Üksiolek on suhteline mõiste

13. juuli
Nyaung U – vana Bagan – Nyaung U

Hommikul selgub, et A. allergia on ehk siiski külmetus, sest tilkuvale ninale on lisandunud valus kurk ja veidi vatine olek. Bussi konditsioneer on olnud tõhus, nii-öelda. Teeme otsuse, et tema teeb kella 8–14 vahel otsa peale kolmele liitrile veele ja mina teen päeva rattaga. 



ÜKSILDANE HOMMIK, ÜKSILDANE TEMPEL, ÜKSILDANE RATAS – VAIKNE IDÜLL :)

Ka täna on õnneks piisavalt pilvine, nii et sõita kannatab kenasti. Muidugi pausidega. Teen esimese peatuse 249. templist veidi kaugemal teisel pool teed asuvas templis ja – avastan end selles täitsa üksi. Pargin ratta sissepoole väravat, et seda suurelt teelt näha ei oleks, sätin end templi seina äärde tuulevarju istuma, vaatan, kuidas sadakond meetrit eemal naine ja mees tühjal põllul midagi maha panevad või üles võtavad, ning kirjutan lõpuni eelmise päeva. Minu tulekuga vaikseks jäänud linnud võtavad samuti uuesti tuurid üles ning läheduses maandub varesesuurune tiivuline, kes mind huviga jälgib. 

Pakin lahti kaardi ja mõtlen, et võiks vanas Baganis minna vaatama jõge. 

Teen vahepeatuse ühes järjekordses templis. Uksel võtab mind tormiliselt vastu kohalik müüjanna, kes juhib mu kindla käega teise naisohvri kõrvale puitdiivanile istuma ja hakkab kivitahvlil tempokalt thanaka'd hõõruma. Thanaka on tema sõnul mitut pidi geniaalne: see on nii jahutav, hoiab sääski eemal kui ka annab ühtlasema ja ilusama jume. Kõrval on asiaadist turist juba kuivamisjärgus ja kommenteerib, et värk tõepoolest toimib, vähemasti jahutuse poole pealt. 



THANAKA VAJAB KIIRET KÄTT. TEGEVUSES ON PUUTÜKK, VASAKUL MÜÜGIVORMI LAASITUD TÜKID.

Thanaka'd saab kahel moel: hõõrudes puutükki väikse veega koos kiviplaadil (vippide värk, sest see kiviplaat maksab omajagu ja selle endaga kaasas kandmine sellises kuumuses tähendab minu jaoks vähemasti palgalist kandjat) või siis peos (miks seda kiviplaati vaja oligi?). Kiviga tundub kulg olevat aeglasem, peos saab valge-beežika mögla kiiremalt kätte. Aga eks atribuutika ole esimesel juhul muidugi uhkem. Pealekandmine käib nii-öelda kahes järgus: õhem, peaaegu märkamatu kiht jäsemetele ja näole-kaelale ning paksem kiht vastavalt ilumeelele näole. Üks kiht peaks enne ära kuivama, kui teine peale kantakse. Nii ma siis istun seal, jahtun thanaka's, aga tõesti on hea. Märg ihu püüab paremini kinni ka õrnad jahutavad tuulehood. 

Kuna minuga väga rängaks thanaka-äriks ei lähe, täidab ta lihtsalt hommikust vaba aega. Saan täpsemalt teada, kuidas longyi'de ja tamein'ide sõlmimine käib. Naiste longyi ja meeste longyi erinevad põhimõtteliselt selle poolest, et naiste oma on ristkülikukujuline riidetükk, mis sõlmitakse endale ümber ka paeltega või siis lihtsalt saunalina põhimõttel (kes tahab, võib alguses esimese riideosa veidi tagasi keerata, pingutav riidejupp pistetakse küljelt sissepoole), meeste longyi on aga lai toru, mille otsad keeratakse kergete heidetega tutsuks kokku ja pistetakse sissepoole naba all. 

