millest oli reisil eriline kasu

Mõningatest teadmistest ja asjadest, mis reisil kaasas olid, oli ikka eriliselt kasu.

Esiteks kuidas selle rahaga siis on? 
Rahaga on väga lihtne. Eestis tuleb vahetada täiesti perfektne igasuguste murdmisjoontega võimalikult hiljuti välja antud raha. Ning mida suurem on raha, seda ideaalsem see olema peab. Täpsemalt:
  • rahal ei tohi olla murdmisjooni, ka mitte õrnu
  • raha peab olema sirge, mitte mingil moel servast kortsus (mingi piirini on võimalik raamatu vahel raha siluda)
  • rahale ei tohi olla midagi peale kirjutatud
  • kontrolli üle raha MÕLEMAD pooled
  • tumedamad laigud (lugemismasina tõttu tekkinud) servades on mööndavad
  • väldi 100-dollarilistel seeriaid AB ja CB.
  • raha peab olema välja antud vähemalt aastal 1997, 100-dollarilistel oleks kindlama peale minek vähemalt 2008. aasta täht
Põhiosaks on parim siin vahetada 100-dollarilisi, vähemal määral 50-dollarilisi (neid vahetatakse Birmas kyatideks õrnalt halvema kursiga kui 100-dollarilisi, aga palju paremaga kui väiksemaid), piisavalt 10-dollarilisi ning peenrahaks 5- ja 1-dollarilisi. Kyatideks on mõtet Birmas vahetada ainult suuremaid, sest väiksemate kurss on väga nadi.

Kuigi rahavahetajad üritavad sulle arvatavasti selgeks teha, et sa oled lasknud end paanitsejatel üles kütta – nagu minul mõlemal korral Tavidis juhtus –, siis ole kindlameelne ja nõua parimaid tähti. Yangonis anti mulle täie kindlusega tagasi 10-dollariline täht, mis oli keskelt korra kokku murtud. Ja kohtasin turiste, kes pidid oma reisi tegema lühema/askeetlikuma, sest ei olnud riigi "eripäradest" teadlikud.

Dollarites tasutakse:
  • siselennud
  • rongisõidud
  • osa hotellide arved, tavaliselt kallimate hotellide omad
  • arheoloogiliste alade piletid (nt Bagan, Mrauk U, Mandalay)
  • osa paya'de piletid (nt Shwedagon ja Sule Yangonis)
  • riigist väljumise tasu (siselendude tasu on nüüd kyatides)

Kuidas aga reisil raha hoida? Peaks ju see säilitama oma särava välimuse läbi igasuguste vesiste ja kuumade tingimuste, olema alati kaasavõetav (ma ausõna ei usalda seife, ja neid ma hotellides seekord ei kohanud) ning samas märkamatu. Minu lahendus oli lihtne: Teater. Muusika. Kino. :) Suhteliselt peenike, kaalub vähe, liimköites (rahatähed ei vaju välja) ja märkamatu. Saab kokku väänata veidi, ilma et sisu kannataks. Ja raha saab suhteliselt mugavalt välja õngitseda, sest pole portsus koos (nagu nt kuskile kaante vahele köidetuna või, hullem veel, spets-rahataskus). Lisaväärtus – hea lugemismaterjal.



Järgmine mure mida viisaga teha? Bangkokist? Euroopast? Ise? Vahendajate kaudu? Mina ajasin viisad korda ise, sest tahtsin varakult kindel olla, et ma tegelikult ka viisa saan, mul polnud mingit huvi Bangkokis viisa pärast passida ning ma ei tahtnud kahe viisa pärast vahendajatele maksta. 

Taotlemine käis väga lihtsalt. Saatkonnaks valisin Berliinis asuva, sest seal ei nõuta töökoha juurest mingit eraldi paberit (seda siin-seal Euroopas ikka tahetakse). Saatkonda tuli teele panna tähitud kiri passide ja paberinodiga. Ümbrikus pidid olema pass, 2 täidetud turistiviisat (koos pildiga), ümbriku tagasiläkitamistasu (10 eurot). Mina, vana närveldaja, panin veel lisaks saatva kirja, kus kirjeldasin reisiplaani, Bangkoki–Yangoni–Bangkoki lennupiletite väljatrüki ja viisatasude saatkonna kontole maksmist tõendava paberi. Viisapaberil märkisin hotelliks tuntud packpacker'ite hotelli Yangonis, kus mul ei olnud mingit huvi ööbida (aga booking'ut ei nõuta ja see vaevalt et küsimusi tekitab). Viisa tüüp oli "foreign independent visa (F.I.T)", aga seda ei tulnudki lõpuks kuskil märkida. Pildid olid tavalised dokumendifotod, ei mingit peavalu tausta värvi, juuste all olevate kõrvade ega millimeetrite tagaajamisega nagu Tai viisal.

Viisade kättesaamisega läks veidi üle kuu, sest minu enda arvates väga kaval plaan asju varakult paika ajada langes kokku Thingyani (aastavahetuse) perioodiga ... khm ... festivaliga, mis tähendab seda, et saatkond oli põhimõtteliselt kogu aprillikuu puhkusel. Sellest ka moraal: aprillis pole kõige parem viisat taotleda. :)



Ja nüüd muudest eriti kasulikuks osutunud asjadest:
  • Taskulamp. Võiks kaasas olla, kui minek elektriühenduseta või vaid perioodilise elektriga kohta (vetsus ja pimedas ruumis orienteerumiseks) või väikestesse templitesse, kus zedi õõnsustes asuvad põnevad pimedad ja ämblikuvõrke täis koridorid (nt Mrauk U-s).
  • Sääsetõrjuja. Nahasõbralikem ja optimaalseim on kasutada jalgadele-kätele-kaelale puugi-kaani-sääsevastast Autanit (toimeaine ikaridiin) ning muudele osadele looduslikku mürki (toimeaine citronella vms). 20% DEET-sisaldusega mürk võiks olla maksimum, mida kasutada vaid periooditi ja piirkondades, kus on väga tõsine oht sääserünnakutele alla jääda. See on nimelt toksiline. Meie mussooniaegsel reisil polnud vaja maksimumi kasutada ka mitte vihmametsas. Kohapeal sääsemürke väga müügil ei ole, nii et kavalam on osta näiteks Autan Eestist ning looduslikud ja eriti karmi DEET-sisaldusega mürk Bangkokis (Bootsi pood on nii enne kui ka pärast check-in'i!). Kohapealt saab vabalt ja laias valikus osta pirde, mida õhtuti laua alla suitsema jätta.
  • Teip. Korralik tugev veekindel teip aitab lappida augulist sääsevõrku ning sulgeda ööbussi jäist konditsioneeri pea kohal. 
  • Vihmavari. Soovitatavalt selline, mis pisikeseks kokku käib. Täiesti asendamatu, kui paistab päike või sajab vihma. Kohalikud kasutavad neid hästi palju. Kohapealt saab väikse varju osta 4000–5000 kyatiga, suure poole odavamalt. 
  • Vihmakeep. Vihmavarjuga pole metsas midagi teha. Seda leiab samuti kohapealt.  
  • Käedesinfitseerija. Haiseb ja paneb kohalikke kulme tõstma, aga säästab nii mõnestki kõhumurest. 
  • Söetabletid. Kõige kiirem, parem ja looduslikum ravi närvilisele kõhule. Lehti võiks kaasas olla tubli varuga.
  • Vetsupaberivaru igapäevases seljakotis. Kohalikud tegutsevad vetsus kopsiku ja veega.
  • Plaaster. Astla torgatud haav, lõhki kratsitud punn, hõõruda saanud varvas – päevaks parem katta, kui lasta sel mustusest läbi käia. 
  • Kahe poolega kustukumm. Juhuks kui rahal olevad tumedad alad siiski rahavahetajatele ei meeldi, on tugevama poolega hea tumedat maha kustutada. Üldiselt ei peaks vaja minema, aga kes teab... 
  • Pael või nöör. Hoiab üleval alla kukkuvaid riideesemeid, lapib jalatsi kaduma minevat talda keset matka, aitab asju fan'i ette kuivama riputada jne.
  • Märkmik. Sinna hakkavad tahes-tahtmata ilmuma märksõnad, nimed, meiliaadressid, juhendid ja kõik muu, mis on hiljem kui reisi kirjalik kokkuvõte. 

 Riidekraam:
  • Plätud templite jaoks ja kinnisemad jalatsid džunglisse. Baganis ja Mrauk U-s saab hakkama ka lahtisemate jalatsitega, aga parem oleks, kui need käiksid kannalt kinni, sest sambla ja veidi vihmase ilmaga lähevad teed-astmed libedaks. 
  • Suur, kuid õhuline õlarätt. Et katta end templis ja kaitsta end päikese eest. 
  • Pikkade varrukatega pluus. Mägedes öösel asendamatu ka mussoonihooajal, mil temperatuurikontrastid pole nii suured. Kuigi Eestiga võrreldes on seal soe, teeb päeva ja öö temperatuuride vahe väga lihtsalt kurgule üks-null. Ja haigena reisimine on igavesti sant...

Kommentaare ei ole: