Aeg minna

29. juuli
Yangon–Bangkok

Hommikul, kui üht oma võõrustajat ootame, astub meie juurde mees, kellega rääkisime hotelli ees ka eile. Ta on õpetaja, kes peaks ea poolest pensionile lähenema ja tublisti tööd vehkima, kuid on juba mõnda aega olnud töötu. Räägime, et käisime eile Shwedagonis, ja ta küsib, kas maksime 5 dollarit. Selgub, et ta on päris sõnakas valitsuse kiruja, ja eriti on talle hambusse jäänud dollarites tasud Yangoni peamistes paya'des. Ta küsib, ega meil ei ole talle anda ingliskeelset lugemismaterjali. Ükskõik millist. Kuna meie mohinga'ga kostitaja saabub, jätame hüvasti, kuid lubame talle tuua Myanmar Timesi. 

Tänaval peatatud taksojuht tahab esmalt turistihinda – 3000 kyati. Meie saatja tõstab kaks sõrme, juht raputab pead, ja hakkame vaatama, ega mõnda teist taksot silmapiiril pole. Juht ei sõida aga minema, vaid avab nõustudes ukse. Jõuame Shwedagonist veel veidi edasi viisakasse äärelinna suhteliselt uhke mitmekorruselise maja ette. Hoone õuega paralleelselt jookseb avar veranda, millel järgneb elutuba laua, kahe diivani ja toolidega. Eluruumid on tagapool. Meie võõrustajaks on eilsetest sõpradest kõige noorem – vähemasti välimuse poolest. Tegelikult on ta 21-aastane, lõpetanud ülikooli ja ootab samuti giidieksamit. See maja on tema vanemate maja. 

Jõuame maha istuda, kui meie seltskond saab lisa veel ühe kuti näol. Erinevalt teistest on tema "100% hiinlane", nagu ta ise ütleb, ja tema pole ülikooli veel lõpetanud. Tema erialaks on inglise kirjandus. Ning siis jõuab kohale ka meie eilne peamine jutukaaslane koos puhtast shanist sõbrannaga. See, kellega me täna siia tulime, on neist vanim. Tema tulevik on seotud hispaanlastega. Hispaania keele peale sattus ta giidi assistendina töötades, nüüd on aga juba mõnda aega sellega intensiivselt tegelenud ja on oma tulevikuga rahul. Kõige kibedam tööaeg hakkabki tema jaoks olema juuli-august ehk aeg, mil hispaanlastel on puhkus ja nad Birmasse tulevad. Tema etniline taust on samuti teistega võrreldes erinev, sest temas on segunenud birmalase, shani, kareni ja nepallase veri. 

Kogu see seltskond sai kokku nii, nagu see ikka juhtub. Meie eilne jutukaaslane kohtus Mandalays keeletundides tänase siiatoojaga, too teadis aga juba varasemast meie võõrustajat, tema aga tegi uued sõbrad tuttavaks oma shani sõbranna ja hiina sõbraga. Või midagi sellist. Igatahes nad on juba päris mõnda aega tihedalt läbi käinud. Kuna minu kõrval hiina kutt ühelt poolt ja shani tüdruk teiselt poolt teineteist pidevalt jalaga togivad, võib arvata, et osaliselt on ehk õhus midagi enamatki. :)

Vestlus kulgeb toidu taktis. Võõrustajanna ringi lehviv ema võlub valmis mohinga – nuudlisupi, milles on banaanivõrsed, lihaleem (tavaliselt kala, aga tehakse ka mitme lihaga), rohkesti keedetud sibulat ja keedumuna. Seda "toidetakse" hakitud koriandri, tšilliterade pulbri, praetükkide (midagi õlis kuumutatut) ja sellesama leemega. Värk meenutab seda, mida me Mrauk U-s sõime, aga pole nii vürtsine. 

Kuna mohinga retsept on nii neetult keeruline ja valmistamine võtab üllatavalt kaua aega (ühesõnaga ma saan aru, miks seda tavaliselt ostetakse ja kodus tehakse vaid erandlikel juhtudel), jätan ma selle siinkohal lisaks toomata. Küll aga on täiesti kiiresti ja kadudeta tehtav klassikaline nn kanakarri:


Birma kanakarri

1 kg kana
2 tl soola
0,3 tl kurkumat
1,5 tl jahvatatud ingverit
3 tl küüslauguhelbeid
350 ml peeneks hakitud sibulat
180 ml õli
1 tl jahvatatud tšillit
3 keskmist tomatit
3 tl kalakastet
1,5 tl jahvatatud sidrunheina

Lõika kana suupärasteks tükkideks ning hõõru soola, kurkuma ja ingveripulbriga sisse. Pane küüslauguhelbed paariks hetkeks 2 teelusikatäie veega likku. 
Kuumuta pannil õli. Prae sibulat ja küüslauku madalal kuumusel seni, kuni need hakkavad lõhnama. Siis lisa tšilli, prae segades, ja seejärel kana. Tõsta temperatuuri, sega kana maitseainetega korralikult läbi ja kata pann kaanega. Kui kana hakkab pruunistuma, vähenda pannil taas temperatuuri, sega ja jätka praadimist seni, kuni see veidikene kleepuma hakkab. Siis lisa 120 ml vett, sega, kata kaanega ja jäta õrnalt podisema. 
Kui kana on pooleldi küps, pigista peale tomatite mahl ja maitsesta kalakastmega. Lisa ka sidrunhein. Kata pann taas kaanega
Karri on valminud siis, kui pinnal on näha selgeid õlilaike, kaste on paks ja punakas-tume. Liigne vesi peab olema kadunud. Asi on õnnestunud, kui kraam vähesele kastmele vaatamata panni külge kinni ei jää, ehk siis saladus on õrnemas kuumuses pärast esialgset intensiivset praadimist. ;)

(Mi Mi Khaing "Cook and entertain the Burmese way")

"Magusaks" pakutakse taldrikut erinevate soolatud ubade ja muu taimse seemnepudiga, mille kõrval on nn marineeritud rohelise tee lehed. Seda süüakse lusikaga, nii et taldrik käib ringi ja igaüks kombineerib endale oma suutäie. Eriti hea on see tšilliga, teatab hiina kutt ja näitab selle kohe ka ette. 

Räägime ka sellest, kus meie riik täpselt paikneb. Kui hakkame asukohta selgitama, kraamitakse tagatoast välja suur kaart. Nii et näeme ära ka selle, kuidas "Eesti" birma keeles kirjutatakse. Selle tundmatu pisiriigi kirjapilt lähtub ingliskeelsest "Estoniast", nii et kirjapanekuks tekitatakse lihtsalt silbid: es-to-nia. Prantsusmaal näiteks on aga eraldi sõna. 

Uurin ka longyi'de kohta. Tavaliselt kasutavad naised paelteta tamein'i, paeltega versioon on shani oma, arhailisem. On olemas igapäevased ja pidustuste tamein'id ja erineb ka see, kuidas neid seotakse. Koolivormil muide on üldse haakide süsteem, et poleks vaja pidevalt mässata. Meeste longyi ehk paso on torukujuline ja see käib kokku sõlmega. Paso kohendamine on privaatne värk, nii et selle jaoks minnakse teistest veidi eemale. Paso'd on veidi tumedamad kui tamein'id. Linnades tuleb seda ette küll vähem, kuid maapiirkondades võib värvi ja mustrite kaudu öelda, mis etnilisse gruppi inimene kuulub. Minu kõrval istuv shani neid ütleb, et tema riietus on selgelt shanidele omane. 

Kuna longyi'd on nii elujõuline teema, tahavad nad A.-le ühe kingiks osta. Mina kui eile murdunu olen pääsenud. Ütleme pereemale head aega ja suundume turule. Pärast rohkeid lollakaid momente teemal "kuidas paso kinnitamine käib" on A. lõpuks igapäevase rohelise-mustatriibulise eksemplari omanik. 

Ja ongi aeg minna. Teeme koos pilti ja jääme neile taksoaknast järele lehvitama. Milline lõpp sellele imelisele 28 päevale!

Päris punkti panen tänavanurgal teemajas. Avokaadomahl ja hiina tee. Ma hakkan selliseid asju taga igatsema, aga ma veel ei tea seda.