Jalutame templi alal ka veidi ringi ning lööme vesteldes aega surnuks. Ta on koolis käinud senimaani, kuni valitsus vahetus ja kool kinni pandi. Kuna pere oli raskes seisus, saadeti ta tööd tegema. Pikad päevad sigaretivabrikus hakkasid pikapeale tervisele, nii et kui tekkis võimalus seda tööd tegema minna, mida ta praegu teeb, ei olnud erilist küsimust. Palk on samuti märksa parem. Praegust tööd ta naudib, sest saab inimestega suhelda ja keelt harjutada (inglise keel on tal veidi konarlik, aga kui sisse elada, saab temast väga kenasti aru). Päevateenistus on kindel summa, nii et kui ta midagi müüb, peab ta kogu teenitud summa andma oma tööandjale ning saab päeva lõpus vastu oma palga. Väiksel perifeersel templil on samas omad miinused: turistid, kes juhtuvad sinna samamoodi sisse astuma kui mina, on juba teiste samal alal töötajatega kohtunud ning ei osta seetõttu temalt midagi. Aga samas, siiski-siiski, on see töö täiesti teine tera kui varasem. Temast kiirgab sellist erilist päikeselisust. 

MAHABODHI ALTAR. ALL ELEKTRITULUKESED, ALTERNATIIV MÄSSAMISELE KÜÜNALDEGA.

Läbin vana Bagani väravad, keeran mööda peateed paremale ja pargin ratta Mahabodhi paya (1215) juures. Templi loomisel on võetud eeskujuks Bodh Gaya tempel Indias ja see on ka ainuke Põhja-India mõjuga terviklik tempel Baganis. Kui enne selle templi loomist oldi Buddhade "paljundamise" ja välisfassaadile paigutamisega ettevaatlikud, siis Mahabodhis võeti asja rahulikult ja ma ütleks, et isegi mõnuga. :)

MAHABODHI. VEIDI KAHVATUM KUI YANGONI TEMPEL?

Järgmise peatuse teen juba vee ääres. Paadituuri? Ei, aitäh! (teine pakkuja) Paadituuri? Ei, aitäh, mul on ratas. No rattaga saab ka. Aitäh, ei siiski. :) Teen kollakat karva jõest paar mittemidagiütlevat pilti, tõmban ninna mädandatud kala lemu (see hakkab üha enam hea tunduma) ja veeretan siis ratta teed mööda üles tagasi. Väga suure hotelli väga suurte väravate ees on ootel paar kaarikumeest. Üks valitsuse hotellidest. Teen nende juures väikse joogipausi kavalama ideega ka veidi juttu teha. Selgub, et praegusel ajal on ka selles hotellis turiste, aga siiski vähe. Kas Nyaung U-sse on viimasel paaril päeval turiste tulnud? 


Keeran paremal ja veeren Bupaya juurde (erinevatel andmetel 2.–11. sajand). Midagi täiesti erinevat. Platool kõrguv kollakas-kuldne kirgas jublakas annab mälukaardile veidi sinaka taevaga häid kontraste. Kuigi selle ehitamisaeg on ajaloolaste seas kõvasti kirgi kütnud, võib sügava selgusega öelda, millal praegune on ehitatud: pärast seda, kui senine 1975. aasta maavärinas tükkideks purunes ja jõkke kukkus, ehitati uus aastatel 1976–1978.  

SARJAST "ENNE JA PÄRAST". OSA I.

Istun stuupa kõrvale katusealuse serva maha ja hakkan kirjutama. Minut-paar hiljem on mu kõrvale tekkinud paar naist ja last. Veel minut ja publik on kasvanud kümmekonna inimeseni. Ja siis juba ... 15?! Kõik seisavad, vaatavad, osa kommenteerib vaikselt. Püüan inglise keeles oma tegevust seletada, kuid vastuseks saan arusaamatuses naeratusi. Kuna see napakas olukord ei ilmuta mingeid lahtumise märke ja ma päris nii populaarset tooni ka hoida ei taha, teen muiates minekut. Kui teisel pool müüri poekese ees oma ratast lukust avan, on näha hulka põnne, kes müüri peal mu tegevust üksisilmi jälgivad. Huh...

JA OSA II. :)

Liigun tagasi itta, Gawdawpalini pahto poole ja põikan läbi Atwin Zigoni pahto'st. Õues on vaikne ja kedagi mind keelamas pole, aga otsustan juba väravalt viisakas olla. See ei ole mitte hea mõte. Selgub lihtne füüsikatõde (taas): tumedad kivid pole paljale jalale just kuigi tervislikud, kui pole sütel kõndimise iha või tahtmist end sandistada. Hüppan ühest nääpsukesest varjust teise, teen kiire autš-autš-ringi ümber zedi ja kõbin ratta juurde tagasi. 

Gawdawpalini pahto (10.–11. sajand) oli 1975. aasta maavärinas epitsentri lähedal ja sai kõvasti kannatada. Toona alla kukkunud hti (vihmavarjulaadne metallist või kivist "lühter" zedi kohal) on nüüd asetatud põhjapoolsesse serva pandud Buddha ette. Ka seda templit on kõvasti restaureeritud. Pahto ise jääb mulle siiski veidi kõrvaliseks tegelaseks, sest esmalt kohtun ma onkliga, kes üritab pilte müüa, ning siis jalutan koos kahe 15-aastase poisi (kunstnikud muidugi) ja tüdrukuga (erandlikult postkaardimüüja) ümber pahto. Kuna olen kohe selgeks teinud, et pilte ma näha ei taha ja midagi ostma ei hakka, olen neile vist lihtsalt huvitav eksponaat. Saan selgitada, mis on Eesti pealinn, kas me oleme rikkad, kui külm ikkagi talvel on ja mida ma söön, et ma nii ilus välja näen. Birma toitu muidugi! Nemad on õpilased. Õppetöö toimub periooditi, mis lubab templites kunstnikuna leiba teenida.Küsin, kas nad on mõelnud joonistada oma soovi järgi, turgu ju oleks. Nad jäävad veidi nõutuks (ehk siis ei mingit entusiasmi) ning tunnistavad, et ma pole esimene, kes seda räägib. Samas tundub, et ka nende jaoks piirdub hingest tuleva kujutamine ikka vaid teada piltidel värvide muutmise ja elevantide lisamisega. Kahju. 

Ühel poistest on kogus olemas ka haruldane raha. 13. juuli kella 12 ajal kohtun ma keset Bagani Paul Keresega. Saadud eelmisel aastal. 


Jõuan tagasi hotelli ning leian eest muutumatu olukorra: palavik sama, nohu sama, enesetunne varasemast parem, aga siiski sant. Küsin hotellist termosesse kuuma teed ja saan juurde ka kausikese veidi kärbatanud ingveriga. See peaks mingil moel kindlasti aitama. Kui mitte just lõõre lahti lööma, siis tagama unetu öö. 

*

Täna möödub juba tuttav teekond valges. Kogu pere on koos ning kuigi palusin tal eile kulgeda oma loomulikku rada pidi ja haarata meid lihtsalt tavalisse pereõhtusööki, ootab mind ees kahele kaetud laud ning isegi riidest taskurätid. Laual on kana, riis, juurikavärk ja keedetud bambusevõrsesalat napi-tha'ga ning kartulid. Pereliikmed on samamoodi kui eile teisel pool lauda mind vaatamas ja seekord ka suutäisi lugemas. Teen selgeks, et ma ei taha end loomaaialoomana tunda ega üksi süüa, siis rivistuvad nad veidi ümber ja ma saan endale pingikaaslase. Toit on jumalik. 

Saan teada, et üks tütardest õpib koolis ka edukalt inglise keelt, kuid on arg seda rääkima. Kui ma võõrustajanna eemaoleku ajal räägin, siis ta pole just eriti aktiivne mulle vastama, kuid tõlgib teksti teistele. 

Jutuks tuleb ka kingitus, mille ta meile teha tahab. Ütlen selgelt, et me saame aru, KUI hinnaline see kingitus on, aga me võtame selle vastu. Ühel tingimusel: et me saame oma sõpradele tema käest kingitusi osta. See plaan kukub aga kolinal kokku, põhjuseks on erinev kultuuriruum (ja see, et praegu pole ka midagi valmimas). Ta on pühendunud budist ja seega lähtub ta selgetest reeglitest. See tähendab, et äri tegemine on midagi, mis käib vaid ärikaaslaste vahel. Näide praktikast: kui ta müüb enda loomingut poodidesse, saab ta kasumi ja see on kooskõlas tema uskumustega; kui ta aga müüks oma sõbrale midagi, siis käiks see vastu tema veendumusi. Selle tulemusena ei saa ta mulle mitte midagi müüa – ja mina ei saa temalt samamoodi midagi osta, sest meid ei seo mitte äri-, vaid sõprussuhe. Ma tahan teda aidata, aga jooksen peaga kui vastu seina. Ta saab minust aru, kuid ei saa enda tõekspidamistega vastuollu minna. Ma pean sellega leppima.

Jube kahju, et ma siin täna üksi olen. Võtan koju kaasa kuhjaga tervitusi. 

TÄISKUU OOTAB ÕIGET HETKE. REEDENI ON VEEL ÜKS PÄEV.

Kommentaare ei ole: