvlXErtUOL4RFE9Hym0m2yR1wU42S6ChCURSpJQhukfaXpKDjAo4wMdS813_mw-q9bZTKGac8QVt6XVi02nVx5Ch4g/s1600/2011-07-21_14-53-59_A_IMG_1143.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBy-rbJDGuXsC_6C022zCMGiqQkD1jcFbnbHy65ChAWXdhpdsWUvlXErtUOL4RFE9Hym0m2yR1wU42S6ChCURSpJQhukfaXpKDjAo4wMdS813_mw-q9bZTKGac8QVt6XVi02nVx5Ch4g/s640/2011-07-21_14-53-59_A_IMG_1143.jpg" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">TURU TÄNAV, VAADE JÕE POOLT</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Jätan A. turu juurde teemajja asjadel silma peal hoidma ja teed luristama ning lähen kolme öömaja vaatama. Linn on väike ja need peaksid kerge vaevaga kätte leitavad olema. Thazini tänavat pidi üles ja paremat kätt peakski asuma esimene neist. Aga no seda ei ole seal. Ootan paar minutit linna lõunaosa läbiva Lashio maantee ääres varjus väikse sabina lõppu ja asun siis otsima. Noored kutid näitavad, et kolm-neli tänavavahet teisele poole. Marsin näidatud suunas, aga ei näe ikka midagi. Jään nõutult vaatama, kui kõrval pargis puu all mingi vanem mees tere hüüab ja käega viipab. Lähen tere ütlema ja nõu küsima </span><span lang="EN-US">– nagu varemgi olen teinud </span><span lang="EN-US">–, aga vanamees tõmbab mu vastuseks ulatatud terekäe äkiliselt enda poole ja haarab sellest kinni ka teise käega, lisades juurde, et ma võin tema juurde maha istuda. Mida kuradit?! Olen õnneks kõndimisest piisaval higikihiga kaetud, tõmban käe haardest välja ja taganen kiiresti. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Leian suhteliselt nördinuna esimese öömaja, Nam Khae Mao Guest House'i üles. Hoone on roosa ning sellest, et seal majutust pakutakse, ükski ingliskeelne silt küll teada ei anna. Omanik tahab muidu täitsa korraliku toa eest saada röögatud 20 000 kyati või 30 dollarit. Erm...</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Nüüd teine öömaja. Kaart näitab, et tuleb sama tänavat mööda kahest kirikust mööda minna ja Mr. Kid Guest House ongi käes. Einoh, oleks see vaid nii lihtne! Taas ei ole otsitut. Annan alla, kui ühes söögikohas kolm aitajat korraga kolmes eri suunas näitab. Tee või pilti. Seejuures kui alguses neid tervitasin, et nõu küsida, ütles esimene aitaja vastuseks: mida? Ta sai alles hiljem aru, et see tervitus oli. Kohalikud on siin tõesti lahked, jajaa.</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Lippan A. juurde tagasi, teen asjade käigust ülevaate, lonksan tassi teed ja lähen Mr. Charlesi Guest House'i otsima. Vähemasti ÜKS koht on ka õigesti märgitud. Kahjuks on tal vaba vaid laetuulikuga tuba, milles on üleval värske laki lõhn (see tõmbab tagasi, kui aknaid kogu aeg lahti hoida ja <i>fan</i> välja vajutada, avastame hiljem). Pole hullu, kui parem tekib, teeme hüpeka. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">* </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Autojuhid on siin eriti armutud. Liiklus on umbes sama tihe kui Nyaung U-s, aga mina küll rattaga siin ringi liikuda ei julge. Mööda sõitvad autod törtsutavad signaali ja võtavad mööda täiesti kõrvalt, kui ei ole piisavalt kiire tee äärde mutta hüppama. Teel liigub massiliselt rekkaid ja busse. Sellise paksu liikluse põhjuseks on majandus. Hsipaw'd läbib Mandalay</span><span lang="EN-US">–Lashio maantee, mis on peamine kaubandusühendus Hiinaga...</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisNPNa5TTBalBlMPzEE8iO-8edVHQ0ioXs5uKJQtOQeVR0qPyJlr-ElVfd-jRHm0daWda1xK_Cais8bgdy66BEtL1K34Xa1yxwcPM2UgjydooRnAFLWG_p3TnLGPjNQyK41JBeFCRiFA/s1600/2011-07-21_14-52-13_K_IMG_9323.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisNPNa5TTBalBlMPzEE8iO-8edVHQ0ioXs5uKJQtOQeVR0qPyJlr-ElVfd-jRHm0daWda1xK_Cais8bgdy66BEtL1K34Xa1yxwcPM2UgjydooRnAFLWG_p3TnLGPjNQyK41JBeFCRiFA/s640/2011-07-21_14-52-13_K_IMG_9323.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">KUIVAB</span></div><br />
<span lang="EN-US">Naeratustega ollakse kitsi. Eriti tõupuhas näide on linna keskel asuva peaaegu et supermarketi kassapidaja, kes sügavalt põlgliku ilmega meie 1000-kyatisest 250 kyati tagastatavat raha välja otsib. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Mulle hakkab tunduma, et siin on rohkem allhoovusi, kui ma arvata oskan. Tänavanurgal igavleb päev läbi mundris mees; kui me õhtust sööme, sõidab söögikoha eest neid läbi terve kastitäis. Keegi kohalikest ei taha väga juttu ajama jääda. Kas turiste siia üldse tahetakse? Ma ei tea. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuna on sünnipäev, siis peaks täitma lubaduse võtta üks kõne. Ei tundu väga keeruline, lihtsalt küsid, kui palju maksab, ja peaks toimima. Teoreetiliselt. Praktiliselt on asi aga veidi keerulisem. Esiteks saab helistada. Tore. Helistada saab ka Eestisse. Parem veel, kui Mrauk U-d meenutada. Ära tuleb öelda ainult see, mitu minutit kõneaega ma osta tahan. Kui aga praktiliseks helistamiseks läheb </span><span lang="EN-US">– siin käib see nõnda, et Hsipaw'st võetakse ühendust keskjaamaga, kes siis võtab ühendust Eestiga ja ühendab kaks otsa omavahel ära </span><span lang="EN-US">–, selgub, et Eesti on nii eriline maa, et kutsuv toon saadakse küll kätte, kuid kõne katkeb. Nii et mu ärev neelatamine kogu selle viieminutise tralli ajal läheb täitsa tühja. Hotellis lohutatakse mind, et ehk on mõtet proovida uuesti veidi hiljem, kui pahalased pilved veidi vähenenud on, aga sellestki pole suurt abi. Liiga eksootiline riik, varem pole neil sellist asja juhtunud. Tore teada. :S</span><span lang="EN-US"> </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õhtul käime läbi linna lõunaservas asuvast Mahamyatmuni <i>paya</i>'st. Veidi üksildast olemist ilmestavad seina äärde pandud kaks trooni. Täna ei ole ainuüksi lihtne 19. september. Täna mälestatakse Aung Sani mõrva 1947. aastal. See meeldetuletus saabub siis, kui <i>paya</i>'st välja oleme astunud, vihmasadu muutunud ülitugevaks ning kõrvalasuva <i>paya</i> külalistehoone restaureerijad on meid sisse tassikesele teele kutsunud ja</span><span lang="EN-US"> viibanud</span><span lang="EN-US"> kaugemal saali nurgas </span><span lang="EN-US">asuva </span><span lang="EN-US">teleka poole, kus näidatakse <i>bogyoke</i> (tõlkes kindral) kõnesid koos videolõikude ja piltidega. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNCXIfnRGuX3pOiEvQSoY1RhtLPQdrb4OuF9tHoKRSyhN_aD48n5U4X5VV-7-tDliq_NdjDpgyMpVES1-fRSbi5rtYoEHxFV2gYCeRF5Kcuq5q8VfA5OMszPKS8SgSfcn6Ceq22GFqpg/s1600/2011-07-19_16-57-48_A_IMG_1139.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNCXIfnRGuX3pOiEvQSoY1RhtLPQdrb4OuF9tHoKRSyhN_aD48n5U4X5VV-7-tDliq_NdjDpgyMpVES1-fRSbi5rtYoEHxFV2gYCeRF5Kcuq5q8VfA5OMszPKS8SgSfcn6Ceq22GFqpg/s640/2011-07-19_16-57-48_A_IMG_1139.jpg" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">TERMOS, KAKS TASSI ALTARIPOODIUMIL JA MUSSOONVIHM</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Aung San (1915</span><span lang="EN-US">–1947) </span><span lang="EN-US">on Birma riigi ajaloos vastuoluline isiksus. Tema mõrvarite taust on hägune. Kuigi siiani pole leitud veenvaid argumente, et selle taga oleks olnud poliitiline rivaal Ne Win (kellele Aung Sani poliitiline mantlipärija U Nu mõnda aega võimul olnuna riigi "stabiliseerimiseks" üle andis), pole selge ka vastupidine. Praegu on 19. juuli rahvuslik leinapäev, mil Yangonis avatakse üheks päevaks Märtrite mausoleum ja korraldatakse riiklikke leinaparaade. Samas on tema tütar <i>daw</i> Aun San Suu Kyi demokraatlike vaadete pärast ligi 15 aastat koduarestis veetnud (kuni mullu valimiste ajani novembris, mil ta taas vabadusse lubati). Jääb mulje, et Birma rahvas hoiab mälestust elus lootusrikkalt tema tütre poole vaadates ja riigil on (veidi hambaid kiristades) motivatsioon ülistada märtrit, kes "Birma iseseisvuse eest oma elu pidi kaotama". </span><br />
<br />
<div style="text-align: center;"><a href="http://www.box.net/shared/r8knlutd7xe1oft1h92m"><span lang="EN-US">[HELIFAIL </span><span lang="EN-US">Mahamyatmuni <i>paya</i> kõrvalhoonest kuulduvast vihmasajust (kliki ja kuula)</span></a><a href="http://www.box.net/shared/r8knlutd7xe1oft1h92m"><span lang="EN-US">] </span></a></div>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-79553356673689339032011-08-12T08:08:00.002+03:002011-10-04T10:25:16.415+03:00Paneme oma piirid proovile<i>20. juuli</i><br />
<i>Hsipaw </i><span lang="EN-US"><i>– Namtoki kosk </i></span><span lang="EN-US"><i>– </i></span><span lang="EN-US"><i>Hsipaw </i></span><br />
<br />
Hommikusöök on väga meeldiv. Varasemast ei tule nagu meelde, et omanik ise toite serveeriks. Saame teada ka seda, et kui rannikul on mussoonvihmadega lihtne <span lang="EN-US">– hommikul ei saja, õhtul sajab </span><span lang="EN-US">–, siis siin on vihma enda otsustada, kui tihti ta märjutada viitsib. Olenevalt tujust kas osa päevast, hoogudena või terve päeva. Samas saame lootust, et täna on Namtoki kose vaatamiseks hea päev. Keeletunnid ka: shani keeles on tere "mai sum kha" ja aitäh lihtne "sum kha". </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Testime siis seda "head päeva". Esmalt saan ühisrõdul küüsi lõigata ja A. pleierit kuulata, sest algab esimene vihmasadu. Järgmine tuleb siis, kui oleme külalistemajast 150 meetri kaugusele tee peale jõudnud. Siis tõmbub juba selgemaks ning ongi aeg retke alustada. Paari miili kaugusel oleva kose juurde viib otsetee hotelli juurest üle riisipõllu ning ringiga tee mööda suure maantee serva. Valime esimese. Kõigepealt tuleb kõrvaltänaval majade vahel teha pööre nuudlitehase juures, on kaardil kirjas. Lihtne või mis? Tegelikult pole pöördekoha leidmises midagi keerulist, sest tehase uksed on valla ja sees paistavad kuivavad nuudlid. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgp9ZjtHnQmyQjbrfo4RsarNKvVQxpCswUb4tGfGatsDcs0xZ_cMdxUu7CqjWbwGKXTD4EiVg3aiLRd8u3EIxkonx1KsUXQIvR6pmB-YY6fIUIJKI_6lOYwEM-fx_Th01SFQoU9gZcR2A/s1600/2011-07-20_09-46-42_K_IMG_9217.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgp9ZjtHnQmyQjbrfo4RsarNKvVQxpCswUb4tGfGatsDcs0xZ_cMdxUu7CqjWbwGKXTD4EiVg3aiLRd8u3EIxkonx1KsUXQIvR6pmB-YY6fIUIJKI_6lOYwEM-fx_Th01SFQoU9gZcR2A/s640/2011-07-20_09-46-42_K_IMG_9217.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">LINNASERVAS, NN VEEVÄRGI KOHAL</span></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">KAUGUSES PAISTAB KA KOSK (VASAKPOOLNE HALL VERTIKAALNE KRIIPS)</span></div><br />
<span lang="EN-US">Edasi liigub tee diagonaalis mööda riisipõlluääri alla. Ja läheb mudaseks. Minu rohelised abilised lasevad vee endast läbi, suurema osa muda ka (selle väiksema saab ära loputada jalga riisipõlluvette kastes), aga A.-l asi nii lihtne pole. Minul pole väga lihtne leppida jälle sellega, kuidas ta pigem hoiab oma jalavarje, kui seikleb kuskil Hiina piiri äärses linnakeses riisipõldude vahel. Okei, see ei tundu ehk teistele nii põnev ettevõtmine kui mulle. :)</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Plaanide muutus seega. A. saab endale oma päeva ja mina oma. Midagi pole ka karta, kõik on okei, kui ma üksi lähen, rahustatakse mind külalistemajas. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Seekord lähenen teiselt poolt, Lashio teed mööda. Kiikan seisva Buddha ära ja vahetan paar lauset kõrval <i>paya</i>'s uudishimuliku mungaga, kes tundub minust sama palju aru saavat nagu mina temast </span><span lang="EN-US">– suurt midagi </span><span lang="EN-US">–, ning magan maha ärapööramise silla juurest. Kui veel 130 miili edasi läheks, jõuaks Mandalaysse. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Keeran otsa enam mitte nii entusiastlikult ümber, vantsin tagasi ja leian õige teeotsa, mis suurelt teelt väiksemale juhib. Noor munk kõnnib paljajalu ees, mina järel. Rada läheb läbi mitme kalmistu. Paremale keerab tee, mis viib moslemite kalmistule, otse edasi on budistlik ja kaugemal hiina kalmistu. Budistlik on lakooniline: hauakivid tihedalt reas, kohati vilksatab mõni harv pilt. Kaugemal on ka rohtu kasvanud sarkofaage. Kitse- ja lambakarjus on oma hoolealused sinna toituma toonud, nii et tokerja karvaga elukad klõbistavad kivide vahel ja kividest üle. Hiina kalmistu on rohkete kabelilaadsete ehitistega, mis tagant paistavad välja kui konteinerid. Rohkelt tilu-lilu. Vaade on muidugi võimas, sest need küündivad paari meetri kõrgusele. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Järgmine koht, jalutuskäik läbi selge ja elava prügimäe, on kaardil kirja pandud "<i>slope up</i>'i" nime all. Okei, mmm ... <i>slope up</i>. Üks vängelt haisev <i>slope</i>. Libe ja lige. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Edasi hakkan minema tunde järgi ning nagu hiljem selgub, siis tunne ei petnud. Mudarohket teed ääristavad lõputud riisipõllud ja mingi kõrge, harali tuustiga taime põllud. Piltidel tunduvad sellised terrassid nii rahumeelsed ja mõnusad. Tegelikkuses lisandub pidev solin, väänduvad taimed ning mudane, kui õnneks kohati rohtu kasvanud serv. Ilus küll, aga midagi muud. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfZEB4ryR6j-vVIT4jFKKXH07Igzwb54x-rYupAt8rhy7Ww_wl4dXf8zJZX3BRKFAvlPUCZ7Az0LJzdDApBl-zn8f2hXKClzL2xRXfVR2knJRLMVqXFnN8zl6qurqZI6SuNXag2OuZXQ/s1600/2011-07-20_11-41-57_K_IMG_9229.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfZEB4ryR6j-vVIT4jFKKXH07Igzwb54x-rYupAt8rhy7Ww_wl4dXf8zJZX3BRKFAvlPUCZ7Az0LJzdDApBl-zn8f2hXKClzL2xRXfVR2knJRLMVqXFnN8zl6qurqZI6SuNXag2OuZXQ/s640/2011-07-20_11-41-57_K_IMG_9229.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">(TULEVANE RIISI)TERRASS. MADALAMALT VÕETUNA KUI TAVALISELT. </span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Kaart näitab mingil hetkel, et paremal pool on banaaniistandus. No orienteerumine oleks palju lihtsam, kui ma teaks, milline banaanitaim välja näeb. Kaunid lapsepõlvemälestused botaanikaaiast piirduvad vaid teadmisega, et banaane ei kasvata mitte puu, vaid põõsas. Kuna üks erinev taim (roheline, meetrine, pikkade lehtedega </span><span lang="EN-US">– ja banaanilehti tean ma küll) hakkab paremal tõesti domineerima, võib arvata, et valitud tee on õige. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Rajale jääb ette ka koht, kus riisiterrassilt suliseb vesi üle tee kõrval asuvasse ojasse. Astun meetrisest jõekesest läbi ja teen kohast pilti. Selle koha juurde jõuan ma hiljem tagasi. Khm...</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4ak68M77_VNCXd9sReUXQpjKDJiroCm3Gl0EcgpTLuHW0VGxr10MmaC9r5dKVA2TkVsmOXRsDv56fezDpq_okVUeV6AWl-Vs08nTN4VuHCzEeURj6YYBaeNpqdKdADfyXlm2B0iYTXA/s1600/2011-07-20_11-40-04_K_IMG_9226.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4ak68M77_VNCXd9sReUXQpjKDJiroCm3Gl0EcgpTLuHW0VGxr10MmaC9r5dKVA2TkVsmOXRsDv56fezDpq_okVUeV6AWl-Vs08nTN4VuHCzEeURj6YYBaeNpqdKdADfyXlm2B0iYTXA/s640/2011-07-20_11-40-04_K_IMG_9226.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"> <span style="font-size: x-small;">ÜKS ... EEE ... NIRE :)</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Edasine teekond möödub väga idülliliselt. Põld ühel pool, põld teisel pool, siin-seal võsas vilksatab teed saatev oja, taamal mäed, astud üle ühest sillakesest, teisest, ritsikad laulavad, riisipõllud vulisevad, kõik on roheline, mitte ühtegi inimest, teed pausi, vaatad ringi... Ilusatesse vaadetesse ei saa päris süveneda, sest kuna vesipühvlid on niigi hädise raja veelgi mudasemaks tampinud ja see muda siin on päris libe, siis peab pidevalt kindlustama, et see selili või põlvili ei rebiks. Jääl uisutamine on selline algajate värk, sest jää on sile, see muda aga ... noh, eks sa saad teada, missugune ja kui libe kallak parasjagu on, kui sisse astud. Õpin mudas laveerima, puhtama veega kohti jalgade puhastamiseks kasutama ja leidma kergemaid astumiskohti kuskil kõrval, kõrgemal, hüpekaga üle valli jne. Korra panen ka külje maha. Kui oleks vaja mudas orienteerumise koolitust, siis siinsel teel saab päris tugeva põhja alla. Läheb vaja ka teistes Aasia riikides mussoonihooajal. :)</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Teele jääb mitu lihtsat, aga võluvat majapidamist. Mitmele neist on taimedega kerge "hekk" ette kasvatatud või bambusest tara kokku klopsitud. Üks elamine on jõekeste vahele saarekesele ehitatud, nii et sinna saab ainult lauda mööda tulla. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGgSw0D6dJ9YWAwxq82S17JWT1A7Qv_PocpPPcKZPzp4_X7zIRhGMc1nPBW57SVJQZnjyjU5vzUOf7pPiH0ScdWtdrBuGPS3fE0M74s-hNzVuy-EioE7tP2rp0TzHGagpeSMw-pPOszw/s1600/2011-07-20_14-08-05_K_IMG_9287.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGgSw0D6dJ9YWAwxq82S17JWT1A7Qv_PocpPPcKZPzp4_X7zIRhGMc1nPBW57SVJQZnjyjU5vzUOf7pPiH0ScdWtdrBuGPS3fE0M74s-hNzVuy-EioE7tP2rp0TzHGagpeSMw-pPOszw/s640/2011-07-20_14-08-05_K_IMG_9287.JPG" width="640" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Teele jääb ette ka mitu vesipühvlit, kellel tundub olevat suhteliselt ükskõik, kas nad on otsapidi või täielikult vees või maa peal. Nad on tohutult uudishimulikud. Kui vaatevälja ilmun, tõstavad nad oma raske tumeda pea ja jälgivad, mida ma teen. Samas lähemale ka ei tule. Teen ühest ühest külitavast tüübist pilti. Teine on end otsapidi rajale pikali visanud. </span><br />
<br />
<div style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYQHs-STv8kGX3q1iN4w2jChhY7kF-ikqiTlwMy1WC5Jl7ZrLnFgalnt31jNOWn9yKKnuDaIMtliT2Txe_10f37_4t7WorwkpEie472nn-9MFcLIzQR5QPkpPAoE0GjzMRP7eUcsIFhQ/s1600/2011-07-20_12-03-14_K_IMG_9237.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYQHs-STv8kGX3q1iN4w2jChhY7kF-ikqiTlwMy1WC5Jl7ZrLnFgalnt31jNOWn9yKKnuDaIMtliT2Txe_10f37_4t7WorwkpEie472nn-9MFcLIzQR5QPkpPAoE0GjzMRP7eUcsIFhQ/s640/2011-07-20_12-03-14_K_IMG_9237.JPG" width="640" /></a><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">VASAKPOOLNE MUIDUGI OTSE KESET MINU EES OOTAVAT TEED</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Ühes kohas pean end kõvasti kokku võtma. Sild üle kiire vooluga, kuid vaid pooleteise meetri laiuse jõe on üks nii 15 sentimeetri laiune palk, mis on vee läheduse tõttu libe. Ropendan omaette, kui seda esmalt näen. Siis otsin teist võimalust, kuid seda pole </span><span lang="EN-US">– see kiire jõgi läheb kõikjalt ümbert ning ainuke rohtumata tee on just see, mis selle palgi ees lõpeb ja teisel pool jätkub. Ropendan veel. Katsun varbaga palki. Ülilibe nagu pole, aga see on kuivem koht ka. Kuid see on nii neetult peenike! Je teine kallas nii neetult lähedal! Ropendan veel. Olud. Loputan jalad vees mudast puhtaks, et need tallal ei libiseks, ja astun purdele. Üks ebakindel samm. Teine. Kolmasneljasviies. Üle. Jalad värisevad. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilKw-bocfBFgYYSGqq5t51dyUc8sGdjBkxr6H_tKlrKV14LDwIi479Qb5qebIXBDUTyiUaNcWSpOK0ClKZbEmyJglFOTpKo9O4ec9_rOzlqH8JwBylsjV4lggghYuWAkhjBxlzuPzzPw/s1600/2011-07-20_12-36-25_K_IMG_9240.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilKw-bocfBFgYYSGqq5t51dyUc8sGdjBkxr6H_tKlrKV14LDwIi479Qb5qebIXBDUTyiUaNcWSpOK0ClKZbEmyJglFOTpKo9O4ec9_rOzlqH8JwBylsjV4lggghYuWAkhjBxlzuPzzPw/s640/2011-07-20_12-36-25_K_IMG_9240.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">VÕIDUKALT ÜLE SAADUD</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Siis hakkabki paistma kosk. Esmalt pole müha kuulda, aga mida lähemale jõuda, seda enam on tunda õhus olevat niiskust ja lõpuks ka mühinat. Taimestik muutub. Väänkasvud jäävad jalgade ümber kinni, rohi tõuseb vööni ja varjab raja. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Keeran väiksemas salus ümber käänaku ja leian end kaheterrassilise basseini eest, millele pakuvad katust liaanide ja väänkasvudega läbi tikitud puuvõrad. Basseini servast jookseb kosk allapoole jätkuvasse jõkke. Tumeroheline varjulõhnaline valgus. Maagiline paik. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJJBoEIKYu17X3KCqDOL5s-8ygcs4troPiay1VqTN-DdRo7Qjl1FbxPFS04hAgnhODsesBcQXhf7TyVouTxFpZPT-UjXsdC2XsnR9856ebAkV79_62IlM1NURoGlqX_yCDt-owaW8Dtw/s1600/2011-07-20_12-45-00_K_IMG_9243.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJJBoEIKYu17X3KCqDOL5s-8ygcs4troPiay1VqTN-DdRo7Qjl1FbxPFS04hAgnhODsesBcQXhf7TyVouTxFpZPT-UjXsdC2XsnR9856ebAkV79_62IlM1NURoGlqX_yCDt-owaW8Dtw/s640/2011-07-20_12-45-00_K_IMG_9243.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Hakkan end vaikselt ülespoole vinnama. Tee on rottu mattunud, nii et teen kõva müdinat, et kõik, mis võiks mulle midagi halba teha, jõuaks mu eest põgeneda. Mitu mürgise mao liiki Birmas pidigi olema? Kolm? Tundub, et värk töötab, sest rohi õõtsub tormakalt lahkuvatest tirtsudest ja sisalikest (ning ehk ka enamast), aga see tampimine võtab ikka jubedalt võhmale. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Ja kosk. Muidugi pole see midagi Norra omadega võrreldavat, kuid vaatepilt on siiski päris võimas. Suure kose kõrval on ka väiksem ning õhk on veepiiskadest paks. Vaade tuldud teele on vapustav, teekonna viimast osa märgib puudekett, sest olen kõndinud jõega paralleelselt. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEja9V1EQYtOR6TYrrI3DpfWckpzgaZheUa0ZrDvdcRwblYNJHPIkPG-CJPpwaE7Xt3gW8vMG0JV7iGoLSRK2zvxxByoRxvgL5bBhAKcGHe58kAtXiKnD_8CmigEE_XLc4kDPcZAVtkF3w/s1600/2011-07-20_12-50-15_K_IMG_9245.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEja9V1EQYtOR6TYrrI3DpfWckpzgaZheUa0ZrDvdcRwblYNJHPIkPG-CJPpwaE7Xt3gW8vMG0JV7iGoLSRK2zvxxByoRxvgL5bBhAKcGHe58kAtXiKnD_8CmigEE_XLc4kDPcZAVtkF3w/s640/2011-07-20_12-50-15_K_IMG_9245.JPG" width="480" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYb4nhPn_Wb31BWzZKK3dk3TN-hRbuVZZf6FcgUQmRGpd5bMzjyRCyVSptaKlLZBoxA_IpLVd64Bcr905qT4ke5Wk4wiCymoJ08gQTMoO4JI0rysaYwDnIgjFx6utq1Jivcp4rmBhA9w/s1600/2011-07-20_13-16-27_K_IMG_9267.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYb4nhPn_Wb31BWzZKK3dk3TN-hRbuVZZf6FcgUQmRGpd5bMzjyRCyVSptaKlLZBoxA_IpLVd64Bcr905qT4ke5Wk4wiCymoJ08gQTMoO4JI0rysaYwDnIgjFx6utq1Jivcp4rmBhA9w/s640/2011-07-20_13-16-27_K_IMG_9267.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<br />
<br />
<span lang="EN-US">Võtan jalge alla vasakpoolse raja lootuses, et see viib teise kose juurde. Mul tuleb pettuda. Või siiski mitte päris. See viib mäe juurde, mille all on kolm altarit <i>nat</i>'idele. Kui selle juurde jõuan, on kuulda tümakaid </span><span lang="EN-US">– midagi kukkus alla kas mäelt või kõrval asuvatelt palmidelt. Hm, kas see on mingi märk? Vaatan veidi otsiva pilguga ringi, kuid mingeid õisi altaritele panekuks ei leia, ja kui altaritele endile lähemale astun, saab selgeks, et annetamine on üldse keeruliseks tehtud, sest nendel on aed ümber. Potsud ka väga julgustavad pole, eriti kui vaadata otse pea kohal kõrguvaid mügarikke, ning ma tõmbun eemale pilti tegema. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0RxMzxhw8GYdgGOgfSMZhWvV64dBH7QPMCnNZxf74t1foFtjP6hpXJMN15QpuHgMhNcNx-H1ZdOs1VUXntKQuSVPOA4ZOMddjiKiu_d44ML-u-pGI0TkmqIkv61efRbqVfumkobgBNw/s1600/2011-07-20_13-01-05_K_IMG_9249.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0RxMzxhw8GYdgGOgfSMZhWvV64dBH7QPMCnNZxf74t1foFtjP6hpXJMN15QpuHgMhNcNx-H1ZdOs1VUXntKQuSVPOA4ZOMddjiKiu_d44ML-u-pGI0TkmqIkv61efRbqVfumkobgBNw/s640/2011-07-20_13-01-05_K_IMG_9249.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Siis tagasi kose juurde ja siis basseini juurde. Loputan bassus jalad ära ja testin siis, kui sügav vesi on. Umbes põlvini. Ujumine jääb seega siiski ära ja vihma hakkab ka sadama. Jään puude alla saju lõppu ootama. Kui asi veidi vaibub, alustan märksa mudasemat koduteed. Lähen ühest majast mööda, naeratan uudistavale pererahvale ja kiirustan edasi. Vihm aga tegi eelmise hooga vaid soojenduse ja võtab alles nüüd tõelised tuurid üles. Seisan esmalt varjuga põlluservas, aga kui hoog ägeneb, vudin teisele poole "hekki" järgmise maja varju. Surun end õlgedest seina vastu kahe bambusest põiktala vahele ja hakkan endale vihmavarjule lisaks kilemantlit selga sikutama. Teisel pool seina olijad mu olemasolu ei märka või ei tee nad minust lihtsalt välja. Kui vihm veidi mahedamaks jääb, lähen edasi. Tee on muutunud veel mudasemaks ja veevool märksa kõrgemaks. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXHEHEl46uLKRER5JWFDJM56qA427DOj-7ZilIrlKzOgdghmJ-8OXq7uXOh1QNhNzYKNcZkKCPzA3AUIlv0mAp8MXx7oGujh-WTrUtGZ3NzG_N7J9D-jnS1Vpbl-gMA7PhhNbvg5GgMg/s1600/2011-07-20_14-06-23_K_IMG_9286.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXHEHEl46uLKRER5JWFDJM56qA427DOj-7ZilIrlKzOgdghmJ-8OXq7uXOh1QNhNzYKNcZkKCPzA3AUIlv0mAp8MXx7oGujh-WTrUtGZ3NzG_N7J9D-jnS1Vpbl-gMA7PhhNbvg5GgMg/s640/2011-07-20_14-06-23_K_IMG_9286.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Eriti selgelt jõuab see mu teadvusse siis, kui olen tagasi kohas, kus enne oli meetrine oja. See ei ole enam meetrine. Kolm on juurde tulnud. Ja juurde on tulnud ka vee liikumise kiirust. Ma ei tee asjast esmalt suurt numbrit, sest see koht ei olnud väga sügava kallakuga. Okei, proovime. Esimene samm on poole sääreni. Teine sääreni. Kolmandat katsun varbaga ja see on poole reieni, ilma et ma jalga kindlalt maha oleks pannud. Põhi on libe. Talla alla jääb kivi. Taimed. Palju muda. Taganen välja. Ronin mööda riisipõllu serva kõrgemale, et vaadata, ega läheduses ei ole väiksema vahega koolmekohta. Mõnes kohas on vee kõrvale tõstetud risu, nagu vaarikavarred, ja see kannatab astumist küll, aga vaid seni, kuni all pole päris lahtist vett. Jääb ka see võimalus ära. Teisel pool voolavat jõge vaatab mind uudishimulikult vesipühvel ja matsutab midagi süüa. Ka vasakul pool teed pole variantigi, sest ka seal on jõgi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Paarisaja meetri kaugusele jääb lähim maja. Otsustan minna uurima, kas Hsipaw'ni tõesti muud teed ei vii ning kas jõe ületamiseks </span><span lang="EN-US">ei ole </span><span lang="EN-US">kuskil paremat kohta. Mees ehitab hütile just uut seina ja palub viipega hetke oodata. Välja ilmub vanem mees, kes saab mu murest suhteliselt kiiresti aru. Näitan, et vesi on vööni </span><span lang="EN-US">– kas teist teed pole? </span><span lang="EN-US">Ainult üks tee ja sealt SAAB läbi, vehkleb ta mulle vastuseks. Jään nõutu näoga vaatama, kui nähtavale ilmub just sealt poolt läbi tulnud vanem naine. Naeratan ja näitan uuesti sügavat vett. Naine naeratab vastu ja näitab enda põlve kõrgusele (märksa madalamale seega kui minu põlv). Okei, proovime siis uuesti, kui tädi sai läbi, saan mina ka. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">No ei saa. Vesi ulatub poole reieni ja madalamaks põhi ei lähe. Lisaks kaotan mutta peaaegu oma plätu ära. Taganen kaldale, seon vihmavarju ja plätud kaela, et käed täiesti vabad oleksid, ja proovin uuesti. Peaaegu kukun. Vihma sajab üha peale, "jõe" veetase saab järelikult ainult tõusta, A. on juba muretsema hakanud, sest kokkulepitud aja piir on möödas (hiljem selgub, et ongi, aga õnneks mitte veel paanika tasemel), ning MA EI SAA lubada kukkumist, sest seljas on kaamera ja kolme nädala fotod, helisalvestaja ja kolme nädala helifailid ning telefon. Häid lahendusi ei ole kuskil. Teen tõsiselt "ratsionaalse" otsuse, et pisaratest on kindlasti kasu. Selles on arvatavasti ka palju igatsust koduste järele, üldine pidev stress läbivast valvelolekust </span><span lang="EN-US">– mida iganes. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kogun end ja lähen maja juurde tagasi abi paluma. Emotsioon näos räägib vist rohkem kui sõnad või viiplemised. Mind tuleb aitama vanem mees. Veekoha juures annan talle kanda oma seljakoti. Vette lähen tema käele toetudes. Edasi liikudes jõuab vesi kiiresti puusade kõrguseni. Komistan libedal põhjal korra, kuid õnneks ei kuku. Ja olemegi teisel kaldal. Pakun talle raha, kuid ta keeldub sellest. Tänan teda. Ta naeratab mulle ja näitab käega </span><span lang="EN-US">– kõik on korras, mine-mine. Lähen. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Varem rahulikul prügimäel, millest tee läbi viib, on kaks koera. Mõlemad hoiavad küll kümmekonna meetri kaugusele, kuid võtavad sisse selgelt ründevalmis positsiooni ja urisevad. Seda veel vaja, ma olen niigi täiesti tühjaks pigistatud. Urisen vastu. Nad tõmbuvad veidi kaugemale. Kui edasi kallakust kalmistute poole lähen ja tagasi vaatan, näen neid tõusul mind pilguga saatmas. Kambodža kogemuse kordumist ma ei taha ning kui meenutada, kuidas Sittwes õpetajanna purelevate koerte tõttu kõrvaltänavale oleks läinud, siis on parem neid endast ükskõik mis moel kaugemale hoida. Algatuseks sobib ka urisemine. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Taastun kogu õhtupooliku hotellis. Lennart Meri uinutaval-kulgeval tekstil on teraapiline mõju. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õhtul tuleb plaan proovida shani kööki. Mis oleks parem kui midagi kohalikku pottide ja pinkidega turu kõrval? Esimeses kohas pakutav on selgelt seisnud ja jahe. Teises kohas tõstab sõbraliku olemisega tädi küsivalt nuudleid õhku ja näitab kana peale. Midagi väga vapustavat ei tundu olevat, aga noh, välimus võib ka petlik olla ju. Noogutame. Näitame, et kaks. Istume lauda ja jääme ootama. Noorem tüdruk võtab külmast pudeli vett ja toob selle koos tassiga lauale. Vesi on kohalik plastpudelisse kallatu, tasse üks. Me ei saa seda juua. Näitan, et me tahaks selle asemel hoopis teed. Tädi naeratab, toob kannu ja kaks tassi lauda. Siis jõuab lauda ka toit </span><span lang="EN-US">– riisi, mitte nuudlite peale läigatatud kana ja teisest pajast tumedamat tooni liha. Kana on küll surnud varem kui nii mõnigi teine, mida oleme söönud, aga see teine liha ... tundub, et sinna on pandud selle looma kõik osad, mis pole kont. Teel Hsipaw'sse sõime bussi sõidupausi ajal tee ääres ühes söögikohas ka sellist asja, aga see oli hea. See siin on sügavalt imelik. Asjale paneb eriti hea punkti lauale toodud supikauss, millesse on pandud kaks lusikat. Mitte teineteise sisse, nagu mõnikord ühte toitu nõud toetatakse, vaid üks on A. ja teine minu poole. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Ehk olen ma paranoiline või midagi, aga kui see ei ole märk, et meie kui turistid pole siia teretulnud, siis mis veel seda on? Me oleme varem saanud vabalt inglise keeleta hakkama ja alati on püütud näidata enda parimat </span><span lang="EN-US">– turisti saab alati rohkem lüpsta, ja eriti just siis, kui ta on rahulolev. Siin aga ... ma ei teagi. Kas meile antakse sellega märku, et nad ei taha meid siia, me püüame oma siinolekuga veel enam võimude tähelepanu, kui nad niigi teenimatult saavad? Igatahes tunda on mingeid allhoovusi, millest meil pole aimugi, kuid mis on kindlasti kokkupõrgete ja võimumängudega seotud. Mul on sellest sügavalt kahju. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwInF4I3ixBEVkAbwwr75AcKdDDjUnIai1R8SggKXnDqBUuCgoFAxt05ozOGPIiFxVEKZK158XcesU4_3txAL1vvcP6eHtQG-26-HYqDyWr3gJ_EbnLB7ESsBtaUV19mtwPs3HtHssNg/s1600/2011-07-20_18-30-34_K_IMG_9291.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwInF4I3ixBEVkAbwwr75AcKdDDjUnIai1R8SggKXnDqBUuCgoFAxt05ozOGPIiFxVEKZK158XcesU4_3txAL1vvcP6eHtQG-26-HYqDyWr3gJ_EbnLB7ESsBtaUV19mtwPs3HtHssNg/s640/2011-07-20_18-30-34_K_IMG_9291.JPG" width="480" /></a></div>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-55512129747378205032011-08-11T10:08:00.000+03:002011-10-03T13:43:03.749+03:00Väike šoppamine suure tamarindipuuga<i>21. juuli</i><br />
<i>Hsipaw</i><br />
<br />
Sätime end hommikul matkaks valmis, läheme veel viimaste tekkinud küsimustega (kas on vaja lampi? pikki varrukaid? on ujumisvõimalusi? kas saab osta pudelivett? jne) hommikusöögilauda. Kui omletti pugime, võtab meie juures istet hotelli omanik, kes küsib, ega me ei ole huvitatud matka edasilükkamisest päeva võrra. Homme õhtul toimuvad palaungide külas pidustused ja kui me homme läheksime, saaksime neist osa võtta. Võtame asja veidi kaaluda ning teeme siis otsuse, et täna on šoppamine, homme-ülehomme matk ja üleülehomme rongisõit tagasi Mandalaysse.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjulYn6-q_FXIDcG7k7kyzlyemD6cZ_j4vn5iRvhChswtisNoS4x0ym1ieje-jnSliuUIrrMTI01Qbp-A56_xf-tFgHm-6HdErMUuiEJjJSSBOlVKw1pcset3FuXZ9f7Esx4dAtoZw7Cg/s1600/2011-07-21_13-34-46_K_IMG_9310.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjulYn6-q_FXIDcG7k7kyzlyemD6cZ_j4vn5iRvhChswtisNoS4x0ym1ieje-jnSliuUIrrMTI01Qbp-A56_xf-tFgHm-6HdErMUuiEJjJSSBOlVKw1pcset3FuXZ9f7Esx4dAtoZw7Cg/s640/2011-07-21_13-34-46_K_IMG_9310.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">NUNNAD ON OMA HOMMIKUSE RINGKÄIGUGA HOTELLI ETTE JÕUDNUD. </span></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">TÜHJADE KÄTEGA LAHKUDA EI TULE.</span></div><br />
Kui rõdule kirjutama lähen, astub ligi seesama belglanna, keda Baganis päikeseloojangutempli otsas kohtasin. Ta on ka viimaks siia jõudnud. Tema tahtis võtta neljapäevast retke Namhsani, kuid selgus, et see pole võimalik, kuna ilm on halb ja selles kandis on konflikte. Valitsuse mehed pidavat teel ees olema ja altkäemaksu nõudma ning ka elanikud ei tahtvat vist turiste võõrustada. Sama käis ka teiste rohkem kui ühe ööbimisega matkade kohta. Väga karm. Selgub, et ka tema tuleb homme samale matkale kui meie. Ja pärast seda teeb ära koseretke. Vähemasti teab ta nüüd, et pärastlõunal võib plaaniväliseks ujumiseks minna.<br />
<br />
Sätime end valmis ja läheme turgu läbi inspekteerima. Turg on siin n-ö ühetasandiline ja ehitatud üles siseõuede ümber olevate lettide põhimõttel. Kõik oleks kena ja tore, kui see nii suur ei oleks. Uskumatu, aga me suudame kogu turu läbi vaadata. Põhiliselt on müügil riided, <i>longyi</i>'sid on väga ilusaid, samuti on jalatsivalik tohutu. Meie aga otsime suuri <i>cheroot</i>'e, A. koonusjat kübarat ja mõlemad midagi põnevat. Otsimine ei ole kergete killast, sest kaup kipub korduma.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwuM-ZGPOCxqUPO0TrQcbYNaio-YDeWKn0_Me-2uFIbdi58N1YSy-tv2z3gtxF2t03C8bBht7VEfNrrSpbTEIylcnH7iJavrqSrc4DDTjBi7rM6dsgxt0YRDcH4EUXYbKcXthoJ_SGEA/s1600/2011-07-24_06-47-20_K_IMG_9472.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwuM-ZGPOCxqUPO0TrQcbYNaio-YDeWKn0_Me-2uFIbdi58N1YSy-tv2z3gtxF2t03C8bBht7VEfNrrSpbTEIylcnH7iJavrqSrc4DDTjBi7rM6dsgxt0YRDcH4EUXYbKcXthoJ_SGEA/s640/2011-07-24_06-47-20_K_IMG_9472.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
Turul ringe tehes ja erilisema välimusega <i>cheroot</i>'e otsides leiame ühest pimedamast nurgast suurema suitsuvaliku ja selle ümber kaks prantslast väga tõsise näoga kokkuköidetud suitsude pakke nina juurde tõstmas ja tagasi panemas. Küsin, mille järgi nad vahet teevad, mis on parem, mis halvem. Nad muigavad ja ütlevad, et neil pole mingit erilist tehnikat <span lang="EN-US">– nad lihtsalt vaatavad, kas lõhn meeldib või mitte. Neetud, suitsetajal on ikka lihtsam valida, mulle tunduvad need kõik samasugused. </span><br />
<br />
Leiame tagapool siiski vaiksema ja üksildasema nurga, kus on ka hea valik. Suitsu müüjal löövad 100-kyatise jootraha eest silmad rõõmu täis. A. leiab välja valitud kollasele kübarale ka paela, mina tema mässamise ajal kõrvalt letikeselt pisikese märkmiku, mis peaks mind ähvardavast paberikitsikusest päästma, ja eriti ägedad kõrvarõngad (Hiinast kahjuks) ning võibki päeva õnnestunuks lugeda. <br />
<br />
A. märgib, et eile, kui ta turul ringi tegi, olid pilgud pigem tõrjuvad ning keegi ei tulnud huvi tundma ka siis, kui ta kuskil peatus. Täna aga olevat märgata suhtumise muutust, naeratatakse enam ja kord-paar üritatakse isegi juttu tegema hakata. Suitsu ostmise ajal arendame peaaegu et dialoogi, kui müüjat tuleb teine, keeleoskajast müüja aitama.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCxGX1V48PX2pYycVVl7myM1s76iiqt8es9e7yXULJfagNyVvPpRso6AIinp4P9fa3pR8_HdZDzIZajPRU-xtCNQQCyFSh7UWz1ozyJ-wa2SWN1bJJLq4L4GZ5kvtbQ7Fy5DOS4yJfhA/s1600/2011-07-21_11-41-54_K_IMG_9303.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCxGX1V48PX2pYycVVl7myM1s76iiqt8es9e7yXULJfagNyVvPpRso6AIinp4P9fa3pR8_HdZDzIZajPRU-xtCNQQCyFSh7UWz1ozyJ-wa2SWN1bJJLq4L4GZ5kvtbQ7Fy5DOS4yJfhA/s640/2011-07-21_11-41-54_K_IMG_9303.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">PISEMAD PEAMISELT ROHELISE KRAAMI MÜÜGILE SPETSIALISEERUNUD LETID KÕRVALTÄNAVAL. </span></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">ÜLE KANALI LÄHEB SILD KOJU.</span></div><br />
Teel turult kodu poole kiikame ka väiksematesse poodidesse. Ühest neist võtab meid sihikule vanem müüjanna. Tema sõnul sajab siin talvel midagi lumelaadset, kuid kiht kaob kohe, kui päike hommikul paistma hakkab. Ja on külm, aga muidugi mitte nii külm kui Eestis. Tädi tundub olevat arvamusel, et külmal maal juuakse talvel palju kohvi ja teed ning kantakse seda endaga kaasas. Nagu ikka veereb jutt pere peale. Temal lapsi pole, aga õnneks on tal vend, kellel on suisa kaheksa last. Pole hea number, paaritu arv oleks parem. Aga nad on toredad, käivad koolis ja tunduvad olevat tegusad. Ning tema hoiab poepidajana neil igapäevaselt silma peal. Sel hetkel veereb rattaga poe ette kolm algklassipõnni, ühel käes kott tumeda kalaga. Nad olevat selle just ostnud ja panevad kasvama. Osa põnnidest kaob tuppa, teine osa jääb vaatama, mida meie teeme. Tädi annab meile kaasa pisikese kingituse <span lang="EN-US">– kotitäie Shani teed.</span><br />
<br />
Astun läbi postkontorist, et viimane kaart teele panna. Esmalt tahavad nad mulle müüa 30-kyatise margi, aga kauplen siiski välja 50-kyatise. Ja postkaart lähebki teele. (Jõuab kohale ka, seejuures samal ajal kui teised, Mandalays teele pandud.)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgaGMAP76nZ4_k71Mth76gdr2l8TFjZbZV772D6N4LNVna4M2QZut80c07sCA4ZVuaWa0i7_dw5OeyUidHXEtsvTkW6KTrcL0qdNIXYPYAo0kTdBjsNHacd6UA5zwEs0mn7fVLjQ0oDOA/s1600/2011-07-21_12-17-26_K_IMG_9304.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgaGMAP76nZ4_k71Mth76gdr2l8TFjZbZV772D6N4LNVna4M2QZut80c07sCA4ZVuaWa0i7_dw5OeyUidHXEtsvTkW6KTrcL0qdNIXYPYAo0kTdBjsNHacd6UA5zwEs0mn7fVLjQ0oDOA/s640/2011-07-21_12-17-26_K_IMG_9304.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">POSTKONTOR, ASJAAJAMINE KÄIB ÕUE KAUDU ÜLE LETI</span></div><br />
Nüüd siis viisakas kultuuripool ka. Läheme avastama linna põhjaosa. Eesmärk jõuda "suure tamarindipuuni" ja vaadata linna tähtsaimat <i>nat</i>'i-pühamut. Kuigi teel puuni, mille kandist peaks õige tee ära keerama, tundub juba iga suurem puu tamarindipuu olevat, pole selle õige leidmisega siiski suuremat küsimust. Samas <span lang="EN-US">– ega väikest tamarindipuud nüüd ikkagi ära ei tunneks. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilpAk2yoC_kahtxrzjo3Mdv-euFtF6lhL463pEonIhje4c1d5DwBBev7GkYLYzOb6TAbMKqJ386K_vOBq9RCWEisN1KJ6BxX5b8uxyLlSdw6n1Kt1rNB8qHiuxlBPVo1PSkFPFsZn4Gw/s1600/2011-07-21_14-35-00_K_IMG_9320.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilpAk2yoC_kahtxrzjo3Mdv-euFtF6lhL463pEonIhje4c1d5DwBBev7GkYLYzOb6TAbMKqJ386K_vOBq9RCWEisN1KJ6BxX5b8uxyLlSdw6n1Kt1rNB8qHiuxlBPVo1PSkFPFsZn4Gw/s640/2011-07-21_14-35-00_K_IMG_9320.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">EEE... SUUR TAMARINDIPUU..? VÕI SEE JÄRGMINE..?</span></div><br />
<span lang="EN-US">Keerame puu juurest vasakule ja leiamegi veidi edasi kõndides Sao pu sao naingi <i>nat</i>'i pühamu. Puude all on vaikne. Esimesena hakkavad väravas silma elevant ja kaks hobust. Taamal on omaette katuse all tiiger, laiali lõugade vahel kobar banaane. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9Y7L_me_Aijhf3KqS3TsJpbKYKhgS1jK0eRd5ny7vy-XVtk93u7cpW_90fofJE1DvAEpdGlJDjEO9ay11zAMUPHM3JA7Ye13DPGIzXZvVI8SnAalIMI3t60d7Wi7jjj4JAh0wkMDg4w/s1600/2011-07-21_14-05-23_K_IMG_9314.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9Y7L_me_Aijhf3KqS3TsJpbKYKhgS1jK0eRd5ny7vy-XVtk93u7cpW_90fofJE1DvAEpdGlJDjEO9ay11zAMUPHM3JA7Ye13DPGIzXZvVI8SnAalIMI3t60d7Wi7jjj4JAh0wkMDg4w/s640/2011-07-21_14-05-23_K_IMG_9314.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Suurema hoone põrandal magab norinal üks mees. Teisel pool on nais-<i>nat</i>'i pühamu. Ehitise fassaadil on naisepilt, tagasein rohelisi kasve täis maalitud ning selle ees kuhjamisi lilli ja rohelist kraami. Katusealuse ees on õrnade roosakate kangastega ehitud kiikuvat tooli ja kiike. Ju siis meeldivad talle kaunid kangad. :) </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_qJI6eQIROMam4ze1L0tAIv8Fj5xaTc-TDsYBu4RZA_l9LCYpj7qD9yGMLr76WUw-DIBLahyjcIP5nYB5XmJsSHBeAlyBRH60gu0LqrDnO6Kro2QLHSE61xSwClq1qH8KpvED6qT8Xg/s1600/2011-07-21_14-09-23_K_IMG_9316.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_qJI6eQIROMam4ze1L0tAIv8Fj5xaTc-TDsYBu4RZA_l9LCYpj7qD9yGMLr76WUw-DIBLahyjcIP5nYB5XmJsSHBeAlyBRH60gu0LqrDnO6Kro2QLHSE61xSwClq1qH8KpvED6qT8Xg/s640/2011-07-21_14-09-23_K_IMG_9316.JPG" width="640" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Järgmise pisikese pühamu suu on roheliste okstega nii põhjalikult kaetud, et selle tagant pole austatavat nähagi. Hästi mahe ja sume koht, kui vaid sääskedele see rohevarjuline paik nii väga ei meeldiks...</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Tuleme suurele teele tagasi, sest väikesed muutuvad liiga mudaks ja möödume veel kord silla juures asuvast jaoskonnast. Üks "ametnik" on välja tulnud ja mängib oma püssi riiviga. Mõnus meelelahutus tundideks või midagi. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgb68_e_I8zzueffNf61GGXz3fM7tHJU-fgkr4Gm2_wHXJ6lNhzUEUHNFKOvZKIJ8yHy2LBl55Nu6ZsTGvZDXE_nUIIQP1-jNROEVGYZBQ3JtfrjHE7GD_yrVFIjSGaz3Km_Ygs7gWGYw/s1600/2011-07-21_14-32-12_K_IMG_9319.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgb68_e_I8zzueffNf61GGXz3fM7tHJU-fgkr4Gm2_wHXJ6lNhzUEUHNFKOvZKIJ8yHy2LBl55Nu6ZsTGvZDXE_nUIIQP1-jNROEVGYZBQ3JtfrjHE7GD_yrVFIjSGaz3Km_Ygs7gWGYw/s640/2011-07-21_14-32-12_K_IMG_9319.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">KUHUGI PEAB REKLAAMI JU PANEMA...</span></div><br />
<span lang="EN-US">Teeme laisa ringi ka jõe ääres linnas. Jõgi on kiire vooluga. Turg hakkab päeva lõpetama, nagu kella 15 ajal arvata võibki. Suurel teel on autojuhid ikka sama isukad elu lõpetama. Tuleme tagasi mööda kõrvaltänavat, kus kanal vett üle ääre ajab. Öösel ja hommikul sadas ju palju. Koduteel haaran kaasa ka pitaia (<i>dragon fruit</i>). Nägin neid siin müüdavat ja mõtlen, et võiks A.-le ka lühikese tutvusmiretke teha. Hind on esimeses letis, mis silma hakkab, üllatavalt kõrge. Tüdruk küsib ühe eest 2000 kyati, mis on selgelt ogar. Lähen üle tee järgmisse ja kutt ütleb 1000, suure vilja korral 1500. Kui taskust raha otsin, peatub mu kõrval ratast teele veeretav vanem onkel. Ta uurib, mis hinnaga ma selle ostan. Ütlen, ja küsin vastu, mis selle hind muidu on. 950. Löön käega ja ütlen, et las ta olla, 50 ees või taga. Kusjuures seegi on selle roosaka vilja eest ikka päris kõrge hind. Samas, Eestis maksab see sadakond krooni. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnCqFEsMAW8iJAxFnsJKes_AE323gAAkvYi-IsHWXPk_VX7cykpu046QSPtJBQ4xhUlImWBcm2SfPRxwZLpaJ2k7xvERbi6on6mhZJQWvVp7v-wIpFMRIPto15fbYSyxvM4AlJnS0tgg/s1600/2011-07-21_17-54-54_K_IMG_9340.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnCqFEsMAW8iJAxFnsJKes_AE323gAAkvYi-IsHWXPk_VX7cykpu046QSPtJBQ4xhUlImWBcm2SfPRxwZLpaJ2k7xvERbi6on6mhZJQWvVp7v-wIpFMRIPto15fbYSyxvM4AlJnS0tgg/s640/2011-07-21_17-54-54_K_IMG_9340.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">PUHAS TÖÖ</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Kella 17 ajal hakkab viimaks ometi vihma sadama. Oli ka aeg, terve päeva on päike armutult küpsetanud. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õhtut saadab üle tänava kostev aina korduv ja korduv hääldamine. Otse hotelli vastas tegutseb erakool. Rikkad vanemate lapsed osalevad 10-päevastel inglise keele kursustel. Algus kell 6, lõpp kella 21</span><span lang="EN-US">–22 ajal. Kogu õppimine käib õpetaja järel korrates. Kohalikele tundub selline õppimise moodus väga loogiline, kuigi nad tunnistavad, et abstraktsete asjade õppimine on nõnda keeruline. Selline aina uuesti ja uuesti kordamine kõlab kui mantra. </span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-84453650061568048022011-08-11T08:08:00.002+03:002011-09-30T16:34:25.545+03:00Palaungide poole peole<i>22. juuli</i><br />
<i>Hsipaw <span lang="EN-US">– Pankami küla</span></i><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kell 9 oleme värava juures pingil nagu kokku lepitud. Kõigepealt saabub belglanna, kes räägib, kuidas tal Ameerikas eelmised matkasaapad ära varastati ning milline oli tema nädalatagune retk Kalaw'st (loe kaloo) Inlesse. Põnev kuju. Vastaspingile istub hispaania paar, kes, selgub, on siiski kataloonlased. Ning kolmandana liitub vanem prantsuse paar. Nii et rahvusvaheline seltskond. Meie teejuhiks on neljakümnendates giid, kes räägib vapustavalt head inglise keelt. Selgub, et temas on segunenud shani, kareni ja hiina veri. Hariduselt on ta ajaloolane, kuid tegutseb peamiselt giidina ning käib vabatahtlikuna kaugemates külades inglise keelt ja muid aineid õpetamas. Viimati oli ta mägedes kaks kuud. Uskumatu kuju. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Alustame ekskursioonipoolt juba linnast. Esmalt viib tee meid mööda nuudlitehasest. Saame kiire ülevaate, kuidas riisist jahu saadakse, nuudleid masinaga vormitakse ja kuivatatakse. Shani nuudleid tehakse erinevalt nn hiina nuudlitest käsitsi. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgF1_IPY2P-W39poNpQc_EPgLY3MX1uwTcYegOF_ZK0URwDxE8YPy-jKx9UFzz5pucLAJ7bkem7jLeohlJu-yMKHKVFQkZlNXmvu9axc6EQBkTvLnKDoI3iEzjwncHR69BE9nPaNjOsGA/s1600/2011-07-22_09-21-57_A_IMG_1146.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgF1_IPY2P-W39poNpQc_EPgLY3MX1uwTcYegOF_ZK0URwDxE8YPy-jKx9UFzz5pucLAJ7bkem7jLeohlJu-yMKHKVFQkZlNXmvu9axc6EQBkTvLnKDoI3iEzjwncHR69BE9nPaNjOsGA/s640/2011-07-22_09-21-57_A_IMG_1146.jpg" width="640" /></a></div><br />
<br />
<span lang="EN-US">Teisel pool teed on hoone, kus valmistatakse ubadest plaate. Lihtsalt ja selgelt öeldes. Oapasta määritakse ringjaks, lastakse kuivada ja müüakse siis maha. Shani köögis on oad enam-vähem kogu kokanduse kese, neid kasutatakse pastana toitudes, purustatud plaatidena salatis, suupistetes ja mujal. Pasta maitse on küll suhteliselt ebameeldiv, aga eks see ole harjumuse asi. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiODDO-Q9lFRWr-D6JU0M1W9u7CdXLF9BcRRqNuUZh8og4DKeqX07iAaVeZCbWvscMoH47qfgHVqv4abF2DyENUFgtHZhieejz07PDvyHWGalzJuIPj-FIoLs-fsbhaEB2f42ZVwQt8zw/s1600/2011-07-22_09-25-24_K_IMG_9341.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiODDO-Q9lFRWr-D6JU0M1W9u7CdXLF9BcRRqNuUZh8og4DKeqX07iAaVeZCbWvscMoH47qfgHVqv4abF2DyENUFgtHZhieejz07PDvyHWGalzJuIPj-FIoLs-fsbhaEB2f42ZVwQt8zw/s640/2011-07-22_09-25-24_K_IMG_9341.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Edasi liigume juba linnast välja riisipõldude vahele. Giid annab enne teada, et alguses jäävad meile teele ette shani külad ja mägedes algavad palaungide külad. Astume ühe tädi juurde sisse ka, et näha, milline näeb välja tüüpiline shani maja. Ruumijaotus on lihtne: kogu elamine asub esimesel korrusel, esimene ja suurim ruum on külalistetuba (seal võetakse külalisi vastu ja veedetakse aega), selle kõrval on eraldi ruum köögile ja magamistuba. Külalistetoal on poolkorrus, kus süüakse hommikust. Altar Buddhale on hoone sees. Tavalised inimesed ehitavad hoone bambusest, katuse moodustavad spetsiaalsed kuivatatud kõrtest tehtud vihtade kihid. Seinad vahetatakse välja paari aasta tagant, katus kümne. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5qGiuP7dnu6cN0cMWSjTRDH2JscyKCyh5hIdqKSNosuA9OnzVR2zaNVDsBL1Ly1ic2wrPhRZORXvCsssFrxlcnwyfoLa4pWrRXmH-rV0_JpypoWrN7cPpVyI1D3tz-gkYyTOQq-TeTA/s1600/2011-07-22_09-53-26_K_IMG_9344.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5qGiuP7dnu6cN0cMWSjTRDH2JscyKCyh5hIdqKSNosuA9OnzVR2zaNVDsBL1Ly1ic2wrPhRZORXvCsssFrxlcnwyfoLa4pWrRXmH-rV0_JpypoWrN7cPpVyI1D3tz-gkYyTOQq-TeTA/s640/2011-07-22_09-53-26_K_IMG_9344.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">RIISIKORISTUS</span></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEje-VnZMMRJx44sWpD0drVLKYQyVNHis6naPghqk6BLJzlEqaHCVTFqQKBWB3rSrDqBWLHc0nNKySIAuXgF1Xnip7wfF_e86IXfg6Vh3VfZw5B7zGqImzHPFAXI-N8GDXsdn3_qAID-tA/s1600/2011-07-22_10-04-22_K_IMG_9345.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEje-VnZMMRJx44sWpD0drVLKYQyVNHis6naPghqk6BLJzlEqaHCVTFqQKBWB3rSrDqBWLHc0nNKySIAuXgF1Xnip7wfF_e86IXfg6Vh3VfZw5B7zGqImzHPFAXI-N8GDXsdn3_qAID-tA/s640/2011-07-22_10-04-22_K_IMG_9345.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">MITTE SUVALINE KAKTUS. <i>DRAGON FRUIT</i>'IDE OMA.</span></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8tTVEdS6fliMgNvMYn0wDjztHre5ttPMLAwT4mNfHJP1_k8eGQ2Nz76nw5hctFXP-dpUjHdjZGK1vCjR4bA0edKnN-agV1QzO4ZgFKSCRkaXUvJakEpTVKsuuFwt1eP9Pn5krui3oZQ/s1600/2011-07-22_10-17-39_K_IMG_9349.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8tTVEdS6fliMgNvMYn0wDjztHre5ttPMLAwT4mNfHJP1_k8eGQ2Nz76nw5hctFXP-dpUjHdjZGK1vCjR4bA0edKnN-agV1QzO4ZgFKSCRkaXUvJakEpTVKsuuFwt1eP9Pn5krui3oZQ/s640/2011-07-22_10-17-39_K_IMG_9349.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">PIPRAPUU</span></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVaWD3d9clUkIlMrJ2yVc2nLet8pHvVyEUP7VB68gCLq9CB5DTcXjr32tJJnpuV3y2pJq2qfWWH3kfkx2eJeu2sUZaLIVbzZN-8_RU20eB-mrVdFPrGUa_skUF_nuaqbfPpy7vkBPBNQ/s1600/2011-07-22_10-31-48_K_IMG_9353.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVaWD3d9clUkIlMrJ2yVc2nLet8pHvVyEUP7VB68gCLq9CB5DTcXjr32tJJnpuV3y2pJq2qfWWH3kfkx2eJeu2sUZaLIVbzZN-8_RU20eB-mrVdFPrGUa_skUF_nuaqbfPpy7vkBPBNQ/s640/2011-07-22_10-31-48_K_IMG_9353.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">MIDAGI TUTTAVAT </span><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">– KÕRVITS</span></span></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0sSn9MMdiLQVcf30UK0mxIK_B6gPfo8DenQvZ9g3-uZFatZJ63GlLLO2G_5bd-9MC14IkR9KHSrle1rHx2yFDimXwpqcnHpqE7x3vElo3aZV5ijOh_788XHG-oj4RyXIry9jRaaXqow/s1600/2011-07-22_10-18-52_K_IMG_9350.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0sSn9MMdiLQVcf30UK0mxIK_B6gPfo8DenQvZ9g3-uZFatZJ63GlLLO2G_5bd-9MC14IkR9KHSrle1rHx2yFDimXwpqcnHpqE7x3vElo3aZV5ijOh_788XHG-oj4RyXIry9jRaaXqow/s640/2011-07-22_10-18-52_K_IMG_9350.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">SEE ON KA MIDAGI SÖÖDAVAT </span></div><br />
Nagu näha, jääb tee peale palju söödavat. Põhimõtteliselt on enam-vähem iga taim mingil moel kasutatav. Lugematute muude roheliste värkide seas näeme ära ka juba kordi ja kordi suppides ja salatites kohatud taimed nende loomulikus keskkonnas, saame mekkida kohalikku "sinepit", mis kasvab samuti lihtsalt tee ääres. Koriander, mida mina olen näinud ainult peenrataimena, on täielik umbrohi, mida leiab suvalisest teeservast. <br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuuleme ka veidikene Birma ja Shani suhetest. Shani osariigis õpitakse aineid birma keeles. Shani keelt õpetavad lastele nende vanemad ja vanavanemad. Ka Shani osariigi piirkonnad kannavad paralleelnimesid: Hsipaw ja Thipaw</span><span lang="EN-US">, Maymyo ja Pwin U Lwin</span><span lang="EN-US">. Sellest paralleelsusest annavad märku ka tee ääres olevad sildid, mis on nii birma kui ka shani keeles. Palaungide juures lisandub palaungide keel. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgdGSl44Nq2Dg2NRu6iKlipVXZUccygFXY7tq2pW7JhVMsk7MOkWos-yd70BYDt1HUlA4Y_r3VT3O4HZXdBU5gQVEUmLWPuWLiOyQWPCBc5PkcEQLlqpfKt0M8lcDVmun8xDqtmOSSVg/s1600/2011-07-22_10-24-25_K_IMG_9352.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgdGSl44Nq2Dg2NRu6iKlipVXZUccygFXY7tq2pW7JhVMsk7MOkWos-yd70BYDt1HUlA4Y_r3VT3O4HZXdBU5gQVEUmLWPuWLiOyQWPCBc5PkcEQLlqpfKt0M8lcDVmun8xDqtmOSSVg/s640/2011-07-22_10-24-25_K_IMG_9352.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Järgmisena läbime 80 majaga San-pei küla, mille kohta giid märgib, et kahe-kolme lapsega pered on seal väikesed ning nelja-viiega suured. Siis tuleb Pa-pei küla ... ja siis kaotan ma külanimede juures juba järje. Kui ühe küla juures hingetõmbepausi teeme, uurime, kuidas neil siin kõrgemal lumega olukord on. Olukorda pole. Giid mainib lõbusalt, et talle meeldiks väga suusatada ... aga järgmises elus. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Saabuvast külast annab siin märku kahest vertikaalsest ja horisontaalsest puulatist moodustatud "värav". Üks neist on küla läbiva tee ühes otsas ja teine teises. Külla saabunud inimene jätab sellest väravast sisenedes selja taha kurjad vaimud, kes võisid teel külla end külge haakida. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Viimases shanide külas peatume ühe poekese juures, et veevarusid täiendada ja teed juua. Giid hoiab mingil põhjusel selgelt tahapoole ja lihtsalt kuulab-vaatab. Natukene veider on, kui kiiresti kaldub jutt siinselt reisilt kõigi isiklikule elule ja arutamisele, kuhu järgmiseks edasi minna plaanitakse. Samas...</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhynY8Alxh0TSefoIsDuRGamfHrNnFrlpVCjU8zw9j7G-bjl8lP3eRxzVJBqM6sITOgrKHVvZf2vzT0RbOV6KyaPpFuWcr_AlsO3k7p5tkvVJxjw8FnJNynxT2K_HkNs2_fLAMUjamiZQ/s1600/2011-07-22_10-54-24_K_IMG_9356.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhynY8Alxh0TSefoIsDuRGamfHrNnFrlpVCjU8zw9j7G-bjl8lP3eRxzVJBqM6sITOgrKHVvZf2vzT0RbOV6KyaPpFuWcr_AlsO3k7p5tkvVJxjw8FnJNynxT2K_HkNs2_fLAMUjamiZQ/s640/2011-07-22_10-54-24_K_IMG_9356.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">KÜLA KAITSE-<i>NAT</i>'I PÜHAMU. </span><br />
<span style="font-size: x-small;">SIIN ON ERINEVALT "MADALAMAST BIRMAST" VAID 9 <i>NAT</i>'I.</span></div><br />
<span lang="EN-US">Ja siis algabki viimane kaks-kolm tundi matka läbi looduse. Tee on punakas, mäed võimsad, loodus lopsakas. Vahepeal on jalgade puhkamiseks katusega bambuslavatsid, nagu neid siinkandis ikka leidub. Õnneks pole sadanud ja tee ülesmäge ei libise vähemasti tagasi. Samas huugab päike kogu aeg lagipähe. Meil on ilmaga vedanud. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Ühe tigedama tõusu lõpus tervitab meid mäeveerult alla voolav allikas või jõgi, mis koos kõrval asuva bambusvarjualusega moodustab suurepärase terviku. Oleme kõik higist läbi vettinud ja võimalus tagumikku veidi maha toetada on midagi tõeliselt head. Laseme nahal õrnas tuules jahtuda ja lihtsalt lõõtsutame. Mäeveerult tuleb üles kaks mootorratast. Peole, märgib giid. Mõlemad on lastitud kahe inimese pluss hulga nodiga. Ka motikad pole sellisest tõusust just vaimustuses olnud, nii et nad jäetakse seniks seisma, kuni sõitjad end veega märjaks ladistavad. Siis lasevad nad vett kilekottidesse ja kallutavad need kuumade mootorite peale. Auruks muutuv vesi tekitab sisiseva pilve. Ja tee saab jätkuda. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Jõuame vaikselt palaungide piirkonda. Nende põline ala on teekasvatus </span><span lang="EN-US">– nad mõlemad armastavad samamoodi mägesid. Teetaimed kasvavad järsul nõlval, kannatavad tuult ja karme olusid. Sellest kasutatakse kõike: tipud valgeks teeks, noored lehed salatiks ja roheliseks teeks, suured lehed mustaks teeks (nn hiina tee), marjad šampooniks, juured kreemiks (pidavat olema mahedam kui <i>thanaka</i>). Taime istutamise järel läheb kolm aastat esimese saagini. Saaki andvat taime tuleb igal aastal tagasi lõigata, et ta uusi harusid ajaks. Korralikult hooldatud teepuu püsib paar inimpõlve. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9LMZnXKdVHk9nDFCGwueYFmARv5tiHyjrEUsrKoMWbBogrQDxWD_7dq3n-wH3KLeIH1QdkcyauMv1u4m9mZzIUCxaKXMihA47-qdoE4cb-yJndHj1ld30wCaVUl3wbd1AbXByWzq8aQ/s1600/2011-07-22_13-20-41_A_IMG_1147.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9LMZnXKdVHk9nDFCGwueYFmARv5tiHyjrEUsrKoMWbBogrQDxWD_7dq3n-wH3KLeIH1QdkcyauMv1u4m9mZzIUCxaKXMihA47-qdoE4cb-yJndHj1ld30wCaVUl3wbd1AbXByWzq8aQ/s640/2011-07-22_13-20-41_A_IMG_1147.jpg" width="358" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">TEEPÕLD OTSE EES</span></div><br />
<span lang="EN-US">Mägedes kasvatatakse ka riisi. See annab küll ainult ühe saagi aastas, aga on väga kõrgetasemeline ja kallis. Madalamal kasvav riis annab aastas kaks saaki. See kõige ilusam heleheleroheline põld, kus taimede vahel enam vett näha pole, on nädala-paari vanune. Riisi kasvatamise juures on keeruline mööda vaadata ka Hiina piiri lähedusest. Talumehed müüvad aina enam riisi Hiinasse, kus nõudlus ületab kogu aeg pakkumist ja hinnad on seega kõrged. Selle tagajärjel satuvad raskesse olukorda kohalikud linnaelanikud, kes ei jaksa tõusnud hindade juures enam kvaliteetset riisi osta. Nii ongi seis selline, et kohalikud ostavad madalama hinnaga viletsamat riisi ja talumehed müüvad kvaliteetsema kõrgema hinnaga piiri taha. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivmBJmdMnTkRG9gu1WfzW1iO90Ae1l1IqaAi5f8y3oz66M2Si39vhEIF1WjzWmC9DMk61mKzCLccNfC1mFHSmW-f4PvJaG1EdIchuoSah4jsFm0JJ6v1Cg5pdn0GF3pBnFjEYmlfvjSw/s1600/2011-07-22_13-26-52_K_IMG_9365.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivmBJmdMnTkRG9gu1WfzW1iO90Ae1l1IqaAi5f8y3oz66M2Si39vhEIF1WjzWmC9DMk61mKzCLccNfC1mFHSmW-f4PvJaG1EdIchuoSah4jsFm0JJ6v1Cg5pdn0GF3pBnFjEYmlfvjSw/s640/2011-07-22_13-26-52_K_IMG_9365.JPG" width="640" /></a></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi1zt1a2voDObFbFxPMu4EEpBtSTvC0_w8VyL_rdI8Vyhye_L4Y0mzTBPb8STFWr-BgBz3zdz3C5ajjMHl1C6sX4dzN0vq7Fw3bAfXgfFktLfPwa6ko5ktzn1IiuOwihY3mh8_yZOqR6A/s1600/2011-07-22_14-00-26_A_IMG_1153.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi1zt1a2voDObFbFxPMu4EEpBtSTvC0_w8VyL_rdI8Vyhye_L4Y0mzTBPb8STFWr-BgBz3zdz3C5ajjMHl1C6sX4dzN0vq7Fw3bAfXgfFktLfPwa6ko5ktzn1IiuOwihY3mh8_yZOqR6A/s640/2011-07-22_14-00-26_A_IMG_1153.jpg" width="640" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Üllatuslikult jõuamegi veel paarist käänakust üles rühkides sihtpunkti </span><span lang="EN-US">– Pankami külla</span><span lang="EN-US">. See küla on sama vana kui selle väravas olev baanianipuu </span><span lang="EN-US">– 165 aastat</span><span lang="EN-US">. Külas on täpselt 109 majapidamist ning perede suurus-väiksus on midagi hoopis muud kui madalamatel kõrgustel: kuus-seitse last on väike pere, 11</span><span lang="EN-US">–12 suur. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">See küla on teiste palaungide küladega võrreldes erinev: siin puudub nimelt elekter. Küla peale on paar-kolm telekat. Asi ei ole rahapuuduses, vaid selline on külas endas tehtud otsus </span><span lang="EN-US">– jääda traditsioonidele truuks. Palaunge saab laias laastus jagade kaheks: nn hõbe-palaungid ja kuld-palaungid. Selle küla elanikud on esimesed. Erinevus tuleb peamiselt välja ehetes ja vöödes, keel on neil sama. Meie giid lisab, et kui shanidel ja teistel on oma piirkond, osariik, siis palaungidel on oma ala. Põhjaosas mägedes elavad peaasjalikult palaungid. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Väikse keelekooli saame ka: tere </span><span lang="EN-US">– </span><span lang="EN-US">kam-sa, aitäh </span><span lang="EN-US">– rok-mai. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Küla on imearmsa ja väga ratsionaalse ülesehitusega. Kahel nõlval asuvad majapidamised, peatee läbib neid keskelt orust. Põhiteelt hargnevad pisemad teed, mis viivad ühest majast teiseni. Majad on eraldatud oma heki, terrassi või aiaga, nii et kohati polegi näha, kuhu mõni tee kulgeb. Palaungide hoone ruumid on teistsugused kui shanidel: elu käib kahel korrusel, elutuba on eespool, magamistuba tagapool, altar õues. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFBLKrknDuPSWJFPsBBLfsYTrwydKmpTNFBoSiPwrF1uvJEhmZfVdA8jRxRWgS0SnEoXrbBQrgD-AZ4rcT0pp2dWCn46YuFp_SznJPeEcyQhfhFGMU58akM2yL1RfANhGsh47KpP60mw/s1600/2011-07-22_17-26-49_K_IMG_9378.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFBLKrknDuPSWJFPsBBLfsYTrwydKmpTNFBoSiPwrF1uvJEhmZfVdA8jRxRWgS0SnEoXrbBQrgD-AZ4rcT0pp2dWCn46YuFp_SznJPeEcyQhfhFGMU58akM2yL1RfANhGsh47KpP60mw/s640/2011-07-22_17-26-49_K_IMG_9378.JPG" width="640" /></a></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_M1ODTjC9NLMa8q0blv50R2MbH26p-qgvw6px_iD5D56Qrtqkaxdj74GnrPVGErwCzrlIhBIFw0j8cEfHYE2H3MEZj9CtOc_DbWHhamklPagLa_Cm5f3ZAM_7UINvro636Vvs16xVNg/s1600/2011-07-22_17-45-14_K_IMG_9384.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_M1ODTjC9NLMa8q0blv50R2MbH26p-qgvw6px_iD5D56Qrtqkaxdj74GnrPVGErwCzrlIhBIFw0j8cEfHYE2H3MEZj9CtOc_DbWHhamklPagLa_Cm5f3ZAM_7UINvro636Vvs16xVNg/s640/2011-07-22_17-45-14_K_IMG_9384.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFqDXA7u_bpE4Arqls-an2rS7WIeIAsHn_PMB-15JY1m2G7CblW-BEqKDMKmmYAMzRUpe0_ffK9-qyzStvfA6s8Gd2U_SyeoYX5GvVXw1rOzfzc8tegDRcs-b2EKIerv-0gaWH-XyL1w/s1600/2011-07-23_07-27-34_K_IMG_9435.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFqDXA7u_bpE4Arqls-an2rS7WIeIAsHn_PMB-15JY1m2G7CblW-BEqKDMKmmYAMzRUpe0_ffK9-qyzStvfA6s8Gd2U_SyeoYX5GvVXw1rOzfzc8tegDRcs-b2EKIerv-0gaWH-XyL1w/s640/2011-07-23_07-27-34_K_IMG_9435.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<span lang="EN-US">Saabume oma ööbimispaika külavanema majas. See hoone on teistest suurem ja tublisti uhkem. Laudtrepp viib teisele korrusele, kus on esik. Vasakul pool avaneb see suurde külaliste- ja elutuppa, mille servas on tulekolle. Vasakule poole keerates jäävad paremat kätt pererahva magamisruumid, vasakule koridoriga ühendatud kõrvalhoone, mille põrandale on tehtud asemed külalistele, tänasel õhtul siis meile. Külavanem pakub meile algatuseks suitsuses-tumedas elutoas teed, kuni lõuna valmib. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiaLvFchyphenhyphennFejI3CtT9RQTtYxnNeK7be9z9lr6-FVx-_aZy76YHUXDBPm7bQfAiqY7FdBE3NagFCjkpxfjFrK3SDq30wDa8SG8PDw7jKOicOj6K3U97CSX51S4egkyCWa3OaScCFObXxA/s1600/2011-07-22_15-15-54_K_IMG_9373.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiaLvFchyphenhyphennFejI3CtT9RQTtYxnNeK7be9z9lr6-FVx-_aZy76YHUXDBPm7bQfAiqY7FdBE3NagFCjkpxfjFrK3SDq30wDa8SG8PDw7jKOicOj6K3U97CSX51S4egkyCWa3OaScCFObXxA/s640/2011-07-22_15-15-54_K_IMG_9373.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">See külavanem on küla juhtinud</span><span lang="EN-US"> juba üheksa aastat</span><span lang="EN-US">. Iga kahe aasta tagant toimuvad külas valimised ning ta on olnud nii hea vanem, et elanikud on tahtnud teda üha uuesti enda juhina näha. Kord aastas korjatakse maksuraha. Kellel on suurem põld ja enam vara, maksab rohkem, vähem jõukad vähem. Kellel vara pole või mõni õnnetus juhtunud, see saab ühiskassast toetust. Niimoodi hoitakse üleval kogu küla: arstiabi, kooli, templit. Ka külavanema naine on oluline isik. Nad jätavad väga sümpaatse mulje. Väärikas vanapaar. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Toit saab valmis ja me asume sööma. Minu ja A. jaoks pole suurt kokandusšokki, sest oleme sarnaseid roogi ka varem söönud. Hispaanlased on väga süvenenud nägudega, kui nad on oma taldrikusse riisi ära tõstnud </span><span lang="EN-US">– sorgivad selle põhjalikult läbi. Kui uurime, millest selline tähelepanu oma riisiportsu suhtes, ütlevad nad, et tahavad veenduda, et riis on elusolenditest puhas. Ja uskumatu, aga nende kahtlustustel on alust </span><span lang="EN-US">– kuna selline asi on meid kõiki mõtlema pannud, leiame seitsme peale paar sitikat ja päris korraliku kuumutatud tõugu (selle avastab enda riisist otse loomulikult hispaanlane). Hm...</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Elutoa keskse tule kohal ripub puitalus. Giid selgitab, et selle peal kuivatatakse ube (neil pole ju sellist kuiva kuuma kui Eestis, et saaks oad lihtsalt päikese kätte panna) ning söestunud osa kasutatakse streikiva kõhu rahustamiseks. See tekitab teistes peale meie kõvasti imestust ning saame selgitada, et Eestis müüakse tablettideks pressitud sütt isegi apteekides. Sellest teemast tõukub ka malaariaennetuse teema. Meie oleme ainukesed, kes Malarone peal on. Hispaanlased ja belglanna söövad Lariami, sest see on odavam ja seda ei pea nii sageli võtma. Head argumendid muidugi piirkonnas, kus on Lariami-resistentne malaaria, aga kui see annab hingele rahu... Hindu võrreldes igatahes selgub, et kuu aega Malaronet maksaks Belgiast ostes ligi 150 eurot (võrreldes Eesti ligi 60 euroga), mis on piisav argument, et otsida alternatiive. Õnneks on kõik varustatud ka igasuguste rohkem ja vähem haisevate sääsemürkidega, mille peale kõhistab giid naerda, et siinses kõrguses pole sääskede kantavaid tõbesid tarvis üldse karta. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNpg5c6EfnJOulQJ_3OzvuazlUX_YomuYBBnuYkx5gmS16pizrIwtcuZmXV2iIyV3hFRONFQLyOPfzDVx0RaxdLgIrxMJWosGskDi4ZkqGpKJFuLuCJMBNjGgl4_hKw9ugFlYWLzqNbw/s1600/2011-07-22_16-15-17_K_IMG_9377.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNpg5c6EfnJOulQJ_3OzvuazlUX_YomuYBBnuYkx5gmS16pizrIwtcuZmXV2iIyV3hFRONFQLyOPfzDVx0RaxdLgIrxMJWosGskDi4ZkqGpKJFuLuCJMBNjGgl4_hKw9ugFlYWLzqNbw/s640/2011-07-22_16-15-17_K_IMG_9377.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">KODU ÜHEKS ÖÖKS</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Sätime end tagatoas sisse. Meie ööbimispaik on suur laudpõrandaga ruum, mille juurde kuulub väike riiete vahetamise ruum ning üksildane aken. Magamisasemed tähendavad kõrvuti asetatud matte, mille peale on pandud padjad ja tekid. Lihtne ja loogiline. Ajame viisakamad riided selga ja läheme teeme tiiru küla peal.</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Esimene tähtis asi, mida meile näidatakse, on keset küla asuv veevõtukoht. Küla oli enne veevarustuseta, vett käidi toomas 45-minutise teekonna kauguselt. 2002. aastal ehitas ÜRO vaid oma rahadega külla kaevu. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Seejärel jalutame mööda kõrvaltänavaid. Palaungide eripäraks on see, et naised kannavad seal senimaani omapäraseid rahvarõivaid (siinkohal peaks mainima, et palaungid <u>ei ole</u> padaungid, need on erinevad etnilised grupid). Meestel on see komme kadunud, kuid naistel jäänud. Mingite väga suurte reservatsioonidega võib neid punakat karva rõivaid võrrelda Eesti mõningate piirkondade rahvarõivastega. Väga suurte reservatsioonidega. :) </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiX9Z0N5Ef8mar0jFc87NNwdzyGftjbV41GFOjfnUPCCIMJnK7oZXMYWUNLBw12uIQ11ususUuGN8La1gxZB3txrMK_SPNGi0gh49funfkjlEko7ehsUq9NJWo1JmFsnRgSyMXcd7ViyA/s1600/2011-07-22_18-05-22_K_IMG_9392.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiX9Z0N5Ef8mar0jFc87NNwdzyGftjbV41GFOjfnUPCCIMJnK7oZXMYWUNLBw12uIQ11ususUuGN8La1gxZB3txrMK_SPNGi0gh49funfkjlEko7ehsUq9NJWo1JmFsnRgSyMXcd7ViyA/s640/2011-07-22_18-05-22_K_IMG_9392.JPG" width="480" /></a></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfpMjraDFQh9UmDEE3dzpXTWtYP9DmsvIXzjTskLOXV6-RtSZsVWLje1NSD9DZjmFRn5DShMkOD9D_lmcjPN9uASHcRAQGWUxMeNkZeKYWcywcJwmIBI4HlEstR7M-yYORZkc6D5FsyA/s1600/2011-07-22_17-40-17_K_IMG_9381.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfpMjraDFQh9UmDEE3dzpXTWtYP9DmsvIXzjTskLOXV6-RtSZsVWLje1NSD9DZjmFRn5DShMkOD9D_lmcjPN9uASHcRAQGWUxMeNkZeKYWcywcJwmIBI4HlEstR7M-yYORZkc6D5FsyA/s640/2011-07-22_17-40-17_K_IMG_9381.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Praegu, <i>Lent</i>'i (kolmekuune vaikne periood, mis algas Waso täiskuuga) ajal keskendub osa küla naisi mediteerimisele. Sellest, kes on teinud otsuse pühenduda usule, saab aru juuste järgi: juusteta naised on mediteerimas </span><span lang="EN-US">– peavad tsölibaati ja pühenduvad vaid vaimsele. Sellist otsust ei võta aga vastu ainuüksi naised. Kui mees keelab, siis tuleb naisel sellega leppida. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFrEA72koJwaR5ov700hSdWF4sYePo7y_JIEozIKRj45PhYmmX8-PXPKBr2jl-VcxqtKQ0OYsBcTsHAhukpENlQm5gcrkwJzx7L0xkCJdkTpKU7X7OWtQPljTG-dw21YsyZmA5C-ElPA/s1600/2011-07-22_17-55-00_A_IMG_1162.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFrEA72koJwaR5ov700hSdWF4sYePo7y_JIEozIKRj45PhYmmX8-PXPKBr2jl-VcxqtKQ0OYsBcTsHAhukpENlQm5gcrkwJzx7L0xkCJdkTpKU7X7OWtQPljTG-dw21YsyZmA5C-ElPA/s640/2011-07-22_17-55-00_A_IMG_1162.jpg" width="640" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Külastame ka kohalikku kooli. Seal on õpetajaks Namhsani õpetajanna, kes avab meile kooli uksed. Hoone on üks suur klassiruum, puupinkide juures seina ääres seisavad tahvlid, millele on midagi kirjutatud. Ühel papp-plakatil on lääne tähed, kusjuures on nooltega näidatud, kuidas tuleks tähti kirjutada. Päris ulme. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijrSFLNF9lYXgVQ0IPoqVwxsJMTL4xNEgYDA7Uf9l-zqn16k14PAzTPyrwzE6D9F_4Ikz3RdDSV-aPGWo3Y12w6akyM6GIch7UFmrFziI3Iu8Epfs3M6Vb-Px_wV7Wt9nP8tgpRUpQiA/s1600/2011-07-22_17-57-52_K_IMG_9386.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijrSFLNF9lYXgVQ0IPoqVwxsJMTL4xNEgYDA7Uf9l-zqn16k14PAzTPyrwzE6D9F_4Ikz3RdDSV-aPGWo3Y12w6akyM6GIch7UFmrFziI3Iu8Epfs3M6Vb-Px_wV7Wt9nP8tgpRUpQiA/s640/2011-07-22_17-57-52_K_IMG_9386.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Ka kool on loodud toetusrahadega, seekord on toetajaks olnud UNICEF. Kooli ehitamine on tõeliselt oluline, sest nõnda saavad ka ümbruskonna külade lapsed haridust omandada. Samas kaotab haridus oma väärtust, sest keskmisele põllumehele on oluline pigem tööd tegev kätepaar kui need potentsiaalsed käed kuskil eemal kallist, aga pealtnäha kasutut haridust omandamas. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi53B2uOS42LDb9tymwh7sfufBPwOyjv2YOgvX54jxUtnAkXAAYY13o3AkfmSrJKaORFrybsHcWG5cCsbFdxsa8HlRrVA6AKNA-P1roPSGoV6FGXFRpwOewE52xxFrTVQ_c1IEJX3LC8g/s1600/2011-07-22_18-27-14_K_IMG_9401.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi53B2uOS42LDb9tymwh7sfufBPwOyjv2YOgvX54jxUtnAkXAAYY13o3AkfmSrJKaORFrybsHcWG5cCsbFdxsa8HlRrVA6AKNA-P1roPSGoV6FGXFRpwOewE52xxFrTVQ_c1IEJX3LC8g/s640/2011-07-22_18-27-14_K_IMG_9401.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">TRUMMID PUHKAVAD PEOPLATSI KÕRVAL</span></div><br />
<span lang="EN-US">Astume läbi ka õhtul ellu ärkavalt peoplatsilt. Kui vihma sadama ei hakka, siis tantsitakse, lisab giid. Loodame parimat. Peopaiga kõrval asub ka küla usuline kese, tempel. Külavanem ja küla peamunk on küla tähtsaimad isikud, nii et see paik on suure tähtsusega. Templi juurde kuulub klooster, kus võivad olla ka nunnad. Peoplatsi ääres asub külalistemaja, kus saavad vabalt ööbida teiste külade elanikud, ja neid koguneb sinna tänaseks õhtuks palju. Usu poolelt saab ka asju selgeks. Palaungidel pole <i>nat</i>'e, on vaid väike püham koht küla piiril. Ning noviitsiks käiakse kaks korda: esimene kord seitsme-kaheksa-aastaselt umbes nädala, teine kord nii kaua, kui sel hetkel vanust on (31-aastane 31 päeva jne). </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Siis õhtusöök ja ongi aeg peole minna. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Plats on veel üpris lage. Templi poolt kostab tümpsu (mitte väga ehe või mis?). Trummimängijad teevad soojendust. Istume maha, vaatame ringi. Teen jalaga paar pilti, jään säriaja pikkust vaatama, </span><span lang="EN-US">ning leian end äkitselt põnnimäe alt. Pisikesed on totaalselt vaimustuses. Näitan ette päeval tehtud pildid, mille peale nad omavahel jutustama hakkavad, ja hüüatavad tuttavate kohtade peale. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj5hyL42wQeaGP6my73oYT5OwxqkA7K5YPAIBeQHeU1oN_Vjeli69L53Lv_airQE9T15C4USXuTffhszkypHTHO50qMIizjS-udrAC3Cn1CTwxoYjdARw4QTUwAEK68SA8p3VZvAS1oLg/s1600/2011-07-22_20-43-09_K_IMG_9414.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj5hyL42wQeaGP6my73oYT5OwxqkA7K5YPAIBeQHeU1oN_Vjeli69L53Lv_airQE9T15C4USXuTffhszkypHTHO50qMIizjS-udrAC3Cn1CTwxoYjdARw4QTUwAEK68SA8p3VZvAS1oLg/s640/2011-07-22_20-43-09_K_IMG_9414.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">VÄIKE SOOJENDUS</span></div><br />
<span lang="EN-US">Mis täna toimuma hakkab? Lühidalt öeldes on tegemist nn paaripaneku-riitustega. Praegu käib külakorda pidustus, kus saavad kokku eri külade poisid ja tüdrukud, et lihtsalt aega veeta, aga kaugemas plaanis ka abielluda. Tänasel õhtul võõrustab pidu see küla, nii et siin saavad oma küla poisid ja tüdrukud kokku ümbruskonna omadega. Samas ei ole see meie jaoks tavapärases mõttes</span><span lang="EN-US"> tantsupidu</span><span lang="EN-US">. Tantsijad liiguvad ringikujuliselt mööda platsi ringi, nõnda et keskel on trummimängijad, nende ümber vanemad naised (tüdrukute emad), nende ümber aeglasemalt tantsivad tüdrukud ja nende ümber omakorda kiiremini tantsivad poisid. Oma tähendus on muusikal, sammudel ja lauludel. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Pisikesed pudenevad mu ümbert laiali. Servalt asuvad esimest ringi tegema vanemad naised, kellega liituvad kohe nooremad. Riietuses domineerivad muidugi hõbeehted. Riietel on ülekaalus lillakad toonid, peaehetel valge, servast punane. Seelikute all välgub nii mõnigi kingakonts. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBO7AlOC4xlpP8PZWlYbBJB_-t9OCzgjd8EW4ZGUntHPGL3PPZiV7Ifh8nESxvpxDIy5fSy3oLH-OEXxusRv-hL2lqTBCAK9XEpIbAwHNglucSzsusYigLE2y03vaJVh5eT_o6SpTO2g/s1600/2011-07-22_21-43-10_K_IMG_9419.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBO7AlOC4xlpP8PZWlYbBJB_-t9OCzgjd8EW4ZGUntHPGL3PPZiV7Ifh8nESxvpxDIy5fSy3oLH-OEXxusRv-hL2lqTBCAK9XEpIbAwHNglucSzsusYigLE2y03vaJVh5eT_o6SpTO2g/s640/2011-07-22_21-43-10_K_IMG_9419.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">NAISED ALUSTASID RINGI</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Siis liitub paremalt vasakule liikunud tantsurongiga järgmine, välimine ring, mis koosneb meestest. Nad jäävad naistest veidi maha. Peamiselt kannavad nad teksasid, aga on ka <i>longyi</i>'sid ja päris viisakaid pükse. Teiste seas on ka eriti uhkelt riietatuid. Tõsiste kavatsustega tuldud, kuigi abielluda saab alles kolme kuu pärast. Poisid astuvad diagonaalsamme, mida ilmestab selgelt jõuline laul (giidi sõnul: siin on täna nii palju kauneid tüdrukuid), mille liidrid siin-seal üles võtavad. Tüdrukud liiguvad aeglasemalt ja keskenduvad käeliigutustele. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSkC6BP13LxK1AApbJRwsacAyUS_1aO7RFI3xLkFce-nmRI4WmwnsG1XfdP11YZcD564aMwZnBv1dg4lp9JaPYL-481P2kYu-CARZQtO33vGlgmoTjPusra-VN0RI8mJwM0uKheyZolA/s1600/2011-07-22_21-43-47_K_IMG_9421.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSkC6BP13LxK1AApbJRwsacAyUS_1aO7RFI3xLkFce-nmRI4WmwnsG1XfdP11YZcD564aMwZnBv1dg4lp9JaPYL-481P2kYu-CARZQtO33vGlgmoTjPusra-VN0RI8mJwM0uKheyZolA/s640/2011-07-22_21-43-47_K_IMG_9421.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">... JA MEHED.</span></div><br />
<span lang="EN-US">Keskses ringis on tüdrukute emad. Poisid, kes liiguvad tüdrukutest kiiremini, valivad tüdrukuid, keskel seisvad emad tütardele poisse. Tegelikult on silmarõõmud juba niigi selged, peol lihtsalt saab avalikult flirtida. Kui aga ema valikuga nõus ei ole, siis ei ole ka pulmi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Vahepeal lõpetavad trummid löömise. Siis kogunevad tüdrukud ja poisid vastamisi seisvatesse summadesse ning hakkavad grupiti teineteisele kordamööda laulma. Tüdrukud laulavad, et on noored ja pole veel valmis, ning poisid, et nad on ootamiseks valmis, sest armastavad. Ja siis hakkavad tantsuringid trummide saatel taas liikuma. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kui laulmine liiga pikaks hakkavad venima, kutsuvad trummilööjad harvade löökidega rahvast taas tantsima. Mingil hetkel keeratakse makimuusika kinni ning siis jätkuvad vaid naturaalsed helid. Õhus on aina enam ja enam toorest maskuliinsust. </span><br />
<br />
<div style="text-align: center;"><span lang="EN-US"><a href="http://www.box.net/shared/c2141uhrkkdg62b3qqsi">[HELIFAIL sealtsamast (kliki ja kuula)]</a> </span></div><br />
<span lang="EN-US">Teised "valged" lähevad ööbimisruumidesse tagasi, kuid mina tunnen, et seda õhtut ei saa veel lõppenuks lugeda. Valgustan endale taskulambiga kivist teed ja lähen platsile tagasi. Sätin end ööbimishoone serva puupingile teiste naiste sekka istuma. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kohalike jaoks on tantsijad platsil vaid üks osa õhtust, teine, ja kohati ehk isegi tähtsam, on näha neid, keda pole ammu näinud. Naised on noored ja sitked ning väga jutukad. "Vestlus" käib kahel tasandil: naised omavahel ja selja taga liigutavad põnnid endale teadaoleval moel omavahel. Üks naine kallutab end vesteldes ettepoole kummargile, nii et paariaastane laps jääb tema seljas meritähena vedelema. Siis heidab ta üle selja rätiku, püüab sellesse esmalt pisikese keha ja siis jalad, kohendab, tõuseb püstiasendisse </span><span lang="EN-US">– kerge pingutamine eestpoolt ja valmis. Teised kannavad kotte, mis seljale kinnituvad. Eest jooksevad üle keha kirjavööga paelad, mis ristuvad rangluu juures, kokku seotakse need selja tagant. </span><span lang="EN-US">Seljas olev laps on tohutult loomulik osa naisest, eriti kuna neid on tõesti nii palju, terve plats on nooremate ja vanemate lastega täidetud. Eelkooliealised poisid löövad südikalt kaasa ka tantsus, kuigi jalad kipuvad vahepeal veidi risti minema. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjx8VzvtdjJAIJy_Se5OHhkdQtR7XiGgmrsNbMoQ6Bfmz5o4Hmy9W4oLMRJGFdpc6oYRAP1AckLz_iPISzkeemBZ_9u2GMopDBsNlVyGDQbSqzcnJ1bGzWj_b0R7h9AMzMSxN5DbHfwxA/s1600/2011-07-22_20-59-37_A_IMG_1174.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjx8VzvtdjJAIJy_Se5OHhkdQtR7XiGgmrsNbMoQ6Bfmz5o4Hmy9W4oLMRJGFdpc6oYRAP1AckLz_iPISzkeemBZ_9u2GMopDBsNlVyGDQbSqzcnJ1bGzWj_b0R7h9AMzMSxN5DbHfwxA/s640/2011-07-22_20-59-37_A_IMG_1174.jpg" width="358" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Kõike seda saatev rütm ajab samal ajal hulluks, haarab kaasa, viskab eemale. Ma tunnen reisi lõpu hõngu. Ma ei taha, et see lõpeks. Ma ei taha, et see seiklus lõpeks. Samas tahan ma koju. See siin on nii ehe, nii eriline. Olla kõigi nende inimeste keskel keset ööd. Ma ei mõista, mida nad räägivad, kuid ma tunnen seda vaimu. Mitte ainult platsilt õhkuvat, vaid külalistemaja seintest, vaatajatest õhkuvat. Nende jaoks on see eriline päev, mis on kord aastas </span><span lang="EN-US">– kord elus? Elurõõm samal ajal nakatab ja toob hinge tõsise kurbuse. See ongi lõpu algus. Enne oli seda veidi tunda, nüüd ta karjub selles elurõõmsas hõiskamises </span><span lang="EN-US">– trummide bassis. Tähistaevases öös. Ära lõpe. Lõpe. Kodu. Ma olen katki. Teisipidi kui reisi alguses. Katki. </span><span lang="EN-US"> </span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-21765565269679572392011-08-10T09:09:00.000+03:002011-09-30T13:02:40.033+03:00Pole muret, kui pole teed<i>23. juuli</i><br />
<i>Pankami küla <span lang="EN-US">– Namtoki kosk </span><span lang="EN-US">– </span><span lang="EN-US">Hsipaw</span></i><br />
<br />
<span lang="EN-US">Tulen tuppa ja eesruumis taskulambi valgel sandaale jalast võttes näen midagi pruunikat põrandalaudade vahele plagamas. Hm, prussakas? Ma parem ei mõtle selle peale. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Liigun tahapoole. Kõik magavad. Ma äratan A. oma kobistamisega üles. Otsin pikki varrukaid ja üritan süsteemile pihta saada. A. märkab mu veiklevas valgusvihus seinal prussakat. Mitte nii suurt kui Nyaung U-s, aga no selgelt head rammusat. Mina ei julge teda tapma hakata ning alatu naabrite juurde puhumine ei tähenda seda, et ta pimedas tagasi ei hiili. Ajame oma ropendamisega üles ka hispaanlanna, kes putukat samuti tappa ei julge, aga on surnud versioonist vägagi huvitatud. Haaran oma tossu ja äratame üles teise hispaanlase, kes on unisusele vaatamata täpse käega. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Magamine on pärast seda hüplik (</span><span lang="EN-US">hommikul selgub, et ma ei olnud ainus, kes väga hästi magada ei saanud). </span><span lang="EN-US">Pakin end tekki ja topin tekiserva enda alla, sest neid elukaid on kindlasti veel. Öö on üllatavalt külm. Peal on vatitekk, seljas pikad püksid ja pluus, ja ikka on jahe, nii et tekk tuleb üle pea tõmmata, et saaks hingata soojemat õhku. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Hommik on varajane. Enne päikesetõusu alustab kuskil väga lähedal kiremist kukk, kes vürtsitab oma ebameeldivat lauluhäält katusel laamendamisega. Püüan magada, kuid asi muutub aina absurdsemaks, nii et ajan riided selga, tervitan külalistetoas särtsakat külavanemat ja ta naist ning lähen siis jalutama. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzJh31umeFh4-nkHrX9q884CkJhxplcI6Y8TRutilRc5gapwaBtnRZzbw1-sOa3B8nDfvi7s-1LGWznf5UbV09177tYrWGgJhsK3uzaWFZIS00i2hfljDr3jcLoR1jk9n8dTaT3nKjiA/s1600/2011-07-23_07-35-22_K_IMG_9438.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzJh31umeFh4-nkHrX9q884CkJhxplcI6Y8TRutilRc5gapwaBtnRZzbw1-sOa3B8nDfvi7s-1LGWznf5UbV09177tYrWGgJhsK3uzaWFZIS00i2hfljDr3jcLoR1jk9n8dTaT3nKjiA/s640/2011-07-23_07-35-22_K_IMG_9438.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">PÜHAMUTAGUNE. EELMISE PÄEVA ANNETATUD ÕIED.</span></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9IRUary_LkYg1TjIjwvbZUeJBd9Gjem2JPwPL8D_TwnlVrGBYK2WwMnmjg6W1Aj8d4mcZLebRb3iKI48tQzfqAI7_dO2b1WuikVXVnq6VRWygAXwKB9xOVfSN5dUihDFOJNYhYdqlWA/s1600/2011-07-22_18-03-05_K_IMG_9391.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9IRUary_LkYg1TjIjwvbZUeJBd9Gjem2JPwPL8D_TwnlVrGBYK2WwMnmjg6W1Aj8d4mcZLebRb3iKI48tQzfqAI7_dO2b1WuikVXVnq6VRWygAXwKB9xOVfSN5dUihDFOJNYhYdqlWA/s640/2011-07-22_18-03-05_K_IMG_9391.JPG" width="480" /></a></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjv0pz0sPqK1-B2OzWZbYTfeWpmMHJm8cKNoV1htOsuvNq2uuurZnhUgwIdoWuUGGoQy-SUpSoc8PgbpRGAscyW6hsx_FVi6WSYfXSuiUCfwHEOrUwLmeIYJXtFHrZikr_G2rkswG4egg/s1600/2011-07-22_17-38-34_K_IMG_9380.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjv0pz0sPqK1-B2OzWZbYTfeWpmMHJm8cKNoV1htOsuvNq2uuurZnhUgwIdoWuUGGoQy-SUpSoc8PgbpRGAscyW6hsx_FVi6WSYfXSuiUCfwHEOrUwLmeIYJXtFHrZikr_G2rkswG4egg/s640/2011-07-22_17-38-34_K_IMG_9380.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Küla on vaikne. Teen tiiru tänavatel, paar pilti ja liigun siis sinnapoole, kust kostab "hommikupalvuse" hääli, mis üle kogu küla kaiguvad. Nelinurkne ruum on paksult inimesi täis. Naised tunduvad olevat ühel ja mehed teisel pool. Pisikesed teevad, mida tahavad: mängivad lilledega, kellelgi on mängu-kõrvahark, mida ta teistega jagab, jne. Teismelised tüdrukud palmitsevad juukseid patsi ja võrdlevad <i>tamein</i>'e. Vanemad kutsuvad neid jõudumööda korrale, aga tagumistes ridades käib sellele vaatamata oma asjadega sebimine. Vahepeal on koos laulmise kohad. Mõned, kellel käed palveks kokku pandud, ärkavad siis ja hakkavad unise näoga poolvidukil silmi kaasa laulma. Mõned ei katkesta oma vestlust ka selleks ajaks. Jutlustaja hääl katkeb vahepeal. Väike köhatus, ja monotoonne retsiteerimine võib jätkuda. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Tulen tagasi majja, heidan mõneks ajaks pikali, kuid tekkinud köha segab teisi uniseid ning nõuab teed. Ja seda saab eesruumist. Liitun külalisteruumis teejoojate seltskonnaga ning vahetame hulgaliselt naeratusi </span><span lang="EN-US">–</span><span lang="EN-US"> ühist keelt meil ju pole. Tee on soe ja mõnus kange, kergelt suitsuse tooniga. A. ärkab samuti üles ja liitub. Meie juures võtab istet ka giid, kes vahepeal kõrval silma looja oli lasknud<i> </i></span><span lang="EN-US">–</span><i><span lang="EN-US"> </span></i><span lang="EN-US">hommikul nägin ma teda küll </span><span lang="EN-US">–</span>, ning uurib, kas meil Eestis on ka sarnaseid pidustusi. Räägime laulupeost ja selle taustast ning võtame taas välja kaardid. Giid tõlgib osa teksti külavanemale. Tundub, et sada tuhat inimest mitu päeva koos laulmas on päris muljetavaldav.<br />
<br />
Jõudumööda ärkavad üles ka teised. Hommikusöögi ajal on pererahvas täiendust saanud kahe tüdruku näol. Selgub, et külavanema pojapoeg (?) leidis endale eile peolt silmarõõmu ning täna tuli tüdruk sõbrannaga külla. Võluv. :) <br />
<br />
Pakime tagatoas asjad kokku. Hispaanlane leiab meie toapoolelt, otse enda kõrvalt madratsi ja seina vahelt suure jässaka kehaga heleda ämbliku, kes on seal ilmselt mõnda aega olnud. See on märksa suurem kui Mrauk U-s kohatu. Teeme temast kordamööda pilti ja heidame pakkides pilgu aeg-ajalt sinnapoole, kus ta seinale tardunud on. Õnneks ei ole tal täna jalutamise tuju.<br />
<br />
Tagasitee koju läheb mööda teist mäeveergu. Laskumine on kõvema kaldega. Ühel hetkel liitub uus tee eilsega ja siis jätkame juba teada teed.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhU4wTFrMNsPchEgypS1oU9s2PcKaMyse7s8F4cghubsXnJfk6jEklr0ryoT_FPIvn51Mhle8DRmL1oy9K2Y1lJpjh1srYDpC5ofOcQKhMmwlpuWJQjY-rm3Jo-DFIk1pysoA4-Wszpg/s1600/2011-07-23_10-27-35_K_IMG_9448.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhU4wTFrMNsPchEgypS1oU9s2PcKaMyse7s8F4cghubsXnJfk6jEklr0ryoT_FPIvn51Mhle8DRmL1oy9K2Y1lJpjh1srYDpC5ofOcQKhMmwlpuWJQjY-rm3Jo-DFIk1pysoA4-Wszpg/s640/2011-07-23_10-27-35_K_IMG_9448.JPG" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">MÄGIRIIS</span></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZ2vpAid6omHUWNTp38q81mmlySPTHiMDXBVhbAG3KYxB_QiZY_OWvMxiolPdnK-NcyYWtR9wS3QwLLJlRPEJt56hiWyk38-To-Xb_7cZ0lOL6EE63CWDYYay3ZqBKU5a4c8z9O5cCHQ/s1600/2011-07-23_10-32-53_A_IMG_1180.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZ2vpAid6omHUWNTp38q81mmlySPTHiMDXBVhbAG3KYxB_QiZY_OWvMxiolPdnK-NcyYWtR9wS3QwLLJlRPEJt56hiWyk38-To-Xb_7cZ0lOL6EE63CWDYYay3ZqBKU5a4c8z9O5cCHQ/s640/2011-07-23_10-32-53_A_IMG_1180.jpg" width="640" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">TAAMAL OLEVAT TEIST TEED MÖÖDA ME EILE TULIME</span></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgs4UtFhXkMk8miHL8w5tuCLzOjQMKHoHwFRu6IVPalb9e4ke_U_svn9ecy-C1Zycnnx4QkD928b1ZgmvV11GU0yFL6xKI2yNkvzn0Qe0WBL_Da-ppp_NyW81aDlTvk3uDnnj57m9Lqlg/s1600/2011-07-23_11-37-50_K_IMG_9454.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgs4UtFhXkMk8miHL8w5tuCLzOjQMKHoHwFRu6IVPalb9e4ke_U_svn9ecy-C1Zycnnx4QkD928b1ZgmvV11GU0yFL6xKI2yNkvzn0Qe0WBL_Da-ppp_NyW81aDlTvk3uDnnj57m9Lqlg/s640/2011-07-23_11-37-50_K_IMG_9454.JPG" width="640" /></a></div><br />
Hispaanlanna ja belglanna jäävad tahapoole suhetest jutustama, A. ja hispaanlane võtavad läbi esmalt psühholoogia ja siis füüsika, ning prantslased on tagapool nagu ikka ja pildistavad. Haagin end giidi sappa ja jään temaga vestlema. Muu jutu sees uurin ka oma tundmuse kohta, et me pole Hsipaw's teretulnud. Ta arvab, et ju oli lihtsalt suhtlemisprobleem, sest kohalikud pole harjunud välismaalastega asju ajama. Ta mainib ka austraallannat, kes valis oma kohviku avamiseks just Hsipaw, sest see oli kogu riigi kõige sõbralikum linn.<br />
<br />
(Remark. Pärast Eestisse naasmist juhtusin <a href="http://www.lonelyplanet.com/thorntree/thread.jspa?threadID=1274326">ThornTree postitusele</a>, mis andis meie veidratele tundmustele Hsipaw's hoopis uue nurga. Ma olin eelnevalt kuulnud, et Hsipaw on olnud ebastabiilne piirkond, kus veel valitud aastad tagasi inimesi arreteeriti. Üks Yangonis kohatud naine rääkis, et omal ajal on seal üle kuulatud ka turiste. Küll aga võib pärast selle postituse lugemist mõningatele seikadele (peale siin mainitute) selgelt teise tähenduse anda kui "nad ei ole turistidega harjunud". Samas <span lang="EN-US">– sajaprotsendilist kindlust selle tõelevastavuses pole. Ükskõik, mis tõde ka ei ole, tekitab see minus sügavat kurbust.)</span><br />
<br />
Kose- ja ujumishuviliste tõttu teeme põike sama kose juurde, kus ma juba olen olnud. Otsetee tähendab sellist teed, mida ma varem pole näinud. (Esmalt peaks ära märkima, et me oleme selleks hetkeks juba paar tundi kõva tempoga laskunud.) Kõigepealt ukerdame diagonaalis mööda pehme mullaga suhteliselt lagedat põldu alla. Kuna saab selgeks, et seda teed pole keegi ammu kasutanud, hakkab meie giid järgmiseks läbi rohelise lihtsalt teed rajama. Rada on olemas, aga üle pea kasvavate taimedega nii paksult kaetud, et sealt ei saa lihtsalt läbi astuda. Džungel noh.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVvlw_VkLmg_2xh8i_ZzDLoeNMl5m6Vk7rEIYjiCzNp_rU4uFh5BAiA40gFZEx1nS45WDs6w71wbUZwWGs_0_XowRzZSBiSW0XAc2eCeJJqDUJa_WuMrPkhmnji7PociTEVgO2V9U-UA/s1600/2011-07-23_12-23-47_K_IMG_9462.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVvlw_VkLmg_2xh8i_ZzDLoeNMl5m6Vk7rEIYjiCzNp_rU4uFh5BAiA40gFZEx1nS45WDs6w71wbUZwWGs_0_XowRzZSBiSW0XAc2eCeJJqDUJa_WuMrPkhmnji7PociTEVgO2V9U-UA/s640/2011-07-23_12-23-47_K_IMG_9462.JPG" width="480" /></a> </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">ALGATUSEKS VÄIKE PALMISALU (JA SELLEGA KA PILDID LÕPEVAD)</span></div><br />
Liikumine on tohutult aeglane, sest taimede murdmine on paras rassimine ja kallak libedal mullal järsk. Meie kaheksane kolonn vajub vaikselt pikemaks. Jään päris lõpus olevate hispaanlaste ja ees liikuva grupi vahele ning püüan enne tõsisemat laskumist paar kaadrit. Eespool on kuulda kõva sahistamist ja murdmist ning allapoole liikudes kõlab ees hüüdeid, kus ei tohi rajast kõrvale astuda (ühes kohas näiteks on pealtnäha täiesti ohutus rohus sügav auk), mida ma siis isekeskis <i>puta</i>'tades laskuvatele hispaanlastele edasi hüüan. Mingis kohas on 45-kraadise nurga alla laskuval teel vaja ületada 120 sentimeetri kõrgusel üle tee vajunud puuront, mis on paksult sipelgaid täis. Kes ronib üle, kes otsib kõrvalt oksalt tuge <span lang="EN-US">– igatahes sipelgad lähevad üha vihasemaks. Üleastumine on võimatu, nii et vinnan end ülikiireks hetkeks oksale, heidan jalad teisele poole ja kukutan end siis kallakust alla. Mitte väga nõtke ega graatsiline, aga tigedate sipelgatega pole nalja. Selline läbi kasvava metsa tungimine on tõsiselt lahe elamus, aga ausõna, üle poole tunni sellist värki teha ei tahaks. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Jõuame kose juurde, mina ohkan tulevasele ojakesele mõeldes (kurat teab, kas siin on vahepeal vihma sadanud) ja jätan jalad langeva joa alla lompi likku. Tuleb välja, et ujuda saab otse kose all. Üksi ei oleks sellist asja julgenud niikuinii teha, esiteks ei oleks pähegi tulnud, et peaks paari meetri kaugusele langevast veest ronima, ja teiseks oleksid hoovused muretsema pannud. Hoovused ongi tugevad, aga kui hoida ennast ettepoole, on täiesti võimalik ujuda. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kodutee läheb probleemideta. Giid jääb tahapoole prantslasi utsitama, mina liigun teistega põldude vahel edasi. Paari päeva tagune jõgi/oja on väiksemaks jäänud, kuid palju suurem kui siis, kui ma seda esimest korda kohtasin. Toetume külast kaasa antud bambuskeppidele ja ronime üle kivide teisele poole. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kümmekond miili palaungide juurde ja 12</span><span lang="EN-US">–13 miili tagasi on oma töö teinud. Võtan õhtu vaid endale. Esmalt väike hüpe sellesse jõeäärsesse kohvikohta, millest belglanna rääkis. Täielik vaikus banaanikeeksi ja sinepiõieteega. Olen jõe ääres ainukene klient. Jumalik. Vaade on suitsune, ümbruskonnas põletatakse parajasti hulgaliselt puid. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmBsXVx3iInqPP65ntt8CYBxea_r9Rwj3nffxrPQHkDxjnxscKJ51S_2YeOdbMbenPvVnnzqW_Z6h_i8SVZuuydzZBfMg6O-hBkhyUqgMxf_0How9KMef0TKkDOvFfrGcuHue7TW0ong/s1600/2011-07-23_16-44-18_K_IMG_9464.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmBsXVx3iInqPP65ntt8CYBxea_r9Rwj3nffxrPQHkDxjnxscKJ51S_2YeOdbMbenPvVnnzqW_Z6h_i8SVZuuydzZBfMg6O-hBkhyUqgMxf_0How9KMef0TKkDOvFfrGcuHue7TW0ong/s640/2011-07-23_16-44-18_K_IMG_9464.JPG" width="640" /></a></div><br />
<br />
<span lang="EN-US">Lahkudes satun jutustama koha omanikuga. Austraallanna (seesama, kellest giid rääkis) müüs selle koha talle juba kolm aastat tagasi, nii et see koht on nüüd kohalikes kätes. Mees lööb mu täiesti pahviks. Ta mitte ainuüksi ei tea, kus asub Eesti, vaid mäletab ka eestlasi. Umbes viis aastat tagasi töötas ta giidina ning sattus juhtima ka eestlaste gruppi. Naljakas küll, aga eestlased jäid talle meelde oma eriti halva inglise keele oskusega. Muigame ja ma soovin talle ilusat päeva jätku. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õhtusöögi teen birma köögis. Olen vastik ja kõik, aga silma jäänud shanide koht on liiga kodukootud (homme ootab ees ikkagi seitsmetunnine rongisõit, kus ei saa oksendamise luksust lubada) ning kahes väiksemas hiina kohas ei tundu üldse elu olevat. Suure tee nurgal olev klassikaline birma pada-nurgas-koht on aga kenasti lahti ja tegus. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Pöördun ukse taga pikutavate naiste poole sooviga midagi süüa. Nad vaatavad arusaamatuses ringi ning viipavad vanema ja ümarama poole. Selgitan uuesti, mille peale naine raputab pead. Iseenesest vaheldus ebaselgust väljendavate jah'ide reas on tore, aga kui söögikohas öeldakse ei, siis ei oskagi nagu midagi teha. Ma jään veidi rivist välja lööduna seisma, kuid ei anna nii lihtsalt alla. Küsin, ega neil pole menüüd. Juurde astub kolmas naine, kes liigub pottidega leti poole ja märgib: "Chicken curry 2000 kyats". Okei, sobib. Tellin ka pudeli vett. Kui nad kraami lauda toovad, küsin, kas saaks ka suppi ja kõike muud, mis neil seal tavaliselt ikka on. <i>Thanaka</i>'ga end tõeliseks näriliseks võõbanud naine saab hullu turisti jutule pihta ning loetud minutitega on mu ees kümmekond suuremat ja väiksemat kaussi. Osa kraami on ka päris uus, aga kõik on harjumuspäraselt väga hea. Teen nii, nagu Sittwe's meie võõrustajanna ütles </span><span lang="EN-US">– näitan, mida ma võtsin, ja selle eest ka maksan. "Dže-zu be" lööb kõikidel naistel silmad särama. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õhtul saame võõrastemajas teada, et homne rong võib ära jääda. Omaniku jutu järgi oli rong täna Lashio ja Hsipaw' vahel rööbastelt maha jooksnud, ühe töötaja sõnul oli vesi tee kaasa viinud. Hommikul kell 8 saame igatahes targemaks. Samas jääme magama veendumusega, et rongi arvatavasti ei tule. </span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-7112217332984004612011-08-10T09:03:00.001+03:002011-11-28T15:54:12.213+02:00Ja rongisõit siiski tuleb<i>24. juuli</i><br />
<i>Hsipaw </i><i><span lang="EN-US">– Pyin U Lwin (Maymyo) </span></i><i><span lang="EN-US">– Mandalay</span></i><br />
<br />
<span lang="EN-US">Äratan end kell kuus üles, et minna siiski hommikuturule.<i> </i>Ühelt poolt ajab sinna väike uudishimu, teisalt ka praktiline vajadus </span><span lang="EN-US">– kui ikkagi tuleb rongisõit, on banaan hää ampsata. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Linn magab veel, turu ümbruskonnas pakivad oma kaupa lahti esimesed müüjad. Turg ise kihab. Aga kaup on selline, mille ostmisest mul vähe tolku oleks. Samas saan mõningaid kaadreid jumaliku maitsega bambusevõrsete müüjatest. Nad tõmbavad puust noaga pehmemaid laaste lahti ja ribastavad need siis. Tea, kas oleks pidanud üldse vaatama, anonüümne salat laual on palju parem kui näha, kuidas tädi pooleldi mudas istudes seda teeb. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgA1U0quK78eo2flT-FA9_9FCC1WbJwWq-yMCFqp_y0egJ5Xsc9CQYmy9bU7IKE8zc_n9_8i5GIgFwUnX1vvN0mzUbrVzRb1_EiCFKgPWlgBsTgWJEThmamabNFAmjaoOr7jnC7qEn6eA/s1600/2011-07-24_06-39-14_K_IMG_9470.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgA1U0quK78eo2flT-FA9_9FCC1WbJwWq-yMCFqp_y0egJ5Xsc9CQYmy9bU7IKE8zc_n9_8i5GIgFwUnX1vvN0mzUbrVzRb1_EiCFKgPWlgBsTgWJEThmamabNFAmjaoOr7jnC7qEn6eA/s640/2011-07-24_06-39-14_K_IMG_9470.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Banaane ei leia samuti. Müügil on vaid need ümarad, mis küpsena on lühikest aega imehead, muul ajal aga liiga lödised. Paraku on müügil ainult eriti küpsed ja alles rohelised. Kokkuvõttes </span><span lang="EN-US">– ei liha, ei kala, mingit erilist eksootilisust sellelt turult Phnom Penhi kohalikega võrreldes küll ei ole. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYW9QMpsVLJyMidSBkBww3uwLhxAiHU1kHkXjObEhOgT1VoPgmeVQvaPeKlK9q_60NEpQgpmJGtr0R2AP_stUL436fM1-eSrDyV9vm0cGk7vShxzQNsnCOJZRl_tWpcV5xl14XKN6pbA/s1600/2011-07-24_06-39-20_K_IMG_9471.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYW9QMpsVLJyMidSBkBww3uwLhxAiHU1kHkXjObEhOgT1VoPgmeVQvaPeKlK9q_60NEpQgpmJGtr0R2AP_stUL436fM1-eSrDyV9vm0cGk7vShxzQNsnCOJZRl_tWpcV5xl14XKN6pbA/s640/2011-07-24_06-39-20_K_IMG_9471.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Kell kaheksa kibelen omaniku kõrval tema kõne lõppu ootama. Head uudised: rong täna liigub. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Lühim tee raudteejaama on külalistemaja juurest kõrvalteed mööda paremale ja sealt mööda ristuvat raudteed vasakule Mandalay poole senikaua, kuni jaam vastu tuleb. Muidugi saab viisakalt mööda teed ka minna, aga see tee on otsesem, lisaks ei ähvarda ka oht rongi alla jääda, sest need sõidavad siin lihtsalt nii harva. Mässan ametnike ruumis 1. klassi piletite saamisega, kuid õnneks asi laabub ja võime pisikesel toolireal ootamisele keskenduda. Lippan ümbruskonnast läbi, et vett osta, ja leian üles koha, kus LP-sse on foto võetud. <i>Pau-si</i>'d leiame ka, otse meie kõrval perrooni ääres on kaks konkurenti. Sellega on toidumured ammendunud. Oodates saab veidi Indiat ka. Meie juurde tuleb seisma mees, kes hoiab paari meetri kaugusele, aga jälgib meid oma tumedate silmadega pingsalt nii neli-viis minutit. Suhteliselt häiriv. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVq_MlgN8tsSnOBI6Mbsz4iyccxzLLQWRR-RzMTb6SmlZJHMLLdNlbj1AlZPDd8_df_z6Q8_ImWRgxpBI1PwhaID-_erNdIFyU5KMZjdx-3wfmxGp5iYyVtrhALOI7vyBshAWSdbT26w/s1600/2011-07-24_09-03-02_A_IMG_1188.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVq_MlgN8tsSnOBI6Mbsz4iyccxzLLQWRR-RzMTb6SmlZJHMLLdNlbj1AlZPDd8_df_z6Q8_ImWRgxpBI1PwhaID-_erNdIFyU5KMZjdx-3wfmxGp5iYyVtrhALOI7vyBshAWSdbT26w/s640/2011-07-24_09-03-02_A_IMG_1188.jpg" width="358" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Inimesed lähevad veidi ärevamaks, rong veereb laisalt perrooni poole. Vagunitel pole silmaga eristatavat klassivahet, nii et küsime, kuhu me minema peame. Tagumise vaguni poole. See on samasugune kui teised. Marsime sellest läbi järgmisesse vagunisse </span><span lang="EN-US">– seejuures enda üle mootorratta venitamine ja ananassivagunite ronimine pole just see, mida täislastis olles teha tahaks </span><span lang="EN-US">– ja leiame eest järgmise samasuguse vaguni. Tuleme maha, et olukorraga distantsilt tutvuda ja avastan, et see esimene vagun ikkagi on 1. klass. Vaguni serva peal on vastav kiri. Okei, see tunduski liiga hea, et olla tõsi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Pingid on läbinisti puust, õhutus tuleb aknast (laes on vaatamiseks tuulikud ka) ja vastasistmel magab magusat und üks kohalik. Sätime asjad paika. Magava mehe naine tuleb klopib ta üles, nii et võtame enda alla ka vastasistme. Kuni keegi endale ei nõua, on see meie </span><span lang="EN-US">– lihtne. Teisel pool meie vastas on kaks naist, kes <i></i>katkestavad hetkeks oma jutu, et meile pilku heita. Naeratame vastu. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKXrw8luYfO059JnAKmHr2j1IpVXSEDa78b3Dgsr-vgCQa9e-Fc12LquCjrvunfdB3xa3mYnasycQLQLo0uJjvvPNh6lT-k6UWnf24rLE0J8XLqq-KHw7vm35ODIFIG0SxGzgeHXcNVA/s1600/2011-07-24_11-24-08_A_IMG_1196.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKXrw8luYfO059JnAKmHr2j1IpVXSEDa78b3Dgsr-vgCQa9e-Fc12LquCjrvunfdB3xa3mYnasycQLQLo0uJjvvPNh6lT-k6UWnf24rLE0J8XLqq-KHw7vm35ODIFIG0SxGzgeHXcNVA/s640/2011-07-24_11-24-08_A_IMG_1196.jpg" width="358" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">LUBAGE TUTVUSTADA </span><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">– 1. KLASS</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Rongisõit on totaalselt lahe. Rong liigub kiiremini, kui ma oleksin osanud arvata (veebis prevaleerib arvamus, et rong on Birmas nii aeglane transpordivahend, et seda tuleks üldse vältida), õhku tuleb akendest mõnusalt sisse ja ... vaated! Riisipõllud, mäed, kadumine kuskile floorasse, nii et vagunis läheb pimedaks, karjused, lehvitavad lapsed... Huh. :) Kogu see värk käib muidugi väikese "rosinaga": kuna puid-põõsaid siin tee ääres "pügavad" vaid mööda sõitvad rongid, peksab aknast kogu aeg sisse rohelisi lehti, sekka ka oksi. Selle tulemusena kattume rohelise kraamiga ja vidutame pidevalt silmi. Aga elamus seegi. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiu7omA5Sk80WZ9k7gu7IqV_M7uFPXunIKnqWLq5j7D2dtJThFzWN_MP0Jajhyphenhyphen8nAEpFh3xI6EtzyMkAe_7HfJz5jGLgtOD4Qm4SX3z5uITT2xT-YoQwtRNXSMdNBIvi_jhfLASYs0-SQ/s1600/2011-07-24_10-30-21_K_IMG_9480.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiu7omA5Sk80WZ9k7gu7IqV_M7uFPXunIKnqWLq5j7D2dtJThFzWN_MP0Jajhyphenhyphen8nAEpFh3xI6EtzyMkAe_7HfJz5jGLgtOD4Qm4SX3z5uITT2xT-YoQwtRNXSMdNBIvi_jhfLASYs0-SQ/s640/2011-07-24_10-30-21_K_IMG_9480.JPG" width="480" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKn8OPDBxGYibbqd5QZ3k52KYyhFazLOjA7vdY1V1mAJ7NKzo7DAd6sfv7aFLN9OngP33iXSpytkFZYB4RBfd7tqALrlWxI7AR1qQTBY-iV0sbWTnK911QvWBpxKVDMNc8bp6-CkNFGQ/s1600/2011-07-24_13-43-58_K_IMG_9504.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKn8OPDBxGYibbqd5QZ3k52KYyhFazLOjA7vdY1V1mAJ7NKzo7DAd6sfv7aFLN9OngP33iXSpytkFZYB4RBfd7tqALrlWxI7AR1qQTBY-iV0sbWTnK911QvWBpxKVDMNc8bp6-CkNFGQ/s640/2011-07-24_13-43-58_K_IMG_9504.JPG" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVomj-ARLBZjq7bGc4lJCmaZNNgMf36nrHvQhaSDwm8R0I0isoa3kOk4XyXAGOpAAogFsycufCnPzt0CHo_BGVn_cDqoNYl9CXGkYKqsYaPBawbk5wCEm2kiNhYC0G-FUf8jOJLq8IyA/s1600/2011-07-24_13-22-29_K_IMG_9497.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVomj-ARLBZjq7bGc4lJCmaZNNgMf36nrHvQhaSDwm8R0I0isoa3kOk4XyXAGOpAAogFsycufCnPzt0CHo_BGVn_cDqoNYl9CXGkYKqsYaPBawbk5wCEm2kiNhYC0G-FUf8jOJLq8IyA/s640/2011-07-24_13-22-29_K_IMG_9497.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Meie varvaste sirutamise ja jalgade paigutamise vabadus kestab Kyaukmeni (loe: džaukmei), kui peale tuleb noor pere lapsega. </span><span lang="EN-US">Mees on kiitsuke, naine ümaram ja põnn imearmas suurte silmadega kolme-nelja-aastane poiss. </span><span lang="EN-US">Kuni pere end paika sätib, astub meie juurde kutt, kes küsib, ega me ei tahaks seni, kuni rong peatuses on, temaga keele harjutamise eesmärgil veidi rääkida. Jin on 19-aastane hiinlane. Ta õpib Mandalays ülikoolis psühholoogiat, aga on praegu oma kodulinnas. Ta on inglise keelt õppinud kaks kuud (<i>sic!</i>) ja otsib nüüd, sõnastik näpus, keeleharjutusvõimalusi. Jutuks tuleb ka see, kust meie pärit oleme. Kui oleme maininud sõna "Estonia", ärkab meie vastas istuva pere pea, kes ütleb selle peale meie üllatuseks poolihääli "Estonia, Latvia, Lithuania". (Seejuures rohkem me tema suust inglise keelt ülejäänud reisi jooksul ei kuule!) Jin küsib, miks me näiteks Kyaukmes peatust ei tahaks teha. Sool haaval.</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Edasine sõit on juba mägede vahel, kõrgus hakkab ju langema. Vastas istuvat peret on lahe jälgida. Pereisa on nimelt õnnistatud lakkamatu jutustamisoskusega. Tal on kõige ümbritseva kohta jube palju öelda ja näidata, nii et käsi on pidevalt aknast väljas millegi poole viipamas. Naine kuulab leebelt ja põnn on sõidust muidugi vaimustuses, nii et teda tuleb pidevalt akna juurest veidi kaugemale tõmmata. Poisiga tegelemine on vanemate vahel loominguliselt jagatud, nii et kui üks tahab puhata, tegeleb väiksega teine. Saia süüakse kolmekesi, ostetud maisi jagatakse. Hästi palju hoolivust on tunda. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuskil mingis väiksemas kohas tuleb peale kaks keskealist inglast ja kaks nende saatjat. Selgub, et inglise paar elab Tais, naine on pikalt olnud ka Yangonis, aga on siin vahemaid kaardistamas, et koostada turistidele marsruute. Lisaks koolitavad nad giide, ja täna ongi neil kaks giidi kaasas. Ühesõnaga taas ühed neist, kes näevad seda riiki tulevikus tulusa investeerimisvõimalusena, aga on praegu veel ühed esimestest avastajatest. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Oleme kui märkamatult (kolm tundi reisi!) jõudnud sellesse kohta, mille pärast paljud selle rongireisi üldse ette võtavad </span><span lang="EN-US">– Gokteiki viadukti juurde. Kõigepealt helendab kauguses metallist sild, siis järgneb mitu tunnelit ja seejärel veereme juba üliaeglaselt kui otsatu kanjoni kohale. 1901. aastal ehitatud sild ei ehmata esmalt, vaid paneb õhku ahmima. Kõrgus on tohutu. Jõgi all on imetilluke. Ja pole mingit piiret, lihtsalt rööpad. Võimas. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicqRbp9NLzt3fB16BoGzfOoio6PxeuaMtluMa0bcwFPKGjB1Trb6m8V9M5HRIyP5vo6zJsOAU-nbFeq-XZsqpsiRynL1WTUyjUmX6t54w4tWfdT5feLSaYEbknRIIMsc6q4vNPoIi5PQ/s1600/2011-07-24_13-13-43_K_IMG_9490.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicqRbp9NLzt3fB16BoGzfOoio6PxeuaMtluMa0bcwFPKGjB1Trb6m8V9M5HRIyP5vo6zJsOAU-nbFeq-XZsqpsiRynL1WTUyjUmX6t54w4tWfdT5feLSaYEbknRIIMsc6q4vNPoIi5PQ/s640/2011-07-24_13-13-43_K_IMG_9490.JPG" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicJZKkdRcV9rHpv070X6R5k0DhZVxDZ5iBy7oLjRLKKtkb9-TTd57Dg7PwZkXip5zqTPK-mzOI6MjbbsqqP3u2ScDAngmInwnot6ZN7rWENA4nLz9HPq7LUoDU4eyXmYIVkXoydmABbQ/s1600/2011-07-24_13-20-12_K_IMG_9495.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicJZKkdRcV9rHpv070X6R5k0DhZVxDZ5iBy7oLjRLKKtkb9-TTd57Dg7PwZkXip5zqTPK-mzOI6MjbbsqqP3u2ScDAngmInwnot6ZN7rWENA4nLz9HPq7LUoDU4eyXmYIVkXoydmABbQ/s640/2011-07-24_13-20-12_K_IMG_9495.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Aga miks üldse rong? Gokteiki viadukt oli kindlasti üks tegur. Tükike ajalugu või nii. Aga teisalt ... no praktilised ja avastuslikud põhjused vast. Rongides on tavaliselt rohkem jalaruumi ning kuigi sõit läheb aeglasemalt, on neis olnud kuidagi parem. Ja etteruttavalt öeldes on see reis igatahes teretulnud vaheldus palavasse ja täistuubitud sõitmisse. Aeglasel kuid mugaval sõidul on omad plussid, ütleme nii. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Inglased lähevad mingis väiksemas kohas maha ja edasi sõidame juba taas omaette. Ühes peatuses teeb meiega samal ajal peatuse teinegi rong. Esimene vagun on täis igavlevaid mundrimehi. Ja kuhu nad liiguvad? Ikka põhja...</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuigi rong sõidab umbes seitse tundi, läheb aeg ludinal. Pyin U Lwin (endine Maymyo, koloonia-aegne inglaste "suveresidents" mägedes, praegune sõjaväelaste õppe keskus) saabub märkamatult. Udjame end püsti, ütleme lähematele toolikaaslastele head aega ja siirdume rongijaama väljapääsu poole. Uksel küsib vormis mees meie pileteid. Nojah, kontrollitakse, et turist oleks ikka seal, kus ta olema peaks. Siis platsile. Kohe tullakse pakkuma rattataksot ja hobukaarikut linna. Teeme selgeks, et Mandalay on õige märksõna, vaatame läbi paar <i>pick-up</i>'i, kuid ka esipingiga võrreldes tundub jagatud takso kõrgem hind kuidagi etem. Mis sest, et sõit maksaks 2000 kyati 8000</span><span lang="EN-US"> – 10 000 asemel. Japsid, kes meiega koos rongist maha tulid, on juba ühe kohe väljuva <i>pick-up</i>'i esiistmel kohad kätte saanud. Ma ei kujuta ette, kuhu nad oma kodinad panevad. Taha, teadmata, mida sellega tehakse? Endaga koos kitsukesse kabiini pooleteiseks tunniks? </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Üks noor keeleoskaja kaarikuomanik pakub, et juhatab meid linnas nn jagatud takso juurde. Astume kaarikusse. See on eksootilisem, kui oli Baganis: sel on seinad, aknaavad ja pehmendusega istmed teineteise vastas. Sisenemine käib keskelt ja ruum on suletud, nii et kannatab võrrelda ajaloofilmidest nähtud kaarikutega, kui ta selline ligadi-logadi poleks. Nii romantiline pole kui "Viimses reliikvias", sest kahel inimesel on oma jalgu suhteliselt keeruline ära mahutada ja väljuda tuleb ka lühikesel krõnksus, sest muidu võib pea ära lüüa. Aga siin me siis oleme. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Esimeses kohas, kus ta peatuse teeb, ei ole midagi, teises ei lähe enam midagi ja kolmandas tahetakse 40 000 kyati. Okei, <i>pick-up</i> siis. Aga ühe ette jäänud auto juures saab kiiresti selgeks, et peaks tundmatu aja ootama teisi huvilisi, kes Mandalay suunas minna tahavad. Jääme arutama, et äkki peab leidma muu <i>pick-up</i>'i, sest oodata küll ei viitsi. Kell on ka juba viie kanti tiksunud. Meie kaarikujuhist tõlgiks muundunud esindaja pakub saatjaga rääkides välja kompromisslahenduse: kui me tahame minna kohe, oleks hind 13 000 kyati. Okei, eks ta kallis ole, aga olgu neil siis hea päev. Kordame numbri veel näppudel ja sõnades kaks korda üle ka </span><span lang="EN-US">– <i>thirteen</i> ja <i>thirty</i> on varemgi raskusi tekitanud </span><span lang="EN-US">– saame noogutused kirja ja minek. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Muidugi võtab auto ka teisi peale. Lihtsalt meie oleme oma kohad juhi kõrval krõnksus kuninglikult kinni maksnud. Vahepeal tehakse paar kiiret peatust, et autot pesta ja mootorit jahutada. Juhi sõidustiil on tavapärane nagu-homset-ei-tuleks. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Jõuame pimeduses Mandalaysse, tiirutame veel ringi, et teisi maha panna, leiame siis üles enda hotelli, maksame saatjale 13 000 kyati ... ja ta jääb meile selle peale nõutu näoga vastu vaatama. Vibutab kolme sõrme </span><span lang="EN-US">– 30 000. No mida asja?! Üritame selgeks teha, et see on sügav hullumeelsus, me saanuks vaid 10 000 lisades juba omaette takso võtta, mitte sõita kitsas kabiinis. Kuna tema ei taha samuti alla anda, läheme hotelli fuajeesse, kus selgitame mõlemad asja. Tüübi järjekindlus hakkab raugema. Ta pakub, et me võiks 5000 kyati juurde maksta. Kuna meie sellega nõus pole, jääb diil, et 2000 ja valmis. Mõru maik jääb asjast suhu. Kas kaarikujuht ei saanud meist aru? Ei tahaks uskuda, eriti kuna ta rääkis väga korralikult inglise keelt ning me kordasime numbri nii sõrmedel kui ka suuliselt üle. Või tegi ta meile sama mis mullu taksojuht Bangkokis </span><span lang="EN-US">– need ju tagasi ei tule. Või mängis reisisaatja temaga kokku? Või valetas hoopis tema? Eriti nõmedaks teeb selle asjaolu, et meie tegime enda arvates kõik õigesti, aga kuskil läks ikka midagi nihu. No ja muidugi Mandalay needus. Ma ei saa sellest linnast aru. </span><span lang="EN-US"> </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õnneks on siinne shani söögikoht mõnusalt hea toiduga ning täna on ka töötajad eriliselt lustakas tujus, nii et ju on see ebameeldiv asi homseks meelest läinud. </span>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5843746063512683403.post-7988561253160135222011-08-09T09:09:00.000+03:002011-09-30T13:01:14.540+03:00Üllatused eikusagilt<i>25. juuli</i><br />
<i>Mandalay</i><br />
<br />
Hommikul võtame selge plaani: hommikusöök, rahavahetus, lennupiletid, internet, vaba aeg. Kõik läheb kui valatult, kui välja arvata 10 kyati langenud vahetuskurss.<br />
<br />
Internetiga aga nii lihtsalt ei lähe. Maandume selles kallis, aga ülikiire netiga punktis, lööme lahti oma meilikastid nagu ikka ... ja jääme sõnatuks. 22. juulil toimus Norras kaks rünnakut, milles hukkunute arv pole ikka veel selge. Keeruline on midagi sellist enda jaoks seletatavasse vormi panna, see kõik on nii kaugel, aga samas nii lähedal. Siia on sealt ju vaid veidi üle kümne tunni teekond. Ja samas nii teine maailm. Midagi sellist, kuhu on end raske ettegi kujutada.<br />
<br />
*<br />
<br />
Kuna päev on vihmane, otsustame turismiprogrammi "linnukese" kirja saada katuse all <span lang="EN-US">– Mahamuni <i>paya</i>'s. <i>Pick-up</i>'i-juht, kes meid sõidutab, teab Eestit küll. Ja üllatus-üllatus, taas selle järgi, et on sõidutanud viletsa inglise keele oskusega eestlasi. Ta uurib ka meie keele, poliitilise olukorra ja Venemaa-suhete kohta. Huvitav kuju. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Mahamuni <i>paya </i>(1785) on mingis mõttes meie reisi sõlmpunkt. Selle keskne Buddha-kuju on pärit Rakhine'ist </span><span lang="EN-US">– Mrauk U juurest. Ning kompleksi edelaosas väikeses kõrvalhoones eksponeeritav sõjasaak on saadud Angkor Watist. Kui samas riigi üks tähtsamaid pühamuid on sellise taustainfoga, on võimatu sinna mitte minna. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Buddha kuju kaetakse pidevalt ja üha kuldlehtedega. Seda räägib A. Naisi sinna nimelt ei lubata. Istun seniks, kuni ta seal ära käib, väravate taga otse Buddha ees põrandal koos palveid lugevate naiste hordidega. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3EXpXUFy6RHTqmaXT3gRHWY2Ae886S9Azu0Air_wO8DZK-MU5zpQv6_4M1BSpYHXnF0Un14cjlKIfmPwrGu6gDy93h-kTmkRCJD2BDX6UYo46sd1umwaP-GC4bt0Yja-zRKeZTH0xUw/s1600/2011-07-25_10-47-28_K_IMG_9513.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3EXpXUFy6RHTqmaXT3gRHWY2Ae886S9Azu0Air_wO8DZK-MU5zpQv6_4M1BSpYHXnF0Un14cjlKIfmPwrGu6gDy93h-kTmkRCJD2BDX6UYo46sd1umwaP-GC4bt0Yja-zRKeZTH0xUw/s640/2011-07-25_10-47-28_K_IMG_9513.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Prügikast pidavat Buddha juures olema täis paberlipukesi, mille vahel kuldlehed olid. Nõnda saab keha pidevalt kiiskavat täiendust. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgi6uA6lE6o8r3x9Cbm9md1vqWaXKQJGpyz8YKs8w0taKitZcQyXQ8EVPt7gFGhh29P4a-D6QFj-B5HGmsiABuTfV0uRh6vOmrgBngNeJKGPRM4Ac_xNdYCia3Olo0nn1WjBGw8Qizt0A/s1600/2011-07-25_11-08-48_A_IMG_1206.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgi6uA6lE6o8r3x9Cbm9md1vqWaXKQJGpyz8YKs8w0taKitZcQyXQ8EVPt7gFGhh29P4a-D6QFj-B5HGmsiABuTfV0uRh6vOmrgBngNeJKGPRM4Ac_xNdYCia3Olo0nn1WjBGw8Qizt0A/s640/2011-07-25_11-08-48_A_IMG_1206.jpg" width="358" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">ÜKS KENTSAKAS PAVILJON: KAHELT SERVAL JOOKSVALT TERRASSILT SAAB VAADATA ALLA </span></div><div style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">KAGU-AASIA MAKETILE, MILLE KESKEL TROONIB BIRMA</span></div><br />
<span lang="EN-US">Kõrvalhoones kössitavadki "sõjasaagiks" saadud pronks- ja metallkujud Angkorist. Õõnes peata keha, lõvi, elevant... Kuna kindlate nn kehaosade katsumine pidavat katsuja keha sama osa tervendama, kõnnib kujude eest pidevalt läbi näperdavaid inimesi. Elevandi seljas istuvad lapsed. Veider vaadata. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9m3Oh8MvAIF__S0bo6PxQE0NfR1zoPoQwFTKDOb8XR9Qq98M860zI2LVJavlUCdMQuntGTzZbrvIAlz3u-aw_ePBkb8IO6XtEnBOfr5ojYlsthana5VxF-5J6KNiFwHrKLyCmps5bOw/s1600/2011-07-25_11-28-02_K_IMG_9521.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9m3Oh8MvAIF__S0bo6PxQE0NfR1zoPoQwFTKDOb8XR9Qq98M860zI2LVJavlUCdMQuntGTzZbrvIAlz3u-aw_ePBkb8IO6XtEnBOfr5ojYlsthana5VxF-5J6KNiFwHrKLyCmps5bOw/s640/2011-07-25_11-28-02_K_IMG_9521.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><i><span style="font-size: x-small;">MADE IN CAMBODIA</span></i></div><br />
<span lang="EN-US">Liigume mööda põhjapoolset sissepääsu väljapoole ja jääme vaatama liikuva pildiga Buddha-ekraane, mis on suuremal ja väiksemal kujul müügil. Kohe ilmub välja ka mees, kelle äri see on. Jõudmatagi ärini, uurib ta, kust me pärit oleme. Ta on väga sõbralik, huvitub meie riigi ajaloost ja räägib ka Nargisest. Enne tormi olevat inimesed saanud hoiatuse, aga ei evakueerunud. Templid ja templite katused olid olnud inimesi täis. Paljud rannikul olnud kalurikülad pühiti jäägitult merre. Ta pakub end meile homme Ava juurde giidiks, kuid me taganeme viisakalt. Ei taha end kokkulepetega koormata. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Mahamuni järel lähevad minu ja A. teed lahku. A. läheb tehnikapoodi (ja saab taas teada, et kui öeldakse 30 000 ja korratakse ka nullid üle, siis tähendab see ikkagi ühte nulli lisaks ehk 300 000), mina 84. tänavat mööda jalutades üles. Siht: turg. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Turg kui selline algab märgatavalt varem peale. Tänavaservad, mis muidu on suhteliselt laisa asustusega olnud, upuvad ühtäkki äridesse, ja tänav autodesse. Jõuan viimaks ka neljakorruselise turuhoone ette. Ja siis sisse. See ei sarnane ühegi turuga, kus ma käinud olen. Laed on kõrged ning kaupmehed istuvad umbes 70 sentimeetri kõrgusel poodiumite peal. Neli seintega eraldatud poodiumit moodustavad saarekese. Saarekeste vahel triivivad ostjad. Esimene korrus on läbinisti pühendatud riietele. Teisele korrusele viib siinkandis tõeline haruldus </span><span lang="EN-US">– eskalaator. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kuna sellist värki ei saa kasutamata mööda lasta, kroogin oma maani seeliku veidi kõrgemale </span><span lang="EN-US">– tuleb asja ikkagi aupaklikkusega suhtuda </span><span lang="EN-US">– ja astun liikuvale trepile. Minu kõrval ütleb mulle viisaka, kuid laia naeratusega tere viiekümnendates laiemat kasvu kuldkettidega mees ja küsib, mis riigist ma olen. Milline vaheldus nooremate tervitajate sekka. :) Selgitan talle lühidalt ja ta märgib, et tal on siinsamas turul hõimuasjade pood, et ega ma juhtumisi läbi ei taha astuda. Vaadata võib ikka. (Kui palju kordi varem ma olen seda juba mõelnud-öelnud?)</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Järgnevalt avaneb mu ees tõeline imedemaa. Mees, kes mu poodi juhatas, on seotud ravimitega. Kuna tal on sidemed nagade hõimuga, siis saab ta ravimite eest vahetuskaubana nende kunsti. Nagad ei tunnista raha kui sellist, aga ravimeid vajavad ikka. Nii ongi juba aastaid olnud nõnda, et märjal hooajal käib ta nagade juures ravimeid kauba vastu vahetamas ja kuival ajal teel Mandalays äri. Ning äri minevat hästi, sest selline kraam on Läänes kõrges hinnas. On ka kliente, kes igal aastal läbi astuvad, ja neid, kes müüvad ostetut eBays edasi </span><span lang="EN-US">– seda juba väga rikastele inimestele. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Nagad elavad nõnda, nagu võidakse olla näinud Discoveryst. Nad on sõjamehed, kes ohverdavad ka inimesi. Nii et kui võõrad nende juurde ei pääse, siis kohalikud sinnakanti, kus tema käib, naljalt ei lähe. Sidemeid on vaja. Apteeker-poodnik selgitab muiates, et kui inglased maa 19. sajandil koloniseerisid, taheti ka nagadelt iga-aastaseid makse võtta </span><span lang="EN-US">– tihedasse džunglisse makse koguma läinuid ei nähtud aga enam kunagi...</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Poes on kuhjade kaupa põnevat kraami. Inimluudega tseremoniaalketid. Ahvikoljud (ajusid süüakse). Tätoveerimisatribuutika (tätoveerimine käib täie hooga ka praegu, ka nähtamatus on valikus olemas, aga lisandunud on ilu funktsioon). Ja kuhjade kaupa kujusid. Vormid on imeilusad. Vibalikud kujud on puhtad, selged ja tumedad. Osa kujusid on kokku väänatud metallpitsist. Mu silm jääb peatuma kaheksa saatjaga elevandil. Küsin, mis on selle taust. Tegemist on püha looma </span><span lang="EN-US">– elevandiga liikuva jumalusega. Ese on valmistatud pronksist umbes pool sajandit tagasi. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjB-58JmaEmf-0LBcEzhlDvbHG5uhyKwdqaJRlW5YXXDkSuhj5M1sRuNlb_dvPJAVrNQO3NpwSZCf4hf_AWzfWxEFNOYR75aLUZsheEBi9dnKr100-1gOBjnRgpoaFPrQ-3_pOrvi0fog/s1600/2011-07-26_10-44-47_K_IMG_9568.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjB-58JmaEmf-0LBcEzhlDvbHG5uhyKwdqaJRlW5YXXDkSuhj5M1sRuNlb_dvPJAVrNQO3NpwSZCf4hf_AWzfWxEFNOYR75aLUZsheEBi9dnKr100-1gOBjnRgpoaFPrQ-3_pOrvi0fog/s640/2011-07-26_10-44-47_K_IMG_9568.JPG" width="640" /></a></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYgi5WG8BeAXvvr2dDaR0e_ijPmW2dg7RbjKBQzBJTqTm5oAgx98uyNzZtDWHcH8G_siKXKYwxsWQXb4oIGuR7uSVUdgTqC7wfiEwY4TbV0lAuB99ZbGZ-VqRMJHs7sxTrUisXxUrxMQ/s1600/2011-07-25_13-48-54_K_IMG_9529.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYgi5WG8BeAXvvr2dDaR0e_ijPmW2dg7RbjKBQzBJTqTm5oAgx98uyNzZtDWHcH8G_siKXKYwxsWQXb4oIGuR7uSVUdgTqC7wfiEwY4TbV0lAuB99ZbGZ-VqRMJHs7sxTrUisXxUrxMQ/s640/2011-07-25_13-48-54_K_IMG_9529.JPG" width="480" /></a></div><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhw74mJSBiGlYpo6vx-JvhdwD5PoQyH49rUPHBgqeT5p9vCiAlDxoKrzNME97IXpJ8Z4MZY4lZb289JSKLRHKgL9BLypEUxYKlu20Ug8JO0hFTQmmtlqB_kejx7exyRTYcYJiGCp7feug/s1600/2011-07-26_10-43-47_K_IMG_9565.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhw74mJSBiGlYpo6vx-JvhdwD5PoQyH49rUPHBgqeT5p9vCiAlDxoKrzNME97IXpJ8Z4MZY4lZb289JSKLRHKgL9BLypEUxYKlu20Ug8JO0hFTQmmtlqB_kejx7exyRTYcYJiGCp7feug/s640/2011-07-26_10-43-47_K_IMG_9565.JPG" width="640" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">Kui asju uurin, küsib poeomanik, kas mulle meeldib Birma. Vastan jaatavalt. Ta ütleb selle peale, et ma peaksin Birmast kirjutama. Väga paljud kardavad siia tulla, sest ei tea siinset olukorda ja on kuulnud vaid hirmujutte, ning seega on turiste vähe. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Ma ei tea, kaua ma tema pisikese leti-riiulite juures olen. Tunni? Pool tundi? Kuna elevandist ei saa üle ega ümber, võtan selle siiski ära. Mõnikord lihtsalt hakkab miski silma, eriti kui oled mitu nädalat kodust kaasa antud sõnaga "elevant" juba kohati painajalikuks muutuvas mõtiskelus ringi jalutanud. Mulle tundub, et ma olen teinud hea ostu. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Jalutan turul ka niisama ringi ja näen kõrgemate korruste hämarate kõrgete seinte vahel nii mõndagi üllatunud pilku. Ühel korrustest on keskendutud riisi ja kõige naturaalse müügile. Kottidest paistavad laastud, puutükid, tundmatu kraam. Ja kotivirnad ulatuvad maast laeni. Teisal on võimalik kolmemeetrise virna peal olevate siltide järgi oletada, et võib end kogu eluks austrimaitseliste hiina kiirnuudlitega varustada. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Tagurdan end esimesel korrusel tegutsevate kosmeetikalettide vahelt välja, muigan omaette sädistavate naiste keskel istuvat tähelepanust ilmselgelt meelitatud munka nähes ja võtan kõrvaltänavale keerates suuna kodu poole. Mu peatab vanem mees mootorratta seljas, kes küsib, kas ma olin siin ka eile. Ta olevat ka eile näinud ühte valget pika seelikuga naist just siinsamas. Ütlen, et mina ei saanud see eile kuidagi olla, sest eile ei olnud mind veel Mandalays. Ta naerab, vabandab, ja küsib siis, kas mul ei ole ehk aega täna pärastlõunal tema inglise keele klassist läbi astuda. Ta on nimelt inglise ja hiina keele õpetaja, kes siin läheduses keeletunde annab. Klass, kuhu ta kutsub, koosneb keskkooli lõpetanud noortest, kes tahavad intensiivselt õhtupoolikuti inglise keelt õppida. Luban läbi tulla. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Sellises lustakas meeleolus astun läbi ka netipunktist, kus saab välismaale kõnesid võtta. Ammu lubatud tsau-mis-teed-kõne kummitab ju kuklas. Väga võõras ja samas kodune tunne on kalli inimese häält kuulda. Ja naljakas, kuidas mulle tundub mineku aeg kohe ukse ees olevat ja talle kaheksa päeva kaugusel. Aeg aga lendab!</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Kell 17 oleme "kohe rohelise aia juures" platsis. Õpetaja teeb kerge ingliskeelse sissejuhatuse ja laseb meil siis edasi tegutseda. Algul räägime vaid paari õpilasega. Paarikümne minutiga koguneb õpilasi üha juurde ja seni, kuni meie üritame ennast selgeks teha ja nende tekstist aru saada, toob õpetaja meile kõrvalt poekesest midagi, mida välismaalased vist juua armastavat </span><span lang="EN-US">– Cola ja Pepsi vahelise tumeda mullijoogi. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õpilased on 19</span><span lang="EN-US">–20-aastased, lõpetanud keskkooli ja plaanivad suuremas jaos sel aastal ülikooli minna. Minu kõrval kaks kutti näiteks arvutiasja õppima. Inglise keelt on nad õppinud kolm kuud peaaegu iga päev ja meie oleme esimesed välismaalased, keda nad keeleklassis kohtavad. Vestlus on päris lõbus. Missugune on teil ilm? Mida sa teadsid Birmast enne siiatulekut? Mis kell sa hommikul ärkad? Mida sa hommikul sööd? Kas sulle meeldib mõni spordiala? Kas sa oled abielus? Kuidas täpselt sa siia lendasid? Kas Eesti asub Kanada juures? Kui tihti sa internetis saad käia? Kas sul on FB konto? Jne. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Teeme ka kõvasti Eestile reklaami ja võtame taas välja piltidega mängukaardid. Need tekitavad parajalt elevust ning TAAS leitakse üles just see Tauno Kangro skulptuuri pilt ja uuritakse, mis see on. Saame ka muid küsimusi Eesti teemadel, mis piltidest tekkinud. Mingil põhjusel küsitakse just nende asjade kohta, millest me palju rääkida ei tea. Kivikalmed pole veel mingi eriline probleem, aga mul pole õrna aimugi, mis on Vlasta kivid Saaremaal. Jätame kaardid neile kui õppematerjali (neil on ingliskeelsed kirjeldused ka peal). </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Õpetaja räägib, et inglise keele kõrval teeb kõva tõusu ka hiina keele õppimine. Hiinast on palju immigrante ja samas tahetakse minna Hiinasse äri tegema. Piirid pidavat sealt poolt lahtisemad olema. Jutuks tuleb ka birma keel. Õpetaja sõnul pidavat rääkimine tulema lihtsalt ("kui te siin paar kuud oleksite, võiksite juba vabalt vestelda"), aga kirjutamine on tõsine pähkel. Kuna mulle tundub ka rääkimine väga karm </span><span lang="EN-US">– p eri toonid b-ni tunduvad mulle äärmusi arvestamata kui üks p kõik, ning tõusvad ja langevad silbid on totaalne hookuspookus </span><span lang="EN-US">–, siis ma parem kirjutamisest ei mõtle. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiT3woLLG7U6H5VdM5mlx81HQkE5vQBkThq-m7rVr0n1Nxzbvg_bmd_V6PByRi8Aa60ogmHGC9DC0xH9E0UEFn5tncLTtyUklLe4HC_-PvKKRZqMggpGBM96F4qh4JUWs44aIE063Z2NQ/s1600/2011-07-25_18-43-44_K_IMG_9539.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiT3woLLG7U6H5VdM5mlx81HQkE5vQBkThq-m7rVr0n1Nxzbvg_bmd_V6PByRi8Aa60ogmHGC9DC0xH9E0UEFn5tncLTtyUklLe4HC_-PvKKRZqMggpGBM96F4qh4JUWs44aIE063Z2NQ/s640/2011-07-25_18-43-44_K_IMG_9539.JPG" width="640" /></a></div><span lang="EN-US">Kell lendab tohutu kiirusega 19 peale ja on aeg lõpetada. Anname oma meiliaadressid, saame kingituseks õnne toova Buddha-pildi ja kasuliku info, kust saab parimat <i>tenja</i>'d, ning lippame kodu poole. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Aga ka sellega ei ole päev veel lõppenud. Kella 20 paiku istume klassikalise kodu tavalisest veidi suuremas elutoas Mandalay lõunaosas. Seintel meie selja taga on Tema fotod, kui ta 2002. aastal siin etendust vaatamas käis. Nurgas mängib telekas, mida vaatab kõhetu vuntsidega mees, kes meile varsti esinema hakkab. Keegi perest sätib lavale rohelise kanga. Uksel tervitatakse järgmisi tulijaid. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkVG9wfJMWv2QHSwq7wTg6K0b-Ey1z0uvvSq4tY4h4chdcfhUBF0AGaMyIvk5ijLJqGOniGFo0N4nJdccZsduKDy1CwlDDBqMZV9ivq_L3WNLGxFgLA5bCTQ1pKN1jhZLs20dBJP8Qgw/s1600/2011-07-25_19-58-49_K_IMG_9541.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkVG9wfJMWv2QHSwq7wTg6K0b-Ey1z0uvvSq4tY4h4chdcfhUBF0AGaMyIvk5ijLJqGOniGFo0N4nJdccZsduKDy1CwlDDBqMZV9ivq_L3WNLGxFgLA5bCTQ1pKN1jhZLs20dBJP8Qgw/s640/2011-07-25_19-58-49_K_IMG_9541.JPG" width="480" /></a></div><br />
<span lang="EN-US">A. arvas, et võiks siit läbi tulla. Tegemist on nn Moustache Brothersi koduga, kus perekond annab igal õhtul veidi üle tunni vältava poliitiliselt ebakorrektse etenduse. Varem <i>pwe</i>'del (lihtsalt öeldes pidustus, laialt öeldes midagi ehtbirmalikku: suvalisel hetkel suvalise sündmuse tähistamiseks tekkiv läbi öö kestev pidustus, mille käigus esinevad erinevad muusikalised, tantsulised ja nukutrupid, sõnalavastustel iseloomulik terav ja pilav huumor) nime teinud koomikutel keelas valitsus esinemise ära, kõik põhigrupi liikmed on vähem või rohkem aega istunud vanglas, ning tänu rahvusvahelisele survele siiski säilitanud oma etendused, küll pinnavirve sellest. Neil on keelatud kohalikele esineda. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Meile jagatakse kätte ajaleheartiklid, ajakiri Yoga, kus temaatiline pilt, LP 1996. aasta versioon, mille kaanel pilt Lu Maw' naisest jms. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Etendus algab märkamatult. Lu Maw hakkab rääkima KGB-st, kindralitest, näitab kaadreid filmidest, kus Moustache Brothersit mainitud ("Ma ei tule siit enne välja, kui Birma on vaba!" </span><span lang="EN-US">– "Okei, kallis, ma ajan selle Birma-asja korda." </span><span lang="EN-US">– Jennifer Aniston ja Woody Harrelson meediakampaanias "It Can't Wait"), ja räägib juurde nalju. Kurbi. Aga naljakaid. Mõningad hetked:</span><br />
<ul><li><span lang="EN-US">Läinud keegi Taisse hambavalu ravima. Soovitab tagasi tulnuna teistele ka, tehti ju kvaliteetne töö. Teised vastu: "Ma ei saa välismaale minna, sest ma ei tohi suud avada!"</span></li>
<li><span lang="EN-US">Kui olete kuskil siin riigis, siis panete tähele, et kuritegevust peaaegu et ei ole ja teid ei röövita. Sest meie juhtidele ei meeldi konkurents!</span></li>
<li><span lang="EN-US">Somaalia piraate teate? Need, kes püssiga ähvardavad ja inimesi röövivad. Väga vaprad, võtavad iga paadi ette. Tulge siia ja röövige meie juhid!</span></li>
<li><span lang="EN-US">Mu ema ootab siinsamas väljas praegu. Ta hoiab tänaval silma peal, et kui on midagi kahtlast, siis ta annab salajase signaali </span><span lang="EN-US">– vilistab läbilõikavalt </span><span lang="EN-US">–, siis jookseme meie tagauksest välja ja teid, turistid, võetakse kinni. </span></li>
<li><span lang="EN-US">Teie olete vaesed, saate elektrit ainult oma valitsuse ettevõtetelt. Meil on igal majapidamisel ka oma generaator, nii et meil on mitu korda rohkem elektrit. </span></li>
<li><span lang="EN-US">Meil on siin kõik tehtud Hiinas. Minu telekas </span><span lang="EN-US">– Hiinas. DVD-mängija </span><span lang="EN-US">– Hiinas. Isegi mu pluus (vuntsivendade pildi ja logoga, nad ka müüvad neid) </span><span lang="EN-US">– Hiinas. Teil on siin kaamerad ja asjad ning arvake ära, kus need tehtud on? Hiinas! Jajaa, sinu kallis kell samuti (viipab prantslase poole)!</span></li>
<li><span lang="EN-US">See on väga hea, et Ameerikal on nüüd must president. Tume nagu mina. Nad peaksid Valge Maja nimetama Mustaks Majaks! </span></li>
</ul><br />
<span lang="EN-US">Sellele järgneb tantsuprogramm. Üles astuvad Lu Maw' naine, endine profitantsija, tema õde ja veel sugulasi. No ja siis muidugi need teised vuntsivennad. Saateks on tahvlid sõnadega, millest tõukuvad üha uued ja uued naljad. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFXPY7mTjcUjCWlRgLRByhtC6CwuQcUUrph_SfdHvIjbWKOMCMUtHmn0dgT7aXZDEbRYOZOOonD7qzWzhotQvGuemBR2JSpuqp_wY0hmio46APiv2NPqnx2lANCJAwxMQfOGqUvqdRLg/s1600/2011-07-25_21-01-47_K_IMG_9547.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFXPY7mTjcUjCWlRgLRByhtC6CwuQcUUrph_SfdHvIjbWKOMCMUtHmn0dgT7aXZDEbRYOZOOonD7qzWzhotQvGuemBR2JSpuqp_wY0hmio46APiv2NPqnx2lANCJAwxMQfOGqUvqdRLg/s640/2011-07-25_21-01-47_K_IMG_9547.JPG" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">LU MAW OMA NAISEGA. KOHE LÄHEB TÕSISEKS TRADITSIOONILISEKS TANTSUKS.</span></div><span lang="EN-US"><br />
</span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-vzb0M-4rlalzzPcmdXQhyphenhyphenmrd3qEQui_j_4-H_i4N25xygwdJcCsbv2nd6oOWDmxyLKUCckK6AEN4UWSNoa_QmPT5u5gR2scDwpPcxcJ9LWCM7p5e0AVdblCINZZok1Oc5NoCQMEQsw/s1600/2011-07-25_21-21-50_A_IMG_1219.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-vzb0M-4rlalzzPcmdXQhyphenhyphenmrd3qEQui_j_4-H_i4N25xygwdJcCsbv2nd6oOWDmxyLKUCckK6AEN4UWSNoa_QmPT5u5gR2scDwpPcxcJ9LWCM7p5e0AVdblCINZZok1Oc5NoCQMEQsw/s640/2011-07-25_21-21-50_A_IMG_1219.jpg" width="358" /></a></div><div style="text-align: center;"><span lang="EN-US" style="font-size: x-small;">"KAS SAITE TERAVA PILDI? EI SAANUD, JAH! NÄETE </span><span lang="EN-US"><span style="font-size: x-small;">– <i>MADE IN CHINA</i>!"</span></span></div><br />
<span lang="EN-US">Me naerame. Naljakas on. Nemad on naljakad. Samas on need naljad kurbusega segatud. See on tõeline ime, et nad üldse esineda saavad. Ja nende elu oli ja on ka praegu ilmselt väga raske. Mis sest, et Lu Maw ütleb, et mis probleem on esineda tund aega ja selle eest inimese kohta 8000 kyati tasku pista </span><span lang="EN-US">– omal ajal pidi ta <i>pwe</i>'del hommikuni rassima. Sellest kõigest jääb siiski mulje, et nad tassivad kui sõrmkübaraga vett. Ennastunustavalt, sest etendus algab absoluutselt iga päev kell 20.30. Kindlasti see ja sellest rääkimine muudavad midagi, kuid muutused on aeglased. Väga aeglased. </span><br />
<br />
<span lang="EN-US">*</span><br />
<br />
<span lang="EN-US">Moustache Brothers ei ole reisi ajal ainuke, kes riigi juhtimise vastu sõna võtab. Küll aga tähendab karmi kriitika tegemine teiste inimeste jaoks midagi muud: hääle langetamist kohati pea sosinani ning enne rääkima hakkamist üle õla vaatamist, veendumaks, et valed kõrvad järgnevat ei kuule. Nagu üks juhuslikult kohatud inimesi ütles: meil on kaks lootust: järgmine elu ja Tema </span><span lang="EN-US">– </span><span lang="EN-US">teate ikka, keda ma mõtlen, eks? Niimoodi, pead langetades, üle õla kiigates, sosistades ja nimede nimetamisest hoidudes toimibki selles riigis sõnavabadus. </span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4OdmVZSjIBoy5m6mdhXn2Qhaledeh0A0_hXjsv3r0kjWniX82dMc7CTLJoRqKJbvxFZ12Cx5UlPxQP-xaVhsowXlHNP76ZddCrd6dutZz-lPPJ5qMyMFeEaGyDpsB92BgsThQeis0Og/s1600/2011-07-25_20-24-31_K_IMG_9545.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4OdmVZSjIBoy5m6mdhXn2Qhaledeh0A0_hXjsv3r0kjWniX82dMc7CTLJoRqKJbvxFZ12Cx5UlPxQP-xaVhsowXlHNP76ZddCrd6dutZz-lPPJ5qMyMFeEaGyDpsB92BgsThQeis0Og/s640/2011-07-25_20-24-31_K_IMG_9545.JPG" width="480" /></a></div>khttp://www.blogger.com/profile/12635374565464702003noreply@blogger.com